Legislator Case Law & Legislation
2-09-3188/7 AI generated

2-09-3188/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-3188/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Poolte ühisvaraks olev korteriomand (registriosa nr xxx), asukohaga Tallinna linn, Xxx(reaalosana on korter nr 30) jääb alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kostja ainuomandisse. Poolte ühisvaraks olev sõiduauto VW Caravelle, VIN-kood XXX, registreerimismärk xxx, jääb alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kostja ainuomandisse.

Legislator headnote

AI generated

2-09-3188/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement settlement of dispute satisfaction of claim rehabilitation success post-flight grounds voluntary withdrawal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-3188

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2009.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3188 Tsiviilasi ZZ’i hagi VM’i vastu

abielulahutuse, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise nõudes ning läbivaatamata jätmine elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ZZ (isikukood xxx elukoht xxx); Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ, Tondi 1-306, 11313 Tallinn, e-post tiinamare@hot.ee); Kostja VM (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja V G (isikukood xxx, elukoht xxx). Kohtuistungi toimumise aeg

10. detsember 2009.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja ZZ ja tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja VM ja tema esindaja V G RESOLUTSIOON

I. Kinnitada ZZ’i (hageja) ja VM’i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss ühisvara jagamise nõudes, mille tingimused on järgmised:

1. Poolte ühisvaraks olev korteriomand (registriosa nr xxx), asukohaga Tallinna linn, Xxx(reaalosana on korter nr 30) jääb alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kostja ainuomandisse.

2. Poolte ühisvaraks olev sõiduauto VW Caravelle, VIN-kood XXX, registreerimismärk xxx, jääb alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kostja ainuomandisse.

3. Kostja kohustub tasuma hagejale kui omandist ilma jäänud abikaasale hüvitist omandi kaotamise eest kokku 300 000 krooni järgmise graafiku alusel:

3.1. 50 000 krooni kuulub tasumisele hiljemalt 01. juunil 2010;

3.2. 50 000 krooni kuulub tasumisele hiljemalt 01. detsembril 2010;

2-09-3188

3.3. 100 000 krooni kuulub tasumisele hiljemalt 01. detsembril 2011;

3.4. 100 000 krooni kuulub tasumisele hiljemalt 01. detsembril 2012.

4. Kostja võtab abieluvara koosseisu määramise nõude tagasi.

5. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on täitmiseks kohustuslik. Kui kohtulikku kompromissi ei täideta, kohaldatakse sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Pooled kinnitavad vastastikku, et alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ei oma nad teineteise suhtes mingeid nõudmisi ega pretensioone abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja elatise nõude osas.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-3188 ühisvara jagamise nõudes.

III. Jätta läbi vaatamata elatise väljamõistmise nõue seoses tagasivõtmisega.

IV. ZZ’il tasuda menetluskuludena riigituludesse tsiviilasjas nr 2-09-3188 ühisvara jagamise nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv 25% ulatuses, s. o. summas 11 250 (üksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni, ühekordse maksena kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbank’is nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078444 ning selgitus „ZZ, 2-09-3188, riigilõiv“. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse osa peale, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ühisvara jagamise ja elatise väljamõistmise nõuete osas, ei saa edasi kaevata. Ülejäänud osas võivad menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on ZZ’i hagi VM’i vastu abielulahutuse, elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes. 10.12.2009 toimunud kohtuistungil on pooled esitanud kohtule kompromissi ühisvara jagamise osas, mille paluvad kinnitada ja selles nõudes tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Samuti avaldas hageja istungil, et võtab tagasi elatise väljamõistmise nõude.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

2-09-3188

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles pooled kompromisslepingus ka kokku leppisid. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 10.12.2009 istungil avaldas hageja, et võtab tagasi elatise väljamõistmise nõude. Tulenevalt sellest jätab kohus elatise väljamõistmise nõude läbi vaatamata. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku välistada TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigus. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 23.04.2009 määrusega on ZZ’ile antud menetlusabi kohustusega hüvitada hagis esitatud nõuetele vastav riigilõiv 25% ulatuses ühekordse maksena kuue kuu jooksul alates tsiviilasja nr 2-09-3188 lõpetava lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd tsiviilasjas lõpetatakse käesoleva määrusega menetlus ühisvara jagamise nõudes seoses kompromissiga, siis peab kohus põhjendatuks mõista ühisvara jagamise nõudelt riigilõiv riigituludesse välja samas ulatuses (25%), mis määrati 23.04.2009 määruses ja ülejäänud osas tuleb hageja vabastada ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega tuleb hagejal riigi tuludesse tasuda riigilõiv summas 11 250 krooni.

Katrin Saar Kohtunik