3-09-202/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-202 Haldusasi K Me kaebus riigilt 79 422 kroonise kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja K M Vastustaja Eesti Vabariik prokuratuuri kaudu, esindaja Jaan Naaber Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.05.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Prokuratuuri ja K Me apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 11.05.2009 otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K M asus vastavalt Maksuja Tolliameti (edaspidi - MTA) peadirektori 07.03.2007. a käskkirjale nr 383-K alates 19.03.2007. a MTA Lääne maksuja tollikeskuse (edaspidi – LMTK) teabeosakonna spetsialisti ametikohale kuupalgamääraga 6390 krooni, rakendades palgamäära 10-protsendilist diferentseerimist 7029 kroonini, nõutavast tulemuslikuma töö eest määrati talle lisatasu 1071 krooni kuus /tl 6/.

2. Lääne Politseiprefektuur alustas 04.10.2007. a K. Me suhtes kriminaalmenetlust KarS §

293 lg 2 p 2 tunnustel selles, et K. M, kasutades ära oma ametiseisundit, nõudis pistist. K. M peeti 30.10.2007. a kinni ning kuulati 31.10.2007. a antud kuriteos kahtlustatavana üle. Pärnu

3-09-202 2(8) Maakohtu 05.11.2007. a kohtumäärusega kõrvaldati K. M Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel LMTK teabeosakonna spetsialisti ametikohalt /tl 7-8/.

3. MTA peadirektori 07.11.2007. a käskkirjaga nr 2419-k „Teenistussuhte peatamine“ peatati K. Me teenistussuhe kriminaalasja eeluurimise ajaks alates 06.11.2007. a.

4.

K. M esitas 28.02.2008. a LMTK juhatajale avalduse saamata jäänud ametipalga saamiseks /tl 15-16/. MTA peadirektori 14.03.2008. a vastusega jäeti K. Me palganõue rahuldamata /tl 17/.

5. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 04.11.2008. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega lõpetati K. Me suhtes kriminaalasjas nr 07250000201 menetlus KarS § 293 lg 1 - §

25 lg 2 järgi seoses tema käitumises kuriteokoosseisu puudumisega. Sama määrusega loobuti K. Me ametist kõrvaldamisest /tl 50-52/.

6. MTA peadirektori 11.11.2008. a käskkirjaga nr 2529-K lõpetati K. Me teenistussuhte peatumine tagasiulatuvalt alates 05.11.2008. a /tl 13/. 06.11.2008. a esitas MTA K. Mele koondamisteatise, millega teda teavitati, et seoses MTA uue struktuuri ja koosseisu (rahandusministri 06. oktoobri 2008. a määrus nr 30) kinnitamisega kuulub tema senine spetsialisti ametikoht LMTK teabeosakonnas koondamisele arvates 01. detsembrist 2008. a ning et talle vastavat teist ametikohta pakkuda ei ole /tl 14/.

7.

K. M esitas 23.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse temale kriminaalmenetlusega tekitatud kahju eest Eesti Vabariigilt 79 422 kr suuruse hüvitise väljamõistmiseks /tl 1-5, 23-24/. Kaebust põhjendati järgmiselt.

Kahju on tekkinud seoses ametikohalt kõrvaldamisega saamata jäänud palga näol. Reaalselt laekus kaebaja kontole alates 19.03.2007. a kuni kaebaja kõrvaldamiseni LMTK teabeosakonna spetsialisti ametikohalt 6500 krooni (neto) ühes kuus. Kaebaja sissetulekuks ühes päevas oli seega 217 krooni (neto). Kaebaja asus oma ametikohustusi täitma alates 10.11.2008. a, olles olnud kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldatud kokku 366 päeva. Õiglaseks hüvitiseks on perioodil 06.11.2007. a kuni 05.11.2008. a saamata jäänud töötasu summas 79 422 (217x366) krooni (neto).

Kaebaja kuulati antud kuriteo osas üle kokku 3-l korral: lisaks eelnimetatud 31.10.2007. a veel märtsis 2008. a ja augustis 2008. a. Kaebajale esialgu süüks arvatav tegu kvalifitseeriti hiljem ümber KarS § 293 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Antud kriminaalasja eeluurimise lõpetamisel esitati kaebajale määratud korras kaitsja kaudu tutvumiseks kriminaalasja toimik. Kaebaja esitas 29.10.2008. a Lääne Ringkonnaprokuratuurile KrMS § 225 alusel taotluse kaebaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks, kuna kaebaja käitumises ei esinenud kuriteo tunnuseid /tl 9- 12/. Kriminaalmenetlus selles osas lõpetatigi.

Seisukohale, et kriminaalmenetluse tõttu ametikohalt kõrvaldatud isikule tuleb õigeksmõistmise korral tekitatud kahju hüvitada, on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium lahendis nr 3-3-1-10-

01. Õigusliku aluse taolise kahjunõude esitamiseks annab riigivastutuse seaduse (edaspidi - RVastS) § 16 lg 1 ning võlaõigusseaduse (edaspidi - VÕS) § 127 lg 1 ja § 128 lg 2. Kaebaja sattus teenistusest kõrvaldamise tõttu raskesse olukorda ning pidi eluasemelaenu ja Tartu Ülikooli õppeteenustasu makseteks laenu võtma. Lisaks puudus kaebajal võimalus pärast tema ametist kõrvaldamist pöörduda arstiabi saamiseks raviasutuse poole, kuna katkenud oli ka tema ravikindlustus. MTA ei pakkunud kaebajale samas ametis mõnda muud ametikohta, et tagada kaebajale elamiseks minimaalsedki vahendid.

3-09-202 3(8)

Kriminaalmenetlust oleks saanud läbi viia kiiremini. Samuti pidi avalikule võimule kahju tekkimine olema ettenähtav, sest seadus palga või muu hüvitise maksmist teenistussuhte peatamise ajaks ette ei näinud. Avalik võim oleks saanud kaebaja põhiõiguste riivet ja kahju suurust vähendada kriminaalmenetluse läbiviimist kiirendades. Kaebaja suhtes oleks kriminaalasja menetlus jätkunud ning tema põhiõigusi oleks jätkuvalt riivatud, kui kaebaja ise ei oleks esitanud KrMS § 225 lg 1 alusel prokurörile taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör lähtus oma 04.11.2008. a kriminaalasja lõpetamise määruses kaebaja poolt tema taotluses nimetatud asjaoludest.

8. Riigiprokuratuuri vastuses leitakse, et kahjunõue on põhjendamatu.

Ametikohalt kõrvaldamine ei olnud kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi erakordselt piirav. Pärnu Maakohtu 05.11.2007 määrusega kõrvaldati kaebaja ametikohalt, kuid temalt ei võetud võimalust asuda muule tööle. Kaebaja kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kriminaalmenetluses kehtib riigi eksimisprivileegi põhimõte, mille kohaselt isikud peavad taluma piisava kuriteokahtluse korral läbiviidud kriminaalmenetlust, isegi kui nad tegelikult kuritegu toime pannud ei ole. Käesolevas kaasuses tuleb täiendavalt arvestada, et kriminaalasi, milles kaebajat kahtlustati, oli keeruline, mitme kahtlustatava ja mitme episoodiga. Kaebaja väide, et kui tema poleks taotlusega prokuratuuri poole pöördunud, oleks menetlus tänaseni lõpetamata, on täiesti alusetu. Kaebaja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus ühes episoodis 04.11.2008, 01.12.2008 koostas ringkonnaprokuratuur aga süüdistusakti, millega ülejäänud episoodides anti kahtlustatavad (nende hulgas kaebaja) kohtu alla /tl 35-42/. Nendel asjaoludel asub Riigiprokuratuur seisukohale, et kriminaalmenetluse venitamisest rääkida ei saa, vaid kriminaalasja kohtueelne uurimine ja kaebaja suhtes ühes episoodis kriminaalmenetluse lõpetamine toimus mõistliku aja jooksul. See, et kõikide kuriteoepisoodide uurimise järel selgus, et ühes episoodis ei ole süüdistuse esitamiseks alust, ei tähenda seda, et ametikohalt kõrvaldamist oleks kohaldatud ebamõistlikult pika aja jooksul.

9. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti kaebaja kasuks välja 40 000 krooni. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

PS § 29 lg-st 1 tulenevalt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, seadus võib sätestada vaba tegevusala valiku kasutamise tingimused ja korra. KrMS §

141 lg 1 kohaselt kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. Ehkki viidatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus ja sellele järgnenud MTA peadirektori 07.11.2007. a käskkiri olid kaebaja ametist kõrvaldamise vahetuks aluseks, omab ametist kõrvaldamise kestuse ja seega riive ulatuse osas määravat rolli kriminaalmenetlus. Eeltoodu tõttu on vastustajaks käesoleval juhul kriminaalmenetluse läbiviimise eest vastutav prokuratuur. Kaebaja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust KarS § 293 lg 2 p 2 tunnustel selles, et K. M, kasutades ära oma ametiseisundit, nõudis pistist. Seega kahtlustati teda ametialases süüteos, aususe kohustuse rikkumises, mistõttu oli põhjendatud kahtlus, et „KM võib nähtuvalt tema senisest tegevusest oma ametikohal panna jätkuvalt toime kuritegusid“, ja tema suhtes kohaldati PS § 29 lg-st 1 tuleneva põhiõiguse piirangut. Kõnealuse piirangu kohaldamine ja kaebaja teenistussuhte peatumine ATS § 108 p 8 alusel oli iseenesest seaduslik ning põhiseadusega kooskõlas.

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-01 on käesoleval juhul asjakohane aspektist, mis on märgitud lahendi p-s 4: „Kui isik kõrvaldati süüdistatavana ametikohalt kooskõlas Kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatuga, võib ametikohalt kõrvaldatud isikul olla tekkinud kahju

3-09-202 4(8) saamatajäänud töötasu tõttu. Uurija määruse alusel ametikohalt kõrvaldamisega kahju tekitamine võib olla õiguspärane või õigusvastane. Juhul, kui tehakse kindlaks ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasus, võib isik nõuda saamatajäänud töötasu hüvitamist õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et ka neil juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides.“

ATS ja KrMS, mille sätete alusel kaebaja teenistussuhe peatati, ei näe küll ette selleks perioodiks palga säilitamist ega hüvitise maksmist, kuid kaebajal võib olla kahjunõue RVastS § 16 lg 1 alusel. Kaebaja ametist kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks piirab tema PS §-s 29 sätestatud vaba eneseteostust. Kahjunõude olemasolu kindlaks tegemiseks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse läbiviimine piiras kaebaja õigusi sellisel määral, et piirangut saab lugeda erakordseks, sh kas kriminaalmenetluse kestus oli mõistlik, ning kas esinevad vastutust piiravad asjaolud.

Kaebaja ametist kõrvaldamine oli seotud sellega, et teda kahtlustati ametivolituste kuritarvitamises ja pistise võtmises. Samas ei saa kriminaalmenetluse kestuse hindamisel jätta tähelepanuta, et K. Mt kahtlustati veel teistegi kuritegude toimepanemises (KarS § 263 p-d 1 ja 4, st vägivalda kasutades avaliku korra raske rikkumine grupi poolt, ning KarS § 209 lg 2 p 3 -§

25 lg 2 ja 4, st kelmuse katse). Nende kuriteoepisoodide osas on kaebajale koostatud 01.12.2008 ka süüdistusakt, kusjuures esitatud kahtlustus KarS § 263 p-d 1 ja 4 järgi kvalifitseeriti süüdistuse esitamisel ümber KarS § 121 järgi (teise inimese tervise kahjustamine ehk kehaline väärkohtlemine) /tl 35-42/. Seega, kuna tegemist oli mitme väidetavalt kaebaja poolt toime pandud kuriteo üheaegse uurimisega, samuti oli mitu kahtlustatavat, ei ole alust väita, et prokuratuuril kulus ebamõistlikult kaua aega mõistmaks, et K. Me tegevuses puudub ametialase süüteo koosseis. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tehti 04.11.2008, järelikult toimus kaebaja õiguste piiramine ühe aasta vältel. Kohus peab seetõttu kaebaja õiguste piiramise raskusastet keskmiseks RVastS § 16 lg 3 mõttes. Samas oleks prokuratuur saanud kaebaja põhiõiguste riivet ja kahju suurust ilmselt siiski vähendada kriminaalmenetluse läbiviimist kiirendades. Mõistlik on eeldada, et ametialase kuriteo puhul on üks esimesi tuvastatavaid asjaolusid see, kas nimetatud isik saab üldse olla kõnealuse kuriteo subjekt. Praegu ei pööratud nimetatud olulisele küsimusele küllaldaselt tähelepanu enne kui K. M esitas 29.10.2008 oma taotlused Lääne Ringkonnaprokuratuurile, kus muuhulgas selgitas, miks ta ei ole KarS § 288 mõttes ametiisikuks ega saa olla ka KarS § 293 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiks, ning taotles selles osas menetluse lõpetamist /tl 9-12/. Sellele järgneski 04.11.2008 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. Kahju tekkimine pidi olema avalikule võimule ettenähtav, kuna seadus palga säilitamist või muu hüvitise maksmist ette ei näinud.

Käesoleval juhul võiks kahju hüvitamise ulatust vähendada asjaolu, et kaebajal oli võimalik töötada mõnel muul töökohal. Samas välistas kaebaja töötamise avalikus teenistuses ATS § 16 p-st 2 tulenev piirang, mille järgi teenistusse ei võeta isikuid, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Kaebajale rakendati elukohast lahkumise keeldu. Kaebajal oleks olnud võimalik ajutiselt tööle asuda erasektoris. Kaebaja väide, et tal ei õnnestunud kogu kriminaalmenetluse kestvuse ajal endale elatist teenida, on paljasõnaline. Teisalt oli K. Me puhul tegemist ebakindla, määramatu olukorra ja teadmatusega selles osas, mis puudutab ametikohalt kõrvaldamise võimalikku ajalist kestust. See ei võimaldanud oma elukorraldust konstruktiivselt muuta. Õpingute lõpetamiseks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna viimasel kursusel pidi kaebaja tasuma õppemaksu 20 500 krooni ja

3-09-202 5(8) tasuma eluasemelaenu, milleks tuli väidetavalt raha laenata. Niisugune olukord suurendas kaebaja põhiõiguse riivet.

Seega on tegemist piisavalt tõsise PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse riivega ja RVastS § 16 lg 1 koosseis on täidetud. K. M peab õiglaseks hüvitiseks saamata jäänud töötasu 79 422 krooni. Kahjusumma määramisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid. Kaebaja eneseteostuse vabaduse piiramine toimus avalikes huvides, so kriminaalmenetluse tagamise huvides, mistõttu isikul lasus teatav kohustus oma õiguste piirangut taluda ilma selle eest 100%-list hüvitist saamata. Kriminaalmenetluse ja kaebaja õiguste piiramise kestus - üks aasta – on RVastS § 16 lg 3 mõttes keskmine. Teisalt asja materjalidest ei nähtu, et mingid objektiivsed asjaolud oleksid takistanud prokuröril püstitada küsimust kriminaalmenetluse tagamise vahendi kestva kohaldamise põhjendatusest ja ka kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest varem, kui see tegelikult toimus. Kohtueelse uurimise läbiviijal võib küll olla privileeg eksida, kuid ta peab nägema ette selle eksimuse võimalikke tagajärgi. Õiguste piiramise raskust vähendab käesoleval juhul asjaolu, et kaebajal oli võimalik töötada muul töökohal, välja arvatud avalikus teenistuses. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta püüdis kahju vähendada ja kasvõi ajutiselt tööle asuda. Seega kaebaja võimalused kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks uue töökoha otsimise kaudu olid küll väikesed, kuid mitte olematud. Seega on õiglaseks hüvitiseks 40 000 krooni (neto), mis tuleb välja mõista riigilt prokuratuuri kaudu. Hüvitise väljamaksjal tuleb kinni pidada seaduses ettenähtud tulumaks, mille võrra tuleb riigil seega eelmärgitud 40 000 krooni suurendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 10. Prokuratuuri apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. Kui kaebus siiski kuulub osaliselt rahuldamisele, palutakse asi saata uueks arutamiseks. Põhjendused. RVastS § 16 lg 1 ei saa käesoleval juhul olla aluseks nõude rahuldamisel, sest pole aset leidnud kaebaja põhiõiguste või vabaduste erakordset piiramist. Isikult ei olnud äravõetud töötamise võimalus üldse, välistatud oli üksnes avalikus sektoris töötamine. Lisaks välistab hüvitise nõudmise selle sätte alusel 2. lõike punkt 2, mille kohaselt ei saa hüvitist nõuda ulatuses, milles isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. K. Me kahtlustatavana ametist kõrvaldamine on ette nähtud KrMS § 141 alusel, mis välistab hüvitise nõude RVastS § 16 alusel. Prokuratuur ei ole käesolevas asjas vastustajaks, sest kaebaja ametist kõrvaldamise aluseks oli kohtu määrus. Õigeks vastustajaks oleks sellisel juhul Justiitsministeerium. 11. KMe apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada osas, millega kaebus rahuldamata jäeti ning kaebus täies ulatuses rahuldada. Põhjendused. Kohus on kahjuhüvitise suurust alusetult ja vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatuga vähendanud. Kahjukannatanu tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 139 lg 1 ja 140 lg 1 annavad aluse kahjunõuet vähendada, kuid selliseid asjaolusid ei esinenud. Kaebajal ei olnud mingit kohustust oma õiguste piiramist taluda. Sama seisukohta on väljendatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2008 kohtuotsuses nr 3-07-1430. Kohus on leidnud, et kaebaja pole tõendanud, et proovis tööd leida ja kahju vähendada. Samas ei juhtinud kohus kaebaja tähelepanu sellele, et selliseid tõendeid on vaja esitada. Kaebaja omab CV-d CV Keskuse tööportaalis ja CV Online tööportaalis. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite kohaselt on kaebaja CV vastu huvi tuntud kriminaalmenetluse kestuse jooksul vähemalt 19

3-09-202 6(8) korral. Kaebaja otsis ka ise aktiivselt tööd ning esitas oma CV-d kokku viiele firmale, samuti pidas mitteametlikke vestlusi erinevate firmadega. Kohus on kaebaja nõuet ca pooles ulatuses vähendades viidanud kohtupraktikale, kuid arvestatav kohtupraktika sellistes asjades puudub. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas lahendiga nr 3-07- 1430 nõude 60% ulatuses, kusjuures tegemist oli töötava kaebajaga. Riigikohtu 14.04.2009 otsusest nr 3-3-1-59-07 tuleneb, et palga vähendamine kriminaalmenetluse ajaks kuni poole võrra ei ole ebamõistlik, kuid tegemist oli isikuga, kes mõisteti kuriteos süüdi. Lisaks ei saa kohtupraktikas kujuneda välja kindlat seisukohta hüvitise suuruse osas, hüvitis peaks sõltuma konkreetsetest asjaoludest. 12. Prokuratuuri vastuses palutakse jätta K. Me apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhjendused. Kaebaja poolt esitatud väljavõtetest CV Keskuse ja CV Online portaalidest nähtub, et kaebaja CV on seal olnud üleval alates 2003. aasta suvest. Seega ei tõenda nimetatud tõendid, et kaebaja oleks teinud tõsisemaid pingutusi töökoha otsimiseks kriminaalmenetluse tagajärjel. Ka neis firmades, mille osas kaebaja väitis eraldi kandideerimist, on tegelikult toimunud kandideerimine eelnimetatud portaalide kaudu. Eeltoodu seab kahtluse alla ka kaebaja väited, et ta pidas mitteametlikke vestlusi töökoha leidmiseks. Lisaks nähtub viidatud portaalidest, et kaebaja otsis küllaltki spetsiifilist tööd – finantsanalüütik, audiitor, maksukonsultant samas kui otsimisala laiendades oleks töökoha leidmine võinud olla võimalik. 13.

K. Me vastuses palutakse jätta prokuratuuri apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhjendused. Kohus on õigesti leidnud RVastS § 16 lg 1 koosseis on täidetud, sest kaebaja PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse riive oli tõsine. RVastS § 16 lg 2 p 2 ei välista käesoleval juhul kahjunõuet, sest kaebaja töölt kõrvaldamist ei näinud ette seadus, kaebaja kõrvaldati töölt seaduse alusel antud aktiga. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Seega on kohtu seisukoht vastustaja valikul õige. 14. Täiendavalt esitas K. M järgmised seisukohad. Oluline pole mitte see, millal kaebaja tööotsinguid alustas, oluline on, et kaebaja otsis aktiivselt tööd töölt kõrvaldamise perioodil. Kaebaja otsis portaalide kaudu aktiivselt tööd, aktiivne CV tööotsimisportaalis on nähtav tööandjatele nii Eestis kui mujal. Kaebaja otsis erialast tööd, sest on lõpetanud Tallinna Majanduskooli ja õppis sel ajal Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Muudel erialadel vajalikke oskusi kaebajal ei olnud. Kaebaja ei oleks sattunud sellisesse olukorda, kui kriminaalmenetluse eest vastutav institutsioon oleks olnud hoolikam ja märganud, et kaebaja käitumises puuduvad süüteo tunnused. Tööotsimist raskendas ka kaebaja suhtes kohaldatud keeld elukohast lahkumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus küsimuse, kas kohus on asja kaasanud õige vastustaja. Prokuratuur leiab, et käesolevas asjas on õigeks vastustajaks Justiitsministeerium, kuna kaebaja kõrvaldati töölt kohtumäärusega. Ringkonnakohus leiab nagu halduskohuski, et

3-09-202 7(8) määravaks antud küsimuse lahendamisel on see, millise avaliku võimu asutuse tegevus või tegevusetus kaebaja poolt esile toodud faktilisi asjaolusid arvestades talle kahju põhjustas. Kaebaja on käesolevas asjas leidnud, et kahju tekitati tema ametikohalt kõrvaldamisega kriminaalmenetluses. Seega oli kohtumäärus ametist kõrvaldamise vahetuks aluseks, kuid ametist kõrvaldamise kestuse ja seega riive ulatuse osas omas määravat rolli kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlust viis läbi Lääne Ringkonnaprokuratuur. Lääne Ringkonnaprokuratuur kuulub prokuratuuri koosseisu, mis omakorda on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Seega on kahju hüvitamiseks kohustatud avaliku võimu kandjaks tulenevalt RVastS § 12 lg 1 käesoleval juhul riik ja kuna Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 5 kohaselt esineb riik protsessiosalisena halduskohtumenetluses haldusorgani kaudu halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, siis HKMS § 14 lg 2 p 2 kohaselt on halduskohtumenetluses vastustajaks prokuratuur. Tulenevalt prokuratuuri põhimääruse § 1 lg-st 2 esindab prokuratuur oma ülesannete täitmisel riiki. 16. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on RVastS § 16 lg 1 koosseis täidetud, sest kaebaja teenistusest kõrvaldamine oli õiguspärane, kuid piiras erakordselt tema PS §-s 29 sätestatud põhiõigust. Prokuratuur leiab, et RVastS § 16 lg 1 kohaldamisele ei kuulu, sest õiguste erakordset piiramist pole toimunud ning lisaks välistab RVastS § 16 lg 2 p 2 kaebaja nõudeõiguse. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et kriminaalmenetluse käigus teenistusest kõrvaldamine ei pruugi alati olla käsitatav isiku põhiõiguste erakordse piiranguna, mis annaks aluse kahjuhüvitise määramiseks. Kuid käesoleval juhul on teenistusest kõrvaldamise kestus see asjaolu, mis teeb piirangu erakordseks. Isiku seoses kuriteo uurimisega aastaks ajaks teenistusest kõrvaldamist ei saa pidada tavapäraseks. Samuti leiab ringkonnakohus, et RVastS §

16 lg 2 p 2 nõudeõigust käesoleval juhul ei välista. Viidatud norm näeb ette, et RVastS § 16 lg 1 nimetatud hüvitist ei saa nõuda ulatuses, milles isikute eriline kohtlemine on ette nähtud seadusega. Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldatud isikule tekitatud kahju ei hüvitata. ATS ja KrMS, mille sätete alusel teenistussuhe peatati, ei näe küll ette selleks perioodiks palga säilitamist või hüvitise maksmist, kuid ühestki normist ei saa järeldada, et seadusega ongi soovitud õigeksmõistetu kanda jätta kriminaalmenetluse läbiviimise ja palga kaotusega tekitatud kahju. Seega ei anna prokuratuuri apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. 17. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohus on alusetult taotletud hüvitist vähendanud – hüvitise väljamõistmisel tuli kahjukannatanu VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt panna olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti leiab kaebaja, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui jättis juhtimata kaebaja tähelepanu vajadusele tõendada pingutusi töökoha otsimisel ning esitas koos apellatsioonkaebusega asjakohased tõendid. Ringkonnakohus leiab, et ka kaebaja väited ei anna alust kohtuotsust muuta ega tühistada. 18. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et RVastS § 16 lg 1 ei näe ette kogu tekitatud varalise kahju hüvitamist, nagu see on üldreegliks õigusvastase tegevusega tekitatud kahju puhul (vt RVastS § 7 lg 1 ja 8 lg 1 2. lause). Kuna kaebaja taotles teenistusest kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, teenistusest kõrvaldamine toimus õiguspäraselt, pole kahju hüvitamise aluseks RVastS § 7 ja 8. Üldjuhul ei kuulugi õiguspärase tegevuse läbi tekkinud kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse eelnõu seletuskirjas on RVastS § 16 osas märgitud, et õigusvastase kahju tekitamise kõrval tuleb õiglases ulatuses hüvitada ka õiguspärase, kuid ebavõrdselt koormava sekkumisega kaasnev erakorraline kahju. Seega kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole asjakohased sätted mitte kohtu ja kaebaja poolt viidatud VÕS §-d 127, 128, 139 ja 140 vaid RVastS § 16 lg 3. RVastS § 16 lg 3 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. Nagu halduskohus

3-09-202 8(8) õigesti märkis, toimus kaebaja eneseteostuse vabaduse piiramine kriminaalmenetluse tagamise huvides. Õiguste piiramise raskust vähendab käesoleval juhul asjaolu, et kaebajal oli võimalik töötada igal muul töökohal, välja arvatud avalik teenistus. Avalikus teenistuses tööle asumise välistas ATS § 16 p 2 piirang, mille kohaselt teenistusse ei võeta isikuid, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse.

19. Uurimisprintsiibi rikkumine pole viinud kohut ebaõige lahendi tegemisele, sest kaebaja poolt täiendavalt esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et kohtu poolt määratud hüvitis pole õiglane. Kaebaja esitatud tõendid, millest nähtub, et kaebaja omas CV-d CV Keskuse tööportaalis ja CV Online tööportaalis, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal oli töö leidmine võimatu. Nagu prokuratuur õigesti märkis, otsis kaebaja tööd üsna kitsal erialal, otsinguid laiendades oleks kaebaja võinud olla edukam. Kaebaja väide, et ta otsis finantsanalüütiku, maksukonsultandi või audiitori tööd seetõttu, et muud tööd ta ei oska, ei ole põhjendatud, sest majandusharidus annab võimaluse täita ametikohti üsna laial skaalal. Kaebaja on käesoleva asja menetluses korduvalt rõhutanud, et tema oli see, kes juhtis prokuröri tähelepanu asjaolule, et kaebajale süüks pandud kuriteo koosseis ei ole täidetud, sest kaebaja ei ole KarS § 288 mõttes ametiisik. Kaebaja, kes tundis oma tööülesandeid kõige paremini, oleks võinud vastava taotluse teha juba oluliselt varem. Sellise võimaluse kasutamise eeldamine kaebajalt, kellel oli kriminaalmenetluses õigusteadmistega esindaja, ei ole ebamõistlik. Kuna ringkonnakohtu arvates tõi kaebaja põhiõiguste piirangu erakordsuse kaasa just selle pikaajalisus, vähendab ka eeltoodud võimalus piirangu raskust.

20. Eeltoodust tulenevalt on kohtu määratud hüvitis õiglane ning üldiselt võrreldav taolistes asjades varem tehtud kohtuotsustega hüvitatud kahju määraga. Haldusasjas nr 3-07-1430 oli kaebaja küll leidnud mingi ajutise töö, kuid ta oli teenistusest kõrvaldatud kahe aasta vältel. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-59-07 oli tegemist kaebajaga, kellel kohtunikuna olid tunduvalt suuremad piirangud teenistusest kõrvaldamise korral ajutise töö leidmiseks.

21. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 92 lg 1).

Silvia Truman Kaire Pikamäe Viive Ligi