2-09-21307/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. detsembril 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-21307 Tsiviilasi A L hagi KKvastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 36.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A L(i.k. xxx, elukoht xxx); Esindajaadvokaat. Imbi Seimar (Niguliste AB, Tartu mnt 16 B – 19, Tallinn 10117); Kostja: KK (i.k. xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista KKilt elatusraha tema poja KKi, sünd xxx.a., ülalpidamiseks A L tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2008.a. – 03.06.2009.a. eest kokku summas 14.775.- (neliteist tuhat seitsesada seitsekümmend viis) krooni ja alates 04.06.2009.a. 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni 01.12.2010.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

Lk (8) 2 ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1. Poolte abielust sündis xxx.a. poeg KK.

2. Laps elab alates 2008.a. augustikuu lõpust koos emaga.

3. 12.05.2009.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Pärnu Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks summas 2500.- krooni alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 04.06.2009.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4.. Kohus võttis A L hagi KKv astu elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kohtu menetlusse 12.08.2009.a. määrusega.

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise poolte alaealise lapse ülalpidamiseks summas 4000.- krooni kuus ning seda tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, kuna kostja ei ole sellel ajal oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud.

6. Hageja väidetel maksab kostja lapse ülalpidamiseks raha ebapiisavalt, s.o 600.- krooni kuus ning seda ka lapse arvele. Samuti maksab kostja elatist ebaregulaarselt. Viimati maksis kostja elatist lapse ülalpidamiseks 2009..a. aprillikuus, pärast seda ta lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud ei ole.

7. Lapse ülalpidamiseks kulub hagejal väidetavalt kuus 8680.- krooni, millest eluasemekulud moodustavad 1000.- krooni, toiduraha moodustab 2000.- krooni, kulutused transpordile moodustavad 530.- krooni, sidekulud moodustavad 250.- krooni, kulud tervishoiule (ravimite ja vitamiinide ostmiseks) moodustavad summa 500.- krooni, kulutused hügieenitarvetele ja pesuvahenditele moodustavad 500.- krooni, kulutused koolitarvete ostmisele moodustavad summa 400.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele moodustavad kokku summa 1000.- krooni ning kulutused vaba aja veetmisele, arendustegevusele, treeningule moodustavad summa 2500.- krooni.

8. Hageja sissetulekuks on tema palk 16.200.- krooni.

Lk (8) 3

9. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendi STAS-st, hageja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse ja kostja ning poolte alaealise poja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist, maksekorralduste koopiad, millega hageja tasub KR 2 korda 2000.- krooni pojale ostetud kitarri eest, maksab poja ekskursiooni raha 1495.- krooni, ostab AS-st sertifitseerimiskeskus pojale kuukaardi, maksab matemaatika lisatundide eest, tasub AS-le EMT sideteenuste kasutamise eest, maksab AS-le F lapse kurgumandlite operatsiooni ja voodipäevade eest, ostab inglise keele õppimiseks CD-sid, K Kja AS Fertilitas vahel sõlmitud täiendavate teenuste lepingu, K K raviloo AS-st F , OÜ IS Music Trading sularahaarved, KKi, A L ja MTÜ WAF vahel sõlmitud lepingu 8. septembrist 2008.a., AS Elektriraudtee piletid, tšekid poest riiete ostmise kohta, toidu ostmise kohta kauplustest ning sporditarvikute ostmise kohta kauplusest Hawai Ekspress, SA Ida- Tallinna Keskhaigla patsiendi arve eraarsti visiidi eest tasumise kohta ning AS Fertilitas tasulise teenuse arved KK eest tasumiseks.

Kostja vastuväited ja põhjendused

10. Kostja hagi ei tunnista, kuigi möönab, et põhjendatud oleks muuta elatise suurust, milles pooled 12.05.1999.a. kokku leppisid, kuid seda üksnes mõistlikes piirides.

11. Kostja väidetel on hageja jätnud hagiavalduses märkimata, et poolte alaealine poeg elas 13.05.2005.a. – 25.08.2008.a. isa juures ning sel ajal kandis hageja üle lapse ülalpidamiseks üksnes riigilt saadava lastetoetuse. Hageja ei osalenud lapse ülalpidamises sellel ajal mingilgi viisil. Kostja ostis sel ajal lapsele aga mootorratta, mopeede, sõiduvarustused, kitarrid jne. Hagejalt ta selleks raha ei küsinud.

12. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud riiete ja jalanõude ostmise kuludes, ravimite, vitamiinide ja hügieenivahendite ning pesuvahendite ostmise kulus, koolitarvete ostmise kulus ning vaba aja veetmise kulus. Kostjale teadaolevalt ei käi poeg enam trennis ega tegele ka kitarrimänguga. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et 16-aastase lapse ülalpidamiseks ei ole põhjendatud kulutada mingil juhul 8680.- krooni kuus nagu hageja seda väidab tegevat.

13. Kostja väidetel on hageja esitanud poja kulutuste tõendamiseks ka ebatõeseid andmeid ja tõendeid kuna poeg käis WAF Laulu – ja tantsukoolis üksnes pool aastat ning kostja kahtlustab, et hageja on esitanud kitarri ostmist tõendavad maksekorraldused, kuid kitarri ostis ta hoopis endale. Poja ravimist erakliinikus peab kostja hageja võimaluste näitamiseks, sest kurgumandlite operatsiooni oleks saanud teha ka tavahaiglas haigekassa abil.

14. Elatise suuruse kindlaksmääramisel palub kostja arvesse võtta tema töötust, töötu abiraha suurust ja tema rasket majanduslikku olukorda, samuti seda, et kostja abikaasa jäi seoses koondamisega töötuks ning, et kostja perekonna ülalpidamisel on ka tema abikaasa XXX.a. sündinud poeg R K.

Kostja väidetel on ta tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast pannud müüki 2008.a. detsembris talle kuuluva kinnistu XXX XXX, samuti on müügis kostja poolt ülestöötatud mootorratas Suzuki Intruder VL-1500. Hagejale seevastu kuulub aga korteriomand, 2 kinnistut, 2 sõiduautot, mille kummagi väärtus on kostja teada 3 miljonit krooni.

Lk (8) 4

15. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja eksperthinnangu, millega on määratud kostjale kuuluva kinnistu AÜ-s T turuväärtus, Tööturuameti rõendi selle kohta, et ta on arvel alates 08.04.2009.a. töötuna ja saab töötu abiraha päevamääras 32,90 krooni kuni 09.01.2010.a., Tööturuameti otsuse 08.04.2009.a. kostja töötuna arvele võtmise kohta, Eesti Töötukassa otsuse 12.06.2009.a. töötuskindlustushüvitise määramise kohta, kinnisvaraspetsialisti Kaja Pärniku teate selle kohta, et ta on võtnud müüki kostjale kuuluva kinnistu 2008.a. detsembris, laenulepingu XXX, mis on kostjal sõlmitud AS-ga Swedbank, oma abielutunnistuse JJ, oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.06.2005.a. – 01.06.2007.a. kohta ja 01.06.2007.a. – 18.08.2009.a. kohta Swedbankist, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, väljatrüki portaalist auto24.ee, töölepingu kostja ja OÜ V vahel ning kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta 05.01.2009.a. poolte kokkuleppel, poolte kokkuleppe 12. maist 1999.a. elatise maksmise kohta, kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kinnistu AÜ-s T kuulumise kohta, S OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu 7.maist 2009.a., millega kostja kohustub tegema auto kere keevitustöid ning nende tööde üleandmise vastuvõtmise akti, tõendi töötuskindlustusmakse kinnipidamise kohta kostjale makstud lepingujärgselt tasult, kassa väljamineku orderi töövõtulepingust tuleneva tasu väljamaksmise kohta.

Kohtu poolt kogutud tõendid.

16. Tulenevalt TsMS § 230 lg 4 ja lg 5 sätestatust tegi kohus järelpärimised portaali X-tee pooltele kuuluvate sõidukite ja kinnisvara osas. Saadud vastuste kohaselt kuulub hagejale sõiduauto KIA RIO, 2001.a. väljalase ning kostjale sõiduauto Volkswagen Jetta, 1985.a. väljalase, mootorratas Suzuki VL1500W, 1998.a. väljalase ja auto ja mootorratta hagis, A L kuulub kinnistusraamatu andmetel ka korteriomand Tallinnas, XXXja kostjale kinnistu AÜ-s T.

Kohtuotsuse põhjendused

17. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st

60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lõikest 1 ja 2, milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millise suuruseks on 4350.- krooni.

Lisaks eeltoodule juhindub kohus vaidluse lahendamisel veel materiaalõigusnormina PkS §

70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesolevas paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui 1.) vanem kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või 2.) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

18. Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude õigusliku põhjendatuse osas. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on andnud lapse ülalpidamiseks elatist 600.- krooni kuus, ning viimased 2009.a. mai, juuni, juuli ja augusti eest jättis kostja elatise üldse hagejale maksmata. Seda asjaolu tõendab ka kostja pangakonto väljavõte. Pooled ei vaidle ka selle üle, et poolte poeg KK elas 2005.a. suvest kuni 2008.a. augustini isa juures. Kohus on seisukohal, et

Lk (8) 5 asjaolu, et kostja hagejalt elatist ei nõudnud ajal mil laps tema juures elas, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostjal oleks olnud õigus esitada siis hageja vastu hagi kui ta leidis, et hageja rikub lapse õigust saada emalt ülalpidamist. Kuna kostja on perioodil mis laps on elanud ema juures, maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha 600.- krooni kuus, mis on ilmselgelt ebapiisav suurus 16-17 aastase lapse ülalpidamiseks ning viimasel kuul enne nõude esitamist jätnud elatise üldse maksmata, on hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Pealegi saab elatise maksmise kohustuse lugeda täidetuks lapse arvelduskontole raha kandes vaid selle vanema nõusolekul kelle juurtes laps elab.

19. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 17 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama lapse vajadustega ja ka vanemate varalise seisundiga.

Järgmisena võtab kohus seisukoha lapse põhjendatud ülalpidamiskulude osas.

Hageja poolt hagiavalduses toodu kohaselt kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 8680.- krooni millest eluasemekulud moodustavad 1000.- krooni, toiduraha moodustab 2000.- krooni, kulutused transpordile moodustavad 530.- krooni, sidekulud moodustavad 250.- krooni, kulud tervishoiule (ravimite ja vitamiinide ostmiseks) moodustavad summa 500.- krooni, kulutused hügieenitarvetele ja pesuvahenditele moodustavad 500.- krooni, kulutused koolitarvete ostmisele moodustavad summa 400.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele moodustavad kokku summa 1000.- krooni ning kulutused vaba aja veetmisele, arendustegevusele , treeningule moodustavad summa 2500.- krooni. Kostja väidetel on lapse ülalpidamiskulud üle paisutatud riiete ja jalanõude ostmise kuludes, ravimite, vitamiinide ja hügieenivahendite ning pesuvahendite ostmise kulus, koolitarvete ostmise kulus ning vaba aja veetmise kulus.

Kuna kostja ei vaidlusta lapse kulutusi eluasemele, toidule, transpordile ja sidekuludele, ei vaja nimetatud kulutused tõendamist TsMS § 231 lg 2 kohaselt, sest kostja on need omaks võtnud. . Poolte alaealise lapse tervishoiukuludeks ja hügieenitarvete kuludeks peab kohus põhjendatuks kulutusi kokku summas 500.- krooni, sest üldteadaolevalt vajab laps vitamiine ja mõnikord ka ravimeid külmetushaiguste puhuks, mis arvestades kliimat Eestis on sügistalvisel perioodil tavalised. Samas tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused ja leping hageja ja AS Fertilitas vahel, et KK toimus seal kurgumandlite operatsioon ning ta viibis haiglas statsionaarsel ravil. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus otsustada kus last ravida, s.o. kas erahaiglas või üldhaiglas, mistõttu kostja väide, et lapse kurgumandleid ei pidanud opereerima erahaiglas ei ole asjakohane, pigem näitab see kostja soovimatust lapsele piisaval määral elatist maksta.

Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis õppival lapsel on üldteadaolevalt ka kulutused seoses koolikohustuse täitmisega. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades asjaoluga, et lapsele on koolis käimiseks vaja osta nii raamatuid, kaustikuid, töövihikuid, kirjutusvahendeid, koolikott, samuti vahetusjalatseid ning riideid kehalise kasvatuse tunnis osalemiseks, samuti on koolis õppivatel lastel kulutused seoses klassi ühisüritustega väljaspool kooli, on kohus seisukohal, et 400.-krooni kuus koolitarvete ostmiseks ei ole ülepaisutatud kulu.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt märgitud igakuised kulutused lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1000.- krooni on ülepaisutatud. Kohus leiab, et 16-17 aastasele

Lk (8) 6 lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 700.- krooni kuus arvestades asjaoluga, et lapsel ei ole vaja välja vahetada igakuiselt kogu garderoobi ning ühel hooajal ostetud riideid ja jalanõusid on võimalik kanda ka vähemalt järgmisel hooajal.

Kohus nõustub hagejaga, et 16-17 aastasel lapsel on kulutused ka seoses vaba aja veetmisega. Üldtuntud asjaoluks on lapse kulutused raamatute ostmiseks, kultuuriürituste külastamiseks, sõpradega koos vaba aja veetmiseks. Hageja poolt esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja on tasunud kahel korral 2000.- krooni pojale ostetud kitarri eest KR , on maksnud 1495.- krooni poja ekskursiooni raha, maksnud matemaatika lisatundide eest, ostnud inglise keele õppimiseks CD-sid, tasunud OÜ IS Music Trading sularahaarved kitarri tarvikute eest ning tasunud ka sporditarvikute ostmise eest kaupluses Hawai Ekspress. Hageja on esitanud kohtule ka KKi, A L ja MTÜ WAF vahel sõlmitud lepingu 8. septembrist 2008.a., mille alusel poolte poeg asus õppima lauluja tantsukooli muusikat. Kostja väide, et laps käis muusikakoolis ainult pool aastat on paljasõnaline ja tõendamata, samuti on paljasõnaline ja tõendamata ka kostja väide nagu oleks kitarri ostnud hageja hoopis endale, mitte pojale. Lapse treeningutest osavõtmist hageja tõendanud ei ole. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et põhjendatud lapse vaba aja veetmise kuluks kuus tuleb pidada summat 1000.- krooni. .

Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et igakuiseks põhjendatud KK ülalpidamiskuluks on summa 6380.- krooni. .

20. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule oma palgatõendi STAS-st, ja oma pangakonto väljavõtte, kostja on esitanud Tööturuameti tõendi selle kohta, et ta on arvel alates 08.04.2009.a. töötuna ja saab töötu abiraha päevamääras 32,90 krooni kuni 09.01.2010.a., Eesti Töötukassa otsuse 12.06.2009.a. töötuskindlustushüvitise määramise kohta, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.06.2007.a. – 18.08.2009.a. kohta Swedbankist, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni, väljatrüki portaalist auto24.ee, töölepingu kostja ja OÜ V vahel ning kokkuleppe töölepingu lõpetamise kohta 05.01.2009.a. poolte kokkuleppel, kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kinnistu AÜ-s T kuulumise kohta, S OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu 7.maist 2009.a., millega kostja kohustub tegema auto kere keevitustöid ning kassa väljamineku orderi töövõtulepingust tuleneva tasu väljamaksmise kohta. Lisaks poolte poolt esitatud tõenditele tegi kohus järelepärimised portaali X-pooltele kuuluvate kinnisasjade ja nende nimele registreeritud sõidukite kohta. Saadud vastuste kohaselt kuulub hagejale sõiduauto KIA RIO, 2001.a. väljalase ning kostjale sõiduauto Volkswagen Jetta, 1985.a. väljalase, mootorratas Suzuki VL1500W, 1998.a. väljalase ja auto ja mootorratta hagis, A L kuulub kinnistusraamatu andmetel ka korteriomand Tallinnas, XXXja kostjale kinnistu AÜ-s T.

Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et hageja töötab AS-s ST ja saab palka 16.200.- krooni kuus, kuid kostja on töötu ja tema sissetulekuks on käesoleval ajal ainult töötu abiraha, mida tõendavad Tööturuameti tõend selle kohta, et ta on arvel töötuna alates 08.04.2009.a. ja saab töötu abiraha päevamääras 32,90 krooni kuni 09.01.2010.a. ning Eesti Töötukassa otsus 12.06.2009.a. töötuskindlustushüvitise määramise kohta, on põhjendatud elatis kostjalt välja mõista miinimummääras ehk 2175.- krooni kuus. Elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra puudub alus, sest alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik elatise väljamõistmine üksnes siis kui esinevad PkS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks

Lk (8) 7 tunnistatud põhjused. Asjaolu, et kostjal on sõlmitud laenuleping ja et tema peres kasvab ka tema abikaasa alaealine poeg, kohus elatise väljamõistmisel arvesse ei võta. Laenu võtmisel pidi kostja arvestama sellega, et tal on ka alaealine laps kelle ülalpidamiskohustus kostjal on. Abikaasa lapse ülalpidamiskohustust kostjal ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kostja on töövõimeline täiskasvanud mees kes peab olema suuteline andma oma lapsele elatist vähemalt minimaalses suuruses, pealegi on .kostja oma viimase tööandjaga OÜ-ga V lõpetanud töölepingu poolte kokkuleppel. Kostja ja S OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping tõendab aga asjaolu, et kostja oskab teha keevitustöid, millise töö järgi on alati suur nõudlus olnud.

21. Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja ks väljamõistmisele.

PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta on andnud lapsele elatist 600.- krooni kuus alates 2008.a. septembrist kui laps ema juurde elama läks ja pooled ei vaidle selle üle, et kuni 2008.a. augustini elas poolte poeg isa juures ning kohus asus kohtuotsuses seisukohal, et 600.- krooni kuus ei ole piisav 16-17 aastase lapse ülalpidamiseks, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele ka tagasiulatuvalt, kuid seda alates 01.09.2008.a., sest enne seda poeg hageja juures ei elanud.

Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud igas nimetatud kuus elatist 600.- krooni, kuid oleks pidanud maksma 2175.- krooni, väljaarvatud 2009.a. maikuu, kui kostja elatist üldse ei maksnud, moodustab kostja elatise võlg enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kokku summa 14.775.- krooni /( 8 x 1575 ).+ 2175/. Alates 04.06.2009.a., see on nõude esitamisest kohtule, kuulub elatis välja mõistmisele summas 2175.- krooni kuus.

Tõendid, mida kohus vaidluse lahendamisel ei arvesta.

22. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 sätestatust jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud dokumentaalse tõendi: hageja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse ja kostja ning poolte alaealise poja ja kostja vahelise elektroonilise kirjavahetuse ning kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest eksperthinnangu, millega on määratud kostjale kuuluva kinnistu AÜ-s T turuväärtus, kinnisvaraspetsialisti Kaja Pärniku teate selle kohta, et ta on võtnud müüki kostjale kuuluva kinnistu 2008.a. detsembris, laenulepingu XXX, mis on kostjal sõlmitud AS-ga Swedbank, oma abielutunnistuse JJ, oma pangakonto väljavõtted perioodi 01.06.2005.a. – 01.06.2007.a. kohta. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotamine.

23. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Lk (8) 8 Tsiviilasja hinna määramine.

24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatist summas 4000.- krooni, on hagihind 36.000.- krooni.

Kohtunik: