2-08-56056/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-56056

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-56056 Tsiviilasi EAS hagi RS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: EAS(registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: Aleksei Nikolajenko kostja: RS(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

03. november 2009.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt RS hageja EAS kasuks välja tagastamata laenusumma 3 000 (kolm tuhat) krooni, intress 700 (seitsesada) krooni ning viivis 8 190 (kaheksa tuhat ükssada üheksakümmend) krooni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 57% ulatuses hageja EASkanda ja 43% ulatuses kostja RS’e kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09. detsembril 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 28.07.2008.a on AS Eesitanud kohtule hagiavalduse, milles palutakse kostjalt RS hageja kasuks välja mõista põhinõudena tagastamata laenusumma 3000 krooni ning samuti tasumata intress (seisuga 28.07.2008) 13 443.84 krooni, tasumata viivis (seisuga 28.07.2008) 8 190 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisega seonduvad kulud summas 1 500 krooni. Kokku on hageja esitanud hagiavalduses kostja vastu nõudeid summas

27 633.84 krooni.

2. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (hageja õiguseellane) ja kostja 21.08.2006 interneti vahendusel lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu (edaspidi nimetatud ka laenuleping). 30.12.2006 esitas kostja ka laenutaotluse 3 000 krooni laenu saamiseks kolmekümneks päevaks intressiga 700 krooni (laenu perioodiks). SMS Laen OÜ rahuldas taotluse ja kandis 30.12.2006.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 3000 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 29.01.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen OÜ on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud võlateatised, milles palunud võlgnevuse likvideerida. 06.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ eelnimetatud nõuded kostja vastu hagejale. Nõuded loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja laenulepingust ning nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega.

28. juuli 2008.a seisuga on laenu väljastamise päevast möödunud 576 päeva. Lähtudes laenulepingu punktist 4.2.3 moodustab 3000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Seega on hagejal kostja vastu 28. juuli 2008.a seisuga tasumata intressi nõue kogusummas 13 443.84 krooni (s.o 3000 kr x 576 p x 0,7780%). Laenulepingu punkti 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenu tagastamise tähtajast (29.01.2007.a) on 28. juuli 2008.a seisuga möödunud 546 päeva ning seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 8 190 krooni (s.o 3000 kr x 546 p x 0,5%). Lisaks on hagejal laenulepingu punkti 14 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 3000 krooni, mis on vaadeldav lepingu punkti 9 rikkumisena, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 1 500 krooni. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on nõudekirja, korduva nõudekirja ja hagiavalduse kohtule esitamisel hagejal õigus ka laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamisel leppetrahv 1 000 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks kostjalt väljamõistmisele 1

500 krooni (s.o 150 kr + 350 kr + 1000 kr).

3. Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-le 1, § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 7, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 113 lgle 1, § 158 lg-le 1, § 397 lg-le 1 ning § 164 lg-tele 1 ja 2.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kohtule kostja kirjalikkus vastust ei esitanud.

MENETLUSE KÄIK

5. Kohus määras asjas istungi 03.11.2009, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja on teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid Tallinnasse sõitmiseks, kuivõrd ta ise asub Pärnus. Hageja esindaja on eelpool nimetatud kohtuistungil olnud nõus leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude arvelt nõuet vähendama kuni

24 000 kroonini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja on teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid Tallinnasse sõitmiseks, kuivõrd ta ise asub Pärnus. Hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei esitanud.

6. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 21.08.2006 sõlmitud lepingut nr XXX (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.

Hageja leiab, et on õigustatud nõudma kostjalt intressi alates laenu väljastamise päevast (30.12.2006.a) kuni kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Hageja on arvestanud intressi kuni 28. juulini 2008.a (kokku summas 13 443.84 kr). Hageja on seejuures tuginenud laenulepingu punktile 4.2.3. Kohus hageja toodud käsitlusega ei nõustu. Lepingu alusel sai kostja laenu (krediiti) 3000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.3 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 23,3% laenu perioodiks (s.o 0,78% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)).

Tulenevalt ülaltoodust on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest)

700 krooni ulatuses. Ülejäänud osas on hageja kõnealune nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendamatu.

8. Hageja on esitanud ka nõude viivise väljamõistmiseks perioodi eest 29.01.2007-28.07.2008 kokku summas 8 190 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Kuivõrd kostja viivise vähendamist taotlenud ei ole tuleb viivis 8 190 krooni kostjalt välja mõista.

9. Hageja on esitanud nõude leppetrahvi kogusummas 3 000 krooni väljamõistmiseks ja nõude loovutamisega seotud kulude väljamõistmiseks summas 1 500 krooni. 03.11.2009 toimunud istungil on hageja esindaja vähendanud esitatud nõuet 24 000 kroonini leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude arvelt.

10. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda õiguslikult põhjendatuks hageja poolt esitatud nõudeid laenusumma (krediidi) 3 000 krooni tagastamise osas, samuti laenulepingust tulenevat intressi nõuet summas 700 krooni ning viivisenõuet 8 190 krooni ulatuses. Kokku on hagejal laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu seega summas 11 890 krooni.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagis esitanud nõudeid kogusummas 27 633.84 krooni, milles kohus on pidanud õiguslikult põhjendatuks nõudeid 11 890 krooni ulatuses. 11 890 krooni 27 633.84 kroonist moodustab ligikaudu 43%. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 57% ulatuses hageja ja 43% ulatuses kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Merike Varusk kohtunik