2-09-41529/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-41529

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2009. a., Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-41529 Tsiviilasi AS ELhagi MLT vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

9 505 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja AS EL(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja Aleksei N Kostja MLT(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MLT’ilt võlgnevus summas 14 005 (neliteist tuhat viis) krooni, millest tagastamata laenu põhiosa on 3 000 krooni, intress 700 krooni, viivis 8 655 krooni, leppetrahv 1 500 krooni ja sissenõudmisega seotud kulude hüvitis 150 krooni, AS-i EL kasuks.

3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus Mõista MLT’ilt AS-i EL kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulud 2 000 (kaks tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

2-09-41529

kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SELGITUSED Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb nõudelt suurusega 9 505 krooni tasuda riigilõivu summas 2 000 krooni. Vastavalt RLS § 57 lg 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 5 kroon iga lehekülje eest. Kohus on tsiviilasjas nr 2-09-41529 teinud väljatrükke 50 lehel, riigilõiv sellelt on 250 krooni. Seega on käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuuluv riigilõiv 2 250 krooni, kuid hageja on kokku tasunud riigilõivu 3 150 krooni (27.08.2008 summas 1 750 krooni ja 10.08.2009 summas 1 400 krooni). TsMS § 150 lg 1 p 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna antud tsiviilasjas tasumisele kuuluv riigilõiv on 2 250 krooni, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt, siis 900 krooni hageja poolt enam tasutud riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele. Kohus selgitab hagejale, et enam tasutud riigilõivu summas 900 krooni tagasisaamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus, märkides ära, kuhu tagastatav riigilõiv kanda. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 174 lg 6 saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 2 400 krooni maha arvestada käibemaks (20%) 400 krooni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Kohtunik