3-09-32/68 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-32 Haldusasi OÜ Altoona kaebused Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 tühistamise nõudes ning selle alusel koostatud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Altoona apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Altoona, esindajad vandeadvokaadid Kersti Kägi ja Andres Aavik Vastustaja – Paldiski Linnavalitsus, esindaja Martina Proosa RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Altoona apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus osas, millega menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda.

3. Teha vastavas osas uus otsus, millega mõista Paldiski Linnavalitsuselt OÜ Altoona kasuks välja menetluskulud 2250 krooni.

4. Muus osas jätta OÜ Altoona apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 14.01.2010. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutusega nr 1276 kohustati OÜ-t Altoona koheselt ja täielikult peatama talle kuuluval Majaka tee 9 asuval kinnistul igasugune

3-09-32

2(7) ehitustegevus kuni ehitusloa väljastamiseni kohaliku omavalitsuse poolt. Ettekirjutuses märgiti, et detailplaneeringu kohustusega alal toimub ehitustegevus ilma kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldatakse OÜ-le Altoona sunniraha igakordselt 10 000 kr.

Ettekirjutuse nr 1276 täitmiseks andis Paldiski Linnavalitsus järgmised täitekorraldused: 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 nr 9-12/1353-6, 08.12.2008 nr 9-12/1353-8, 08.12.2008 nr 9-12/1353-10, 09.12.2008 nr 9-12/1353-12, 10.12.2008 nr 9-12/1353-14, 11.12.2008 nr 9-12/1353-16, 12.12.2008 nr 9-12/1353-18, 15.12.2008 nr 9-12/1353-21, 16.12.2008 nr 9-12/1353-23.

2. OÜ Altoona esitas ajavahemikul 12.11.2008-13.01.2009 Tallinna Halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-09-32, nr 3-09-17, nr 3-09-42, nr 3-09-67, nr 3-09-180, nr 3-09-182, nr 3-09-184, nr 3-09-194, nr 3-09-195, nr 3-09-196, nr 3-09-197) ettekirjutuse nr 1276 tühistamiseks ning nimetatud ettekirjutuse alusel antud täitekorralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus liitis nimetatud kaebused haldusasja nr 3-09-32 juurde.

Kaebustes leiti järgmist: 1) Majaka tee 9 kinnistul ei teostatud ettekirjutuse tegemise hetkel ehitustöid, vaid seal toimus kinnistule ladustatud pinnase ja täitematerjali tasandamine. Piirdeaed ehitati omandi kaitseks. Nimetatud tegevused ei ole ehitamine ehitusseaduse (EhS) mõistes, mistõttu pole selleks vaja ehitusluba; 2) kaebaja on vastustajalt taotlenud kinnistu piiramiseks aiaga ning pinnase tasandamiseks projekteerimistingimuste väljastamist, kuid sellele taotlusele on vastatud eitavalt, põhjendades keeldumist detailplaneeringu tegemise vajadusega. Samas ei ole detailplaneeringu algatamine antud juhul vajalik. Rajatud piirdeaed on ajutine ning kooskõlastatud Maanteeametiga; 3) põhjendamatu on ettekirjutuses sisalduv, millega on kohustatud kaebajat peatama ka ehitustegevusele suunatud tegevust. Sellise ettekirjutuse tegemiseks vastustajal volitused puuduvad; 4) valdav osa täitekorraldustest on koostatud enne ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja möödumist asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 9 lg 1 tähenduses, mistõttu on need ka õigusvastased (ATSS § 7). Ettekirjutuse punktis 5 on tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta EhS § 61 lg 1 alusel, kui ettekirjutust ei täideta, kuid sunniraha määramist ei ole ettekirjutusse märgitud. Samuti ei nähtu ettekirjutusest, et kaebajale oleks antud uus tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks või tehtud hoiatus sunniraha rakendamise kohta; 5) vastustaja on rakendanud sunniraha igapäevaselt selle kõrgemas määras, mis on vastuolus sunnivahendi kohaldamise põhimõttega. Vastustaja eesmärgiks ei ole olnud kaebaja mõjutamine ettekirjutust täitma, vaid kaebaja karistamine. Selline sunniraha määramine on ebamõistlikult koormav.

3. Paldiski Linnavalitsuse vastuses paluti jätta OÜ Altoona kaebus rahuldamata, esitades alljärgnevad vastuväited: 1) kaebaja on kehtiva detailplaneeringuta ja ehitusloata ehitanud Majaka tee 9 kinnistule ca 3,5 ha suuruse laoplatsi, mida kasutab oma majandustegevuses. Selline tegevus detailplaneeringu kohustusega alal on õigusvastane, mistõttu ei saa vaidlustatud ettekirjutus kaebaja õigusi rikkuda; 2) vastustaja esindaja tuvastas 11.11.2008 läbiviidud paikvaatluse tulemusena, et kaebaja kinnistul toimub ehitustegevus. Asjaolu, et ehitustegevus oli algstaadiumis, ei tähenda, et seda ei toimunud;

3-09-32

3(7) 3) Majaka tee 9 kinnistul toimuv hõlmas ca 3,5 ha. Seega ei ole nimetatud kinnistule rajatud laoplatsi puhul tegemist väikeehitisega EhS § 15 lg 1 mõttes; 4) vastustaja ei pidanud kaebajale ettekirjutuse täitmiseks andma täiendavat tähtaega, sest ettekirjutusest tuleneb selge nõue peatada ehitustegevus viivitamatult. ATSS § 2 lg 1 ei sätesta täiendavalt sunniraha määramise kohustust või menetlust, kui sunniraha rakendamise kohta on tehtud hoiatus ja ettekirjutus on jäetud hoiatuses märgitud tähtajaks täitmata. ATSS § 10 lg 2 lubab sunniraha rakendada korduvalt; 5) sunniraha rakendamine saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui ettekirjutus, mille alusel seda rakendatakse, on haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud, kohtu poolt tühistatud või selle adressaadi poolt täidetud. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi eeltoodud alust. Seega on sunniraha rakendamine toimunud õiguspäraselt.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.06.2009 otsusega OÜ Altoona kaebuse osaliselt ja tunnistas täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 9-12/1353-6, 08.12.2008 nr 9-12/1353-8, 08.12.2008 nr 9-12/1353-10, 09.12.2008 nr 9-12/1353-12, 10.12.2008 nr 9-12/1353-14, 11.12.2008 nr 9-12/1353-16, 12.12.2008 nr 9-12/1353-18, 15.12.2008 nr 9-12/1353-21 õigusvastaseks. Ettekirjutuse nr 1276 ja 16.12.2008 täitekorralduse osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda. Halduskohtu põhjendused:

1) Paldiski linna üldplaneering näeb Majaka tee 9 kinnistu suhtes ette detailplaneeringu kehtestamise nõude. Ehitusluba on võimalik taotleda vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel ning projekteerimistingimuste väljastamine oleks vastuolus õigusaktidega. Seega ei ole kaebaja väited seoses projekteerimistingimuste menetlemisega asjakohased. Majaka tee 9 kinnistu ehitusõiguse saab määrata vaid läbi detailplaneeringu kehtestamise. Enne krundi sihtotstarbe määramist ei ole teada, milline saab olema krundi ehitusõigus. Eeltoodud asjaolude selgumiseni ei ole mis tahes ehitustegevuse teostamine Majaka tee 9 kinnistul võimalik;

2) kaebaja väide, et tema poolt kinnistul arendatu pole ehitamine EhS tähenduses, on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Fotomaterjalist ja paikvaatluse aktidest nähtub selgelt asfalteeritud, valgustatud ja betoneeritud teraskarkassil piirdeaiaga laoplatsi rajamine. Kaebaja poolt ehitatud laoplatsi kui inimtegevuse tulemusena ehitatud kohtkindlat asja ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Kuna kaebaja poolt loodu kvalifitseerub ehitiseks EhS tähenduses, oleks selle rajamiseks olnud vajalik ehitusluba. Nüüdseks on tervikobjekt valminud ning selleks tervikobjektiks on logistikakeskus, mida kasutatakse tollilaona;

3) kuna Majaka tee 9 kinnistul toimunud ehitustegevus hõlmas ca 3,5 ha, ei saa nimetatu puhul kuidagi olla EhS § 15 lg 1 punkti 1 mõistes tegemist väikeehitisega. Asjakohatu on ka kaebaja viide Maanteeameti kooskõlastusele. Maanteeameti kooskõlastus ei asenda ehitusluba;

4) kaebaja väited, et ettekirjutuse tegemise ajal oli ehitus alles algjärgus, ei oma mingisugust tähendust. Kui ehituse lõppobjekti ehitamiseks oli seaduse järgi vajalik ehitusluba, siis oli see vajalik juba enne ehituse alustamist;

5) ettekirjutus oli arusaadavalt põhjendatud, ühemõtteline ja täidetav. Ettekirjutuse punktis 4 oli kaebajale antud selge korraldus kinnistul ehitustegevus peatada. Ehitustegevusele suunatud tegevuse all pidas Paldiski linn silmas ehitustegevust ettevalmistavaid toiminguid, kuna kaebaja argument oli, et ta ei ehita, vaid teeb ettevalmistusi ehitamiseks. Vastustaja eesmärgiks oli peatada ka see tegevus, mis, nagu kohus juba ülal märkis, kvalifitseerub samuti ehitustegevuseks EhS tähenduses;

6) ettekirjutus nr 1276 anti 13.11.2008 ning toimikumaterjalidest nähtuvalt sai OÜ Altoona 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 kätte 14.11.2008. Seega lõppes ettekirjutuse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg 15.12.2008. Järelikult on õigusvastaselt antud kuni 15.12.2008 koostatud täitekorraldused ehk täitekorraldused 02.12.2008 nr 9-12/1353-4, 04.12.2008 nr 9-

3-09-32

4(7) 12/1353-6, 08.12.2008 nr 9-12/1353-8, 08.12.2008 nr 9-12/1353-10, 09.12.2008 nr 9-12/1353- 12, 10.12.2008 nr 9-12/1353-14, 11.12.2008 nr 9-12/1353-16, 12.12.2008 nr 9-12/1353-18, 15.12.2008 nr 9-12/1353-21. Eelnevast tulenevalt tuleb ülalmärgitud täitekorraldused tunnistada ATSS § 9 lõikes 1 sätestatud nõude rikkumise tõttu õigusvastasteks; 7) 16.12.2008 täitekorraldus nr 9-12/1353-23 on antud õiguspäraselt ning selle õigusvastasuse tuvastamiseks puudub alus. Sunnivahendi rakendamise eelduseks on ettekirjutuse nõuetekohane täitmata jätmine. Haldusakt, millest tuleneb sunniraha tasumise kohustus, on ettekirjutus, kui see sisaldab hoiatust sunniraha rakendamiseks või eraldi hoiatus sunniraha rakendamiseks. Asja materjalidest ei nähtu ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks Paldiski Linnavalitsuse ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud; 8) kõik ATSS §-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeltingimused olid kaebaja puhul täidetud. Käesoleval juhul oli sunniraha rakendatud ettekirjutuses nr 1276 toodud hoiatuses märgitud tingimustel. Seega puudus vastustajal vajadus täiendava hoiatuse tegemiseks. Seadus ei sätesta kohustust kaebajat sunnivahendi rakendamisest teavitada või võimaldada adressaadile sunniraha vabatahtlikku tasumist. ATSS § 10 lg 2 näeb ette, et sunnivahendit võib rakendada kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt selle ülemmääras. Kuna kaebaja jätkas oma ebaseaduslikku ehitustegevust kuni soovitud objekti valmimiseni, siis ei saa rääkida vastuolust sunnivahendi kohaldamise põhimõttega või sunnivahendi ebaproportsionaalsusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Altoona apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 25.06.2009 otsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Altoona nõude Paldiski Linnavalitsuse 13.11.2008 ettekirjutuse nr 1276 tühistamiseks ning 16.12.2008 täitekorralduse nr 9-12/1353-

23 õigusvastasuse tuvastamiseks, ja osas, millega kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) PlanS § 3 lg 2 p-d 1-3 määratlevad, millistel juhtudel on vajalik algatada detailplaneeringu koostamine. Ühtegi nimetatud punktides väljatoodud tegevust Majaka tee 9 teostatud ei ole, mistõttu on vastustaja detailplaneeringut nõudes ületanud oma pädevust; 2) EhS § 29 lg 1 punktist 1 tulenev ehitusloa kohustus ei ole absoluutne kohustus. Majaka tn 9 kinnistul valminud objekt ei ole rajatis EhS § 2 lg 1 tähenduses ning kõik tööd on ajutise iseloomuga. Vastustaja seisukoht, et Majaka tee 9 ehitis ei ole EhS § 15 lg 1 mõistes väikeehitis, on väär. Vaidlusalusele kinnistule ehitatud laoplatsi näol ei ole tegemist avalikus kasutuses oleva parklaga ega väljakuga. Kinnistu piiramine piirdeaiaga ei vaja ehitusluba. Paldiski linna ehitusmääruse § 33 lõike 4 alusel ei ole krundipiirde taastamisel vajalik kooskõlastuste esitamine, mistõttu ei ole vastustaja EhS § 29 lg 1 punktist 1 tulenev nõue seaduslik; 3) ettekirjutus ei ole koosõlas HMS 55 lõikega 1. Ettekirjutus ei ole üheselt mõistetav ning on ebaselge. Jääb arusaamatuks, miks tuleb peatada ka ehitustegevusele suunatud tegevus. Nimetatud tegevuseks puuduvad vastustajal volitused; 4) ettekirjutuses tehtud hoiatuses sunniraha rakendamise kohta ei ole antud tähtaega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks ega ei ole tehtud hoiatust sunniraha rakendamise kohta. Nimetatud kohustus tuleneb ATSS § 9 lõikest 1. Ettekirjutus on vastuolus ATSS eesmärgi ja mõttega, sest vastustaja on rakendanud mõjutusvahendit mitte mõjutusvahendina, vaid karistusena. Samuti on motiveerimata, miks rakendas vastustaja sunnivahendi maksimummäära; 5) täitekorraldus on õigusvastane, kuna ettekirjutus on vaidlustatud halduskohtus, mistõttu ei ole see veel jõustunud;

3-09-32

5(7) 6) kuna ehitusalaste küsimustega tegelemine kuulub vastustaja igapäevasesse põhitegevusse, ei ole vastustaja õigusabikulude väljanõudmine kaebajalt Riigikohtu 14.01.2009 otsuse nr 3-3-1-62-08 valguses põhjendatud.

6. Paldiski Linnavalitsus palub jätta OÜ Altoona apellatsioonkaebuse rahuldamata: 1) viide PlanS § 3 lõikele 2 ei ole asjakohane, sest Paldiski linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Paldiski linna territooriumil detailplaneeringu tegemine kohustuslik. Samuti annab vastustajale õiguse viia läbi detailplaneeringu menetluse PlanS § 3 lõikes 2 viidatud juhtudel PlanS § 9 lg 11; 2) kohus on tuvastanud, et Majaka tee nr 9 kinnistul toimub ehitustegevus. Vastustajal oli õigus teha kaebajale EhS § 61 lõike 1 ja lg 4 punti 1 alusel ettekirjutus ebaseadusliku ehitustegevuse lõpetamiseks, kuna ehitusluba Majaka tee nr 9 kinnistul puudus; 3) käesoleval juhul on vastustaja haldusorganina tegutsenud väga efektiivselt ja kiirelt ning juba enne Majaka tee 9 ehitustegevuse algust hoiatanud apellanti ebaseadusliku ehitustegevuse ja selle võimalike tagajärgede eest; 4) ATSS § 16 lg 2 sätestab, et kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist. Sama põhimõtte sätestab ka HKMS § 12. Ettekirjutuse nr 1276 täitmist ei ole halduskohus peatanud. Seega ei mõjuta ettekirjutuse nr 1276 vaidlustamine halduskohtus ettekirjutuse täitmist; 5) väide, et ehitusalaste küsimustega tegelemine on vastustaja pädevuses ja puudutab otseselt tema igapäevast põhitegevust, on iseenesest õige. Samas tuleb õigusabikulude väljamõistmisel arvestada kaebaja tegevust ja muid asjaolusid, mille tõttu tekkis haldusorganil vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Vastustaja ei saa oma igapäevase tegevuse kavandamisel arvestada isikute pahatahtliku tegevuse tulemusel töömahu olulise suurenemisega. Kaebaja on esitanud halduskohtule Majaka tee 2, 2b, 9 ja 11 kinnistutega seoses enam kui 70 kaebust, mis on osaliselt liidetud 10 haldusasja alla. Vastustaja põhitegevus ei saa ilmselgelt olla kohtumenetluses osalemine, vaid enda territooriumil elavate isikute õiguste kaitsmine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Altoona apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, millega halduskohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (I). Osades, millega ettekirjutuse (II) ja täitekorraldusega (III) seonduvalt jäi kaebus rahuldamata, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ning vastab üksnes apellatsioonkaebuse vastuväidetele. Lõpuks jagab ringkonnakohus menetluskulud (IV).

I

8. Riigikohus on nimetanud selged kriteeriumid, millistel juhtudel on kaebajalt võimalik välja mõista vastustaja menetluskulud: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord, kaebaja pahatahtlikkus, vaidlusaluse õigusküsimuse eriline tähendus õiguskorras ja muud kaalukad ja erandlikud asjaolud (vt nt 3-3-1-16-07, 3-3- 1-24-07).

Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõistnud, kuid on jätnud osas, millega kaebus rahuldati (½), kaebaja kulud vastustajalt välja mõistmata, arvestades seejuures, et menetluskulude nõuded on vastastikkused. Seega on halduskohus vastustaja menetluskulude taotluse lugenud põhjendatuks. Samas ei nähtu kohtuotsusest, mida

3-09-32

6(7) halduskohus on pidanud konkreetse vaidluse puhul nendeks kaalukates ja erandlikeks asjaoludeks, mis õigustavad välise õigusabi kasutamist haldusorgani poolt.

Vastustaja on apellatsioonimenetluses viidanud sellele, et kaebused on pahatahtlikud ning kaebaja on esitanud kokku enam kui 70 kaebust. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esitatud kaebusi pole alust pidada pahatahtlikuks, eriti silmas pidades, et halduskohus rahuldas kaebused osaliselt. Samuti ei ole argumendiks kaebuste arv, kuna tegemist on suures osas samasisuliste asjadega ning kaebuste arv on sõltuvuses vastustaja enda poolt antud haldusaktide ning täitekorralduste arvuga.

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista halduskohtumenetluses kantud põhjendatud kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kulud riigilõivust. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 2570 krooni (11 kaebust). Arvestades, et halduskohus rahuldas kaebuse 9 nõude osas, tuleb vastustajalt välja mõista 2250 krooni (9 x 250).

II

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ettekirjutus nr 1276 on õiguspärane. Kaebaja püstitas Majaka tee 9 kinnistule laoplatsi, mida kasutatakse tollilaona. Tolliladu tuleb vaadelda tervikliku rajatisena, mitte hinnata, kas ehitusluba oli eraldiseisvalt vajalik piirdeaia, valgustuse, valvuriputka või asfaltplatsi ehitamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et laoplats on EhS § 2 lg 1 alusel ehitis, so aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Vastavalt EhS § 2 lg-le 3 on tegemist rajatisega. Tolliladu ei saa vaadelda väikeehitisena või ajutise ehitisena EhS § 15 mõttes. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on rajatisega, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. Vastupidisel juhul ei saaks kaebaja seda kasutada tollilaona. Sõltumata sellest, milline on valminud ehitise staatus ehitusseaduse tähenduses, pole kaebajal ühtegi luba ega nõusolekut selle püstitamiseks.

Lähtuvalt eeltoodust oli vastustaja ettekirjutus ehitustegevuse või sellele suunatud tegevuse peatamiseks õigustatud. Ettekirjutuses kasutatud mõiste „ehitustegevusele suunatud tegevus“ ei sisaldu küll EhS § 61 lg 4 p-s 2, kuid see ei tähenda, et vastustaja oleks oma volitusi ületanud. Selline sõnastus oli tingitud kaebaja enda selgitustest vastustajale, et kinnistul ei ehitata, vaid alles valmistatakse kinnistuid ette ehitustegevuseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ka sellised väidetavad ettevalmistavad tegevused hõlmatud „ehitamise“ mõistega. Asjaolu, et vastustaja andis Majaka tee 9 kinnistul toimuvale õige hinnangu, nähtub sellest, et käesolevaks ajaks on seal valminud terviklik rajatis.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega seoses detailplaneeringu menetluse läbiviimise vajalikkusega. Üldplaneeringu kohaselt on Majaka tee 9 kinnistu näol tegemist ettevõtluse reservmaaga, mille reserveeritud otstarbel käikuvõtmiseks tuleb seda teha läbi detailplaneeringu (Paldiski linna üldplaneeringu seletuskirja p 5.3).

III

11. Halduskohus on ammendavalt põhjendanud, miks tuleb 16.12.2008 täitekorraldus lugeda õiguspäraseks. Täitekorralduse tegemist ei takistanud ettekirjutuse üle toimuv kohtuvaidlus. Kuni kohus pole esialgset õiguskaitset kohaldanud, on vastustajal õigus ja kohustus tagada vaidlustatud haldusakti täitmine juba kohtumenetluse ajal. Muude apellatsioonkaebuses toodud vastuväidete osas on halduskohus oma seisukohad esitanud ning ringkonnakohus nõustub nendega.

3-09-32

7(7) IV

12. Kaebaja on taotlenud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt summas 250 krooni. Vastustaja on esitanud õigusabikulude taotluse summas 13 170,60 krooni. Ringkonnakohus jääb vastustaja menetluskulude osas käesoleva otsuse p-s 8 toodud seisukoha juurde. Arvestades, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes menetluskulusid puudutavas osas, jäävad ka kaebaja kohtukulud tema enda kanda.

Kaire Pikamäe

Oliver Kask

Viive Ligi