2-09-57407/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-57407

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-57407 Tsiviilasi, hageja nõue Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank) hagi A H vastu 109 366,42 krooni ja lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind

13 521,17 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Silva Kark (aadress Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post silva.kark@swedbank.ee) Kostja A H (isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon

1. Rahuldada Swedbank AS hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A H Swedbank AS-i kasuks 16 345,65 (kuusteist tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja kuuskümmend viis senti) krooni.

3. Välja mõista A H Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (13 521,17 krooni) alates 30.10.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tsiviilasjas kannab kostja Anton Hardin.

5. Välja mõista A H Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 3 250 (kolm tuhat kakssada viiskümmend) krooni.

6. Välja mõista A H Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (3 250 krooni) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-09-57407

2(3)

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

02.11.2009.a esitas AS Swedbank esindaja kohtule hagi A H vastu võlgnevuse 16 345,65 krooni nõudes.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 07-218154-VL ja lepingust nr 08-139233-KX. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 16 345,65 krooni.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid toimetati 23.11.2009.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg

1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg

1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta.

Menetluskulud

2-09-57407

3(3) TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitas hageja kostjalt menetluskulude summas 3 250 krooni väljamõistmise nõude, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (3 250 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Viru Maakohus 22.10.2009.a määrusega jättis AS Hansapank maksekäsu kiirmenetluse avalduse A H vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Samal päeval määrus jõustus. Hagiavaldus on kohtule esitatud 02.11.2009.a.

Kohus leiab, et on põhjendatud maksekäsu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu (maksekäsu kiirmenetluse kulu) 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni väljamõistmine kostjalt. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Geete Lahi Kohtunik