2-08-91740/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-91740

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-91740

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

K O K hagi OÜ Tvastu 241 000 ki väljamõistmiseks

241 000 ki

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: K O K (isikukood xxx; elukoht Xxx) - hageja lepinguline esindaja: Ott Lammertson (Lexline Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 55-320, Tallinn 10612; e-post info@lexline.ee) - kostja: OÜ T(registrikood xxx; asukoht Xxx) - kostja lepinguline esindaja: advokaat Gennadi Kull (Kull Advokaadibüroo, Rävala pst 8C-104, Tallinn 10143; e-post gennadikull@hot.ee)

Asja läbivaatamine kuupäev

14. detsember 2009.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte ja kompromissi alusel kohustuse võtnud isiku R P (isikukood xxx; elukoht xxx) vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostja tasub hagejale 1. augusti 2006.a sõlmitud eellepingu kohaselt hageja poolt kostjale tasutud summa 120 500 (ükssada kakskümmend tuhat viissada) krooni.

1.2. Kompromissi punktis 1.1. nimetatud summa tasub kostja hagejale proportsionaalselt võrdsete osadena 3 (kolme) kuu jooksul. Esimese osamakse laekumise tähtaeg on 15. detsember 2009.a, teise makse 15. jaanuar 2010.a ja kolmanda makse 15. veebruar 2010.a.

1.3. Eelnimetatud osamaksete tasumist käendab isiklikult R P .

1.4. Kui kostja rikub käesoleva kompromissi punktis 1.2. nimetatud maksetingimusi, siis esimesel rikkumisel on hagejal õigus nõuda kohtutäituri kaudu kompromissi sundtäitmist täies ulatuses, s.o nõuda käesoleva kompromissi alusel maksmisele kuuluva summa 120 500 krooni ühekordset väljamõistmist ja seda nii kostjalt kui ka R P ’ilt.

1.5. Kui kostja rikub käesoleva kompromissi punktis 1.2. nimetatud maksetingimusi, siis kostja või R P maksavad hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses õigeaegselt maksmata jäetud summast kuni nõuete täieliku täitmiseni.

1.6. Kostja tasub raha hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

1.7. Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

1.8. Pooled kinnitavad, et neil ei ole pärast käesoleva kompromissi kinnitamist teineteise vastu mitte mingeid materiaalseid ega muid nõudeid.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-08-91740 menetlus.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja R P ’ile kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist K O K’ile pool tasutud riigilõivust, s.o 6 375 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 ki Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-08-91740, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK K O K esitas 30.12.2008.a Harju Maakohtule hagi OÜ T vastu 241 000 krooni väljamõistmiseks.

23.11.2009.a esitasid pooled ja kompromissi alusel kohustuse võtnud isik R P kohtule kompromisskokkuleppe, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Pooled paluvad lühendada kompromisskokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Hageja ja kostja kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud kompromisskokkuleppe sõlmimise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS § 432.

14.12.2009.a esitasid pooled kohtule kompromisskokkuleppe täpsustuse, milles paluvad:

2-08-91740

1) kompromissi päisest ja allkirjade osast välja jätta käendaja 1 K V , isikukood xxx; 2) kompromissi päisesse lisada käendaja R P ’i postiaadress xxx; 3) kompromissi punktist 2 välja jätta esimese lause lõpu osa: „iga kuu viimaseks kuupäevaks alates käesoleva kompromissi jõustumisest“; 4) lugeda õigeks kompromissi punkti 3 sõnastus selliselt: „Nimetatud osamaksete tasumist käendab isiklikult R P , isikukood xxx“.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Sama paragrahvi viienda lõike järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning davad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 29.12.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxSwedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber

2900072123, selgitus: „K O K hagiavaldus TOÜ vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu

12 750 ki. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 6 375 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

Indrek Parrest kohtunik