2-08-66717/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Silver Piller’ilt AS EMT kasuks 21.06.2006. a sõlmitud liitumislepingu ja tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Legislator headnote
AI generated2-08-66717/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a sõlmitud liitumislepingu ja tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Full text
Tsiviilasi nr 2-08-66717
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-66717
Tsiviilasi
AS EMT
hagi
Silver
Piller
vastu
6 463,56
krooni
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 232,28 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,
19095 Tallinn);
-
hageja lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff
Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn);
-
kostja
Silver
Piller
(tegelik
elukoht
teadmata,
menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud Ametlikes
Teadaannetes).
Kohtuistungi toimumise aeg
3. detsember 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Sigrid Huik
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Silver Piller’ilt AS EMT kasuks 21.06.2006. a sõlmitud liitumislepingu ja
järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevus 6 463,56 krooni, millest põhinõue on
3 232,28 krooni, viivisenõue 2 756,28 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud Silver Piller’i kanda.
Välja mõista Silver Piller’ilt AS EMT kasuks menetluskulud 1 050 krooni.
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174
lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja
menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4).
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt
teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,
võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,
§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele
kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata
jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS
§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos
dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,
§ 340).
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale
apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib
asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,
et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.
TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja
hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu
1 000 krooni, kokku seega 1 350 krooni.
Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja
kohtuvälised kulud (esindajate kulud).
Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt
menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 350 krooni (250 + 100).
Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva
tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja
kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,
mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.
Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas
ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning
selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 700 krooni.
Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 1 050 krooni (350 + 700).
Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja
taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 1 050 krooni.
Kohtunik