2-09-2941/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasi nr 2-09-2941

Kohus

Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2009. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-2941 Tsiviilasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi Helju Tarik vastu 7110,55 krooni nõudes Tsiviilasja hind 7110, 55 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (reg.kood 10160791, asukoht Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve); Hageja esindaja Silver Peepma Kostja: Helju Tarik Kostja esindaja Lembit Auväärt (Mõisavahe 31-12, 50707 Tartu). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi Helju Tarik vastu 7110,55 krooni nõudes rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

2 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 26. jaanuaril 2009. a. esitas AS Kohtla-Järve Soojus hagi Helju Tarik vastu 7110,55 krooni nõudes. XXX Kohtla-Järve korteri omanikuks oli kuni 12. juulini 2009. a. Zinaida Kõiv. Hageja ja Zinaida Kõiv vahel oli lepinguline suhe, mille alusel hageja tarnis eelmainitule soojusenergiat. Ajavahemikul november 2002 kuni august 2004 jättis Zinaida Kõiv tarnitud soojusenergia eest hagejale tasumata 7110,55 krooni. 12. juulil 2005. a. astus Zinaida Kõiv asemele pärijana kostja, kes sai ka kõnealuse korteri omanikuks. Seega on kostjale üle läinud kohustus tasuda Zinaida Kõiv võlgnevused. Hageja saatis kostjale võlanõude võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust tasunud ei ole. Oma 21. aprillil 2009. a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas palub hageja kohtul teha vaheotsuse aegumise osas. Hageja leiab, et tema esitatud nõuded pole aegunud, sest TsÜS § 154 kohaselt, korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja oma kirjalikus vastuses on leidnud, et Zinaida Kõivil pole kunagi hagejaga lepingut olnud. Pärast pärandi vastuvõtmist on kostja tasunud kõik kõnealuse korteriga seotud ekspluatatssioonikulud. Kostja on tasunud küttearveid hoopis OÜ-le Iidla Maja, OÜ-le LVT Teenindus ja alates aprillist 2007 KÜ-le XXX. Kostja leiab, et vastavalt TsÜS § 146 lõikele 1 on hageja esitatud nõuded aegunud. MENETLUSE KÄIK 26. jaanuaril 2009. a esitas hageja käesolevas asjas hagi Helju Tarik’u vastu Viru Maakohtusse. Oma 9. veebruari 2009. a määrusega andis Viru Maakohus kohtuasja kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tartu Maakohtule. 5. märtsil 2009. a võttis Tartu Maakohus asja arutamisele. Oma 21. aprillil 2009. a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas palub hageja kohtul teha vaheotsuse aegumise osas. 13. novembril 2009. a tegi kohus määruse, millega otsustas kohaldada kirjalikku menetlust, andis menetlusosalistele tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras TsMS § 449 lõike 3 alusel aegumise osas tehtava otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 15. detsembri 2009.a. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vastavalt hagile, ajavahemikul november 2002 kuni august 2004 jättis Zinaida Kõiv tarnitud soojusenergia eest hagejale tasumata 7110,55 krooni. Hagi lisast nähtub, et viimane väidetav kohustus tekkis 06. septembril 2004. a. Soojatarne eest tasumise kohustus on korduv kohustus TsÜS § 154 tähenduses. Sama sätte kohaselt, korduva kohustuse puhul, aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Viimane soojatarne eest tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 6. septembril 2004. Seega algas viimase kohustuse aegumistähtaeg 31. detsembril 2004. a. Tulenevalt TsÜS § 154 esimesest lausest on selle kohustuse aegumistähtaeg kolm aastat. Seega aegus viimasena sissenõutavaks muutunud nõue 31. detsembril 2007. a.

3 Hageja esitas hagi Viru Maakohtusse 26. jaanuaril 2009. a., seega pärast aegumistähtaja lõppu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud nõuded on aegunud. Kuna kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud, tuleb hagi jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS redaktsiooni § 442 lõike 2 punktist 51 märgitakse otsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg (TsMS § 123). Vastavalt TsMS § 122 lõikele 2, § 129 lõikele 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 7110,55 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik