2-09-25229/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-25229

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2009.a. Tallinn, Tartu maantee Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25229 Tsiviilasi

JM versus T Õ elatise nõudes poolte ühise lapse B Õ (isikukood XXX ülalpidamiseks

Menetlusosalised

Hageja JM (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja T Õ (isikukood XXX, elukoht XXX).

Menetlus Kirjalik poolte nõusolekul

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt T Õ hageja JM kasuks elatis 2000 krooni kuus alates 10.06.2009.a. poolte alaealise lapse B Õ (isikukood XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni.

3. T Õ on kohustud igakuise elatusraha maksma JMi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedpangas hiljemalt maksmisele kuuluva kuu 25. kuupäevaks.

4. Poolte menetluskulud jätta kulusid kandnud poole kanda.

5. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

I Asjaolud, menetluse käik Hageja esitas 29.05.2009.a. kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatis lapsele miinimumsummas alates 10.06.2009.a. 08.09.2009 kirjas kohtule (lk 16) kinnitas hageja, et soovib elatist summas 2000 krooni kuus. Kostja esitas 13.10.2009.a. kohtule vastuse (lk 20) hagiavaldusele, milles võttis hagi õigeks ja oli nõus, et temalt mõistetakse välja elatis 2000 krooni.

Tsiviiltoimik 2-09-25229

Kohus küll kutsus pooli istungile 15.12.2009 kell 15:00, et jõuda kompromissi kinnitamiseni, kuid kostja ei ilmunud. Mõlemad pooled on kohut teavitanud nõusolekust kirjaliku menetlusega ilma istungit pidamata. Hageja ilmus kohtuistungile 15.12.2009 ja kinnitas, et jääb haginõude juurde, mille sisuks oli elatise nõue kostjalt 2000 krooni kuus alates 10. juunist 2009. Hageja avaldas, et 2009.a juunist septembrini, so nelja kuu jooksul maksis kostja elatusraha 1000 krooni kuus. Oktoobris ja novembris 2009 maksis kostja elatusraha 2000 krooni kuus.

II Kohtu põhjendused

TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus küll kutsus pooli istungile 15.12.2009 kell 15:00, et jõuda kompromissi kinnitamiseni, kuid kostja ei ilmunud. Mõlemad pooled on kohut teavitanud nõusolekust kirjaliku menetlusega ilma istungit pidamata. Hageja ilmus kohtuistungile 15.12.2009 ja kinnitas, et jääb haginõude juurde, mille sisuks oli elatise nõue kostjalt 2000 krooni kuus alates 10. juunist 2009. Hageja avaldas, et 2009.a juunist septembrini, so nelja kuu jooksul maksis kostja elatusraha 1000 krooni kuus. Oktoobris ja novembris 2009 maksis kostja elatusraha 2000 krooni kuus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse PKS § 70 lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Juhul kui kostja on tasunud vähem elatist perioodil, millest alates kohus elatise välja mõistab, so alates 10.06.2009, tuleb otsuse täitmise käigus teha vastav tasaarvestus ja vähemmakstud kuude lõikes maksta elatist juurde määrani, milles on käesoleva otsusega elatusraha kostjalt välja mõistetud (so 2000 krooni).

Tsiviiltoimik 2-09-25229

Kohus peab vajalikuks osundada, et vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal on kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtuvalt oleks tegelikult minimaalseima elatise suuruseks 2175 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Raivo Einula Kohtunik