2-08-74099/37 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-74099 Tsiviilasi

L. J. hagi K. G. vastu lapsele elatusraha ja kostjalt vanemlike õiguste äravõtmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12. juuni 2009.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

129 007 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg

L. J. apellatsioonkaebus

25. november 2009.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. J. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-XX XXXXX), esindaja advokaat Alla Raudsepp, advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ, Rüütli 14, Pärnu Kostja K. G. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-X XXXXX) Eestkosteasutus P. L., esindaja Irene Virkoja RESOLUTSIOON 1.Jätta Pärnu Maakohtu 12. juuni 2009.a otsus muutmata. 2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 3.Välja mõista L. J.lt riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni riigi tuludesse.

Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja L. J. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagejal on sündinud XX.XX.XXXX.a poeg K., kelle isana on sünniakti kantud kostja. Laps elab hageja juures. 06.11.2008.a esitas L. J. hagi K. G. vastu lapsele elatise saamiseks ja kostjalt vanemlike õiguste äravõtmiseks. Hageja taotles kostjalt välja mõista igakuine elatusraha lapsele 14 727.39 krooni tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2009.a kuni poja täisealiseks saamiseni ning lisaks sellele veel elatusrahana tagasiulatuvalt igakuiselt: 2003.aastast 5404.32 krooni, 2004.aastast 6100.08 krooni, 2005.aastast 6615.66 krooni, 2006.aastast 7386.67 krooni, 2007.aastast 8910.20 krooni ja 2008.aastast 11 191.98 krooni. Samuti taotles hageja, et kostjalt võetaks ära vanemlikud õiguse poja suhtes, kuna kostja avaldab lapsele kahjulikku mõju perekonnaseaduse (PS) §-st 54 lg 1 p 4 tulenevalt, mis seisneb selles, et surub peale omi seisukohti mitte ainult hagejale vaid ka lapsele. Senini on hageja saanud elatusraha 1900 krooni, kuid tulumaksu võrra on see ainult 1501 krooni, mis on alla alammäära. Hagiavalduse kohaselt on poja vajadused igal kuul 14 727.39 krooni.

Kohtuistungil kohtuvaidluse ajal möönis hageja, et elatisraha võib vähendada, kuid mitte jätta vähemaks kui 10000 krooni.

Kostja vastuväited 03.03.2009.a esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Tema rahalised sissetulekud ei võimalda sellist nõuet täita. On senini tasunud 1900 krooni kuus. Oma tegevusega pole kahjustanud ega avaldanud kahjulikku mõju pojale. Ema ei lubagi pojaga kohtuda. Vastuses märgib valmisoleku võtta poeg enda kasvata, et võimaldada piisav koolieelne ettevalmistus ja kindlustada lasteaias käimine. Kohtuistungil kostja leidis, et on võimeline tasuma mitte rohkem kui 2500 krooni kuus lapse ülalpidamise kulude katteks ja seda alates kohtuistungi kuupäevast alates.

Eestkosteasutuse arvamus Hageja pole tõendanud 14 727.39 kroonist nõuet, samuti selliseid lapse vajaduse. Esitatud tabelid hagiavalduses ei ole mõistetavad. Küll võiks elatise suurus olla kehtestatud miinimumsuuruses, so 2175 krooni kuus. Elatist saab tagasiulatuvalt nõuda aasta ulatuses. Kuivõrd kostja on 2005.a täitnud ülalpidamisekohustust kuni hagi esitamiseni, ei ole põhjendatud elatise nõudmine tagasiulatuvalt. Vanemlike õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 12.06.2009.a otsusega Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis K. G.lt välja L. J. kasuks alates 02.06.2009.a igakuuliselt 2500 krooni poja K., sündinud XX.XX.XXXX.a, ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.a, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kohus otsustas tunnistada otsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks igakuise makse osas alates 02.06.2009.a.

PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS §-st 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimumelatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Esitatud dokumendis (tl 6–peretoetuse saajad) on näha, et hageja enda sissetulekuks on riiklikud toetused kahe lapse eest 1800 krooni kuus. Hageja on kohtule kinnitanud enda mittetöötamist, kuna on lapsega kodune. Tema sõnul on tema ülalpidamisel kaks alaealist last. Kolmas laps on temalt võõrandatud. Peretoetuse dokumendist (tl 6) on näha, et alates 31.03.2009 ei maksta kolmanda lapse eest toetust. Nende tõendatud andmete järgi ei ole hageja panus võrreldav kostja panusega lapse ülalpidamisel. Põhjendamata on makstava summa suurendamise vajadus ning samuti nõuda ülalpidamist ainult kostjalt kui endapoolset panust üldse ei ole. PKS § 60 lg 1 kohaselt on hageja kui vanem samuti kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt.

Kostja on täitnud lapse ülalpidamise kohustust kogu aeg vastavalt oma rahalistele võimalustele. Et laps saaks enamvähem normaalset abi, on kostja otsustanud pingutada ja on nõustunud enam maksma, kui seda hageja teeb ning suurendama makstavat summat kuus 2500 kroonini. Kohus arvestab kostja tahet ja lapse vajadusi.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 2003.a (elatisehagi on esitatud 6.11.2008). PKS § 70 lg 2 annab hagejale õiguse nõuda elatist aja eest aasta enne elatisenõude esitamist ainult sellisel juhul, kui kostja pole üldse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tõendamist on leidnud, et kostja on 2005.aastast maksnud 1900 krooni kuus. Puudub alus tagantjärele maksmiseks.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, st ainult lapse elatusraha osas, mis tugineb kostja võimalusele. Edaspidiseks on otstarbekas ette näha miinimumpalga suurenemisega elatusraha kasv, et mitte alati suurendamist lahendada kohtu kaudu. Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmisel ei pea kohus vajalikuks lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste tõendamist, kuna miinimummääras elatusraha saab tagada vaid lapse mõistlike ja vajalike kulutuste tegemise. Mõlema vanema varaline seis on selline, kus kulutused ka lapsele saavad olla mõistlikud või pigem hädavajalikud.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest vanema õiguste äravõtmise nõude eest ainult hagiavalduse esitamisel. Et nõuet kohus ei rahuldanud, siis tuleb riigilõiv tasuda hagejal. Nimetatud riigilõivu summa on 1000 krooni. Riigilt saadava õigussabi tasu ja kulu on kohus ette otsustanud jätta riigi kanda. Muud kulud jätab kohus poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 13.07.2009.a esitas L. J. Pärnu Maakohtu 12.06.2009.a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse elatise väljamõistmises osas ja välja mõista elatis poja

K. J. sündinud XX.XX.XXXX.a ülalpidamiseks alates tema sünnist kuni täisealiseks saamiseni alljärgnevalt: 2003 aasta eest 5404, 32 krooni igakuiselt alates poja sünnist; 2004 aasta eest 6100,08 krooni igakuiselt alates l. jaanuarist; 2005 aasta eest 6615,66 krooni igakuiselt alates l. jaanuarist; 2006 aasta eest 7386,67 krooni igakuiselt alates l. jaanuarist; 2007 aasta eest 8910,20 krooni igakuiselt alates l. jaanuarist; 2008 aasta eest 11 191,98 krooni igakuiselt alates l. jaanuarist; 2009 aasta eest alates l. jaanuarist 2009 summas 14727,39 krooni. Samuti palub apellant tühistada otsuse vanemlike õiguste äravõtmata jätmise osas ja võtta kostja K. G.lt ära vanemlikud õigused poja K. J. sündinud XX.XX.XXXX.a suhtes. Juhul kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks protsessinormi jämeda rikkumise tõttu uut otsust teha, saata see vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtuotsus tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Apellant vaidlustab kohtuotsust materiaalõigusnormide PKS § 61 lg 1 ja 2 ja § 70 lg l rikkumise tõttu ja protsessinormi TsMS § 436 lg 1,2,3,4 rikkumise tõttu. Vaidlustab nii väljamõistetud elatise suurust, tõendite hindamist kui ka elatise väljamõistmise aja algust ja asjaolu, et kohus jättis sisuliselt lahendamata vanemlike õiguste äravõtmise nõude. Lähtudes TsMS § 230 sätetest lasus apellandil tõendamiskohustus asjaolude suhtes, millele tuginevad tema nõuded, mida apellant eriti suure põhjalikkusega teinud on. Seega on kohus jätnud tuvastamata lapse tegelikud vajadused ja nende aluseks olevad tõendid hindamata ja analüüsimata. Samuti on kohus jätnud elatise välja mõistmata tagasiulatuvalt.

PKS § 70 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Seda teades, soovib hageja siiski hageda kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, so alates XX.XX.XXXX.a. Vastavad arvutused on hageja esitanud 09.02.2009.a pealkirja all : 12.12.12.täiendatud/parandatud -vastus/tõestus/hagi/tabelid vastavalt siis TABELI KG veerus nr 46 punktides 7-13. Kõik vajadused on tõendatud esitatud lisadega, mis on loetletud kaaskirjas, milline esitati kohtule 09.02.2009.a. Advokaat on suure põhjalikkusega selgitanud apellandile PKS § 60, 61 ja 2 ja § 70 ja § 54 lg

1 p 4; TsMS § 630 - 638 sätteid, kuid apellant soovib siiski esitada oma nõuded muutmata kujul isiklikult, mistõttu soovib et tema poolt sõnastatud nõuded oleksid ilmtingimata apellatsioonkaebusena käsitletavad lisaks advokaadi poolt esitatule. Nimetatud kaebuse on apellant juba kord Pärnu Maakohtule esitanud, mille kohus edastas advokaadile, kui võimaliku apellatsioonkaebuse esitamise soovi. Antud materjali lisab apellant kaebusele ja soovib, et kohus seda suure põhjalikkusega analüüsiks ja teeks õiglase otsuse. Apellandil ei ole piisavalt vahendeid advokaadi vastuvõtule sõiduks ja ta soovib, et kohus määraks talle uue esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaare.

Kohus jättis vastustajalt vanemlikud õigused võtmata ja neid põhjendusi palub apellant lugeda vaid tema enda poolt koostatud : VASTUS/KAEBUS/HAGI/KOHTUOTSUS/MÄÄRUSjpm menetlusdokumendist ning käsitleda seda apellatsioonkaebusena ka muus osas.

Menetlusdokumendi VASTUS/KAEBUS/HAGI/KOHTUOTSUS/MÄÄRUSjpm kohaselt on kohus vääralt asunud seisukohale, et 2500 kroonist peale tulumaksu mahaarvamist on üldse võimalik last elatada. Kui eestkosteasutus leiab, et vanemlike õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud, siis see tähendab, et lapse vägistamine, pilastamine, alafinantseerimine ja võõrandamine on sel juhul lubatud ja lausa kohustuslik. Vale on väide, et kostja ei ole kahjulikku mõju avaldanud. Kui see nii oleks, siis ei oleks apellandi perel tervisekahjustusi.

Kohus, rikkudes materiaalõigusnorme, rikkus ka protsessiõigusnorme, TsMS § 436 lg 1 sätteid, ega teinud seaduslikku kohtuotsust. Samuti ei rajanud kohus oma otsust üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, mida kohus isegi vastu ei võtnud, kuigi apellant oli need piisavalt põhjalikult vormistanud ja esitanud.

Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on hageja ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et lapse kasvatamiseks ühes kuus kulub vähemalt 15 750 krooni, millest pool tuleb kostjalt välja mõista. Samuti ei nõustu hageja endiselt elatise tagantjärele väljamõistmata jätmisega alates poja sünnist XX.XX.XXXX.a. Kolleegium kaebuse väidetega ei nõustu.

Maakohus on kolleegiumi arvates hageja nõuete osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata hageja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et PKS § 60 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab kostja varalistele võimalustele elatist maksta. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta. Oma väite kinnituseks, et kohtu poolt välja mõistetud elatisraha suurus on 6-aastase lapse jaoks ebapiisav, ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Ka apellatsioonikohtus ei ole hageja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendanud. Väide, et kulutuste suurus on kohtule esitatud menetlusdokumentides lahti kirjutatud, on paljasõnaline.

Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud eesmärgiga, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Kostja on alates 2005 aastast maksnud elatist 1900 krooni kuus, mistõttu puudub seadusest tulenev alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt.

Maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata kostjalt vanema õiguste äravõtmise nõudes. Alused vanema õiguste äravõtmiseks sätestab PKS § 54 lg 1. Üksnes paljasõnaline väide, et kostja surub peale omi seisukohti nii lapsele kui hagejale, ei kujuta endast PKS § 54 lg 1 p-s 4 sätestatud muul viisil lapsele kahjuliku mõju avaldamist. Kaebuse väide, et hageja perel oleks kostja käitumise tõttu tervisekahjustusi, ei ole millegagi tõendatud. Vastupidiselt hageja väidetele, leidis apellatsioonikohtu istungil tõendamist asjaolu, et kostja toetab igati nooremat poega ja vanema poja õpitulemused on alates kostja juurde elama asumisest märgatavalt paranenud.

Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Et hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel vanema õiguste äravõtmise nõudes ja kohus seda nõuet ei rahuldanud, tuleb riigilõiv 1000 krooni TsMS § 190 lg 2 alusel välja mõista hagejalt. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja L. J. kanda.

Urmas Reinola Ulvi Loonurm Ande Tänav