2-09-56419/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. Rahuldada T.P. hagi osaliselt.

2. Välja mõista S.P.ilt alates 28.10.2008 kuni 27.10.2009 igakuine elatusraha T.P. kasuks tütar A.P. ülalpidamiseks summas 500 (viissada) krooni. Kokku kuulub nimetatud perioodi eest S.P.ilt väljamõistmisele 6000 (kuus tuhat) krooni.

3. Välja mõista S.P.ilt alates 28.10.2009 igakuine elatusraha T.P. kasuks tütar A.P. ülalpidamiseks summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuni A.P. täisealisuseni või vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

4. Menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtuasja number 2-09-56419 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi T.P. hagi S.P.i vastu elatise nõudes Hagihind

36 000 krooni

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

T.P. (IK xxx, elukoht: xxx)

S.P. (IK xxx, elukoht: xxx)

T. J. (Tuuslari 20, 30322 Kohtla-Järve)

2 I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

HAGIAVALDUS

1. Hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt sündis poolte abielust 05.08.1999 tütar A.P.. Abielu on lahutatud. Tütre ülalpidamiseks on kostja maksnud elatist 2 000 krooni kuus. Hageja selgitab, et kuni 2009.a jaanuarikuuni töötas ta AS-is Ehituse ABC ning elatisest 2 000 krooni lapse ülalpidamiseks piisas. Käesoleval ajal töötab hageja Toila Sanatooriumis administraatorina ja tema töötasu on 5 000 krooni kuus. Tütar A.õpib 4. klassis. Elukohavahetuse tõttu tuli lapsel vahetada kooli. Kool Intellekt on tasuline ja õppeaasta tasu on 2 000 krooni. Lisaks õppeaasta tasule tuleb hagejal maksta igakuiselt 400 krooni õpikutele, hügieenitarvetele ning erinevatele kooliüritustele. Lisaks käib laps tantsuringis, mille maksumus on 190 krooni kuus.

2. Lapsel on ortopeedilised probleemid, mistõttu vajab ortopeedilisi jalanõusid. Kulutused lapse jalatsitele on keskmiselt 2 500 krooni aastas. Lapse toitlustamise kulusid hindab hageja keskmiselt 1 500 kroonile kuus, kommunaalteenustele 1 000 krooni kuus, telefonikuludele 150 krooni, koolitarvetele 500 krooni. Muud kulud (lapse taskuraha, huvimängud, riided) on keskmiselt 1 500 krooni kuus. Hageja väitel on lapse kulud 6 000 krooni kuus.

3. Hageja leidis, et kostja materiaalne olukord on oluliselt parem kui hagejal: kostja töötab Põlevkivi Kaevandamise AS, tema töötasu on 12 000 krooni kuus, kostjal on isiklik sõiduauto Volkswagen Golf ja korter.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 1 aasta 1 000 krooni kuus ja hagi esitamisest alates summas 3 000 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS

5. Kostja tunnistas hagi osaliselt (tl 27-28).

6. Kostja selgitas kirjalikus vastuses, et on nõus tasuma elatist tütre ülalpidamiseks miinimummääras so 2 175 krooni, ei ole aga nõus tasuma 3 000 krooni, nagu nõuab hageja. Ühisvara jagamise asjas on kostja kohtule esitanud tõendid oma laenukoormuse kohta. Laenumaksed moodustavad suurema osa kostja töötasust. Kostja selgitas, et laenud võeti pere vajadusteks ajal, mil pooled elasid koos. Kostja väitel tasub ta faktiliselt elatist tütrele rohkem kui need 2 000 krooni, mis ta hageja arveldusarvele iga kuu kannab. Kostja ostab tütrele riideid, jalatseid ja muid asju, lisaks sellele annab tütrele aeg-ajalt taskuraha ja tasub tema vaba aja tegevuste eest. Kostja lubas tasuda alates novembrikuust 2009 hagejale elatist 2 175 krooni kuus, kuigi faktiliselt on seda tasunud varemgi.

KOHTUISTUNG 08. DETSEMBRIL 2009

7. Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist tütre ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus ja tagasiulatuvalt 1 000 krooni kuus alates 28.10.2008-31.12.2008. Kostja esitatud väited nagu oleksid laenud võetud pere tarbeks, ei vasta tegelikkusele. Mingi aja elasid hageja ja kostja ühes korteris, kuid kooselu oli võimatu, mistõttu hageja võttis lapsed, riided ja asjad, mis Volkswagenisse mahtusid ja lahkus korterist. Oma elamispinna soetamiseks oli hageja sunnitud võtma eluasemelaenu 20- aastaks. Kooselu ajal soetatud asjad jäid kostjale.

8. Kostja jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. Kostja ostis tütrele järelmaksuga mobiiltelefoni ja tasub nende asjade eest, mis olid soetatud kooselu jooksul. Volkswagen on vana auto, tema väärtus on 8000-10 000 krooni, mille arvelt kostja rikkaks ei saa. Kostja ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt, kuna need summad on kostja juba tasunud. Kostja saab lapsega igal nädalal kokku, annab talle taskuraha, koos käiakse poes, kohvikus ja basseinis.

3 Kostja ostis lapsele telefoni omal initsiatiivil, samuti ostis ta kõnekaardid. Lisaks eelnimetatule on kostja ostnud lapsele riideid ja jalatseid. Kui kõik lapsele kulutatu jagada 12 kuuga, tuleb arvestuslikult välja, et kostja on lapse huvides teinud väljaminekuid summas 3 000 krooni kuus. Kostja ainus sissetulek on igakuine töötasu. Kostja teeb isana kõik võimaliku, et lapse huvid oleksid tagatud, kuid leiab, et hageja esitatud kulutused on ülepaisutatud ja põhjendamata.

9. Kohtuvaidlustes jäi kumbki pool oma seisukoha juurde. Kostja on nõus elatist tasuma miinimummääras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

11. Hagi esemeks on elatise nõue poolte alaealisele tütrele alates 28.10.2009 3000 krooni kuus ja tagasiulatuvalt 12 kuu eest alates 28.10.2008 kuni 27.10.2009 a-ni 1000 krooni kuus.

12. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg.1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et:

1. A.P. on poolte alaealine tütar;

2. Kostja on tasunud vabatahtlikult hagejale tütre ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus ja alates novembrist 2009 tasub vabatahtlikult elatist elatise minimaalmääras summas 2175 krooni kuus;

3. Pooltele kuulub ühisvarana korter, kus käesoleval ajal elab kostja;

4. Hageja töötasu on 5000 krooni kuus ja lisaks saab ta kahe lapse kohta riiklikku lastetoetust 600 krooni kuus, hagejale kuulub lahusvarana 2-toaline korter ja sõiduauto Subaru (1997 väljalase). Hagejal on kaks ülalpeetavat;

5. Kostja keskmine töötasu perioodil 28.11.2008 kuni 17.11.2009 (elatise hagemise periood kuni 17.11.2009) on 16 622 krooni (tl 46-59), kostjale kuulub sõiduauto VW Golf (1992 väljalase). Kostjal on üks ülalpeetav.

14. PkS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kostja varalisest seisundist tulenevalt on ta ka peale laenukohustuste tasumist suuteline elatist nõutud suuruses tasuma ja kostja seletuste kohaselt on ta arvestuslikult ka teinud lapse huvides kulutusi 3000 krooni kuus. Seoses sellega, et kostja on tegelikkuses lapse huvides teinud igakuiseid kulutusi 3000 krooni ulatuses, ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja poolt esitatud laenulepingud (44-45).

Hageja poolt kohtuistungil esitatud arvestuste kohaselt kulub tal lapsele kuus keskmiselt:

1. seoses lapse terviseprobleemidega kulub lapse ortopeedilistele jalanõudele 2500 krooni aastas ehk 208,33 krooni kuus;

2. lapse toitlustamisele 1500 krooni;

3. arvestuslikud eluasemekulud lapse osas 1000 krooni;

4. telefoni kasutamisega seotud kulud 150 krooni;

5. koolitarvetega seotud kulud 350 krooni kuus;

6. taskuraha 15-20 krooni päevas, so ca 400 krooni kuus (hageja seletustest tulenevalt annab ta taskuraha lapsele koolipäevadel so ca 22 päeval kuus;

7. arendavad mängud 100 krooni kuus;

4

8. ravimid 200 krooni kuus;

9. riietusele 400 krooni kuus.

Kokku kulub seega keskmiselt 4308,33 krooni kuus. Lisaks tasub ta õppetasu lapse õpingute eest Erakoolis Intellekt OÜ-le Õppekeskus Intellekt 2000 krooni aastas ehk keskmiselt 167 krooni kuus.

Kokku on hageja poolt põhistatud lapse vajadused (PkS § 61 lg.2) tsiviilasja materjalide ja hageja seletuste kohaselt keskmiselt 4475,33 krooni kuus.

Arvestades asjaolu, et hageja saab kehtiva kuupalga alammääraga ligilähedast töötasu (tl 17) ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last (tl 4), peale kostjaga kooselu lõppu oli sunnitud uue eluaseme soetamiseks laenu võtma ja sellega seoses omab täiendavaid vajalikke väljaminekuid pere eelarvest (tl 8), peab kohus põhjendatuks kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse üldprintsiibist ning määrab kostjalt väljamõistetava igakuise elatusraha suuruseks 2500 krooni.

PkS § 70 lg.2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg.6 nimetatud asjaolusid.

Hageja taotleb asja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, so alates 28.10.2008.

Asjas on tuvastamist leidnud, et kostja tasus vabatahtlikult kostjale tütre ülalpidamiseks igakuist elatusraha 2000 krooni kuni oktoobrini 2009 ja alates novembrist 2009 tasub igakuist elatusraha elatise minimaalmääras 2175 krooni kuus (tl 43).

Maakohus on seisukohal, et kostja on elatist tasunud ebapiisaval määral ja sellest tulenevalt tuleb kostjalt tagasiulatuvalt alates 28.10.2008 välja mõista igakuine elatusraha 500 krooni kuus kuni 28.10.2009 summas kokku 6000 krooni (12x500=6000).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik O.Mihkelson