2-09-44437/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-09-44437

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-44437 Tsiviilasi K M hagi L M vastu lapsele elatise nõudes Hagihind 11 102 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K M ( ) Hageja lepinguline esindaja Jüri Reede Kostja L M ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista L M’lt elatis K M kasuks lapse Ml M ( ) ülalpidamiseks igakuiselt summas kaheksasada viiskümmend neli (854) krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 31.juulist 2008 kuni 29.augustini 2009.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. K M esitas 31.07.2009.a. maakohtule hagi L M vastu lapsele elatise nõudes. Hageja palub välja mõista L M’lt ( ) elatis K M ( ) kasuks lapse M M ) ülalpidamiseks igakuiselt summas kaheksasada viiskümmend neli (854) krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni,

2. Hagiavalduse kohaselt 01.03.2005 lahutasid hageja ja kostja abielu /Lisa 1/, mille kestel oli pooltele sündinud laps Mlin M /Lisa 2/, kes saab täisealiseks ning elab koos hagejast emaga.

2-09-44437

Kostjast isa on last igakuiselt toetanud summas 1500 krooni, mis on alla seaduses sätestatud elatise miinimumsumma. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-st 1 tulenevalt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 4350 krooni on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009 määrusega nr 90. PKS § 61 lg-s 6 nimetatud elatise maksmist välistavaid või selle vähendamist tingivaid asjaolusid kostjast isa ega ka lapse juures käesolevas asjas ei esine ja ei ole esinenud varem. PKS § 70 lg 2 annab kohtule aluse mõista elatis kohustatud isikult välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest elatishagi kohtule esitamisest. Et elatist võib nõuda tagasiulatuvalt kuni üks aasta enne elatisehagi esitamist, sellisel seisukohal on ka Riigikohus oma 12. detsembri 2007.a. otsuses 3-2-1-119-07, mille järgi Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaldamise seisukohalt on oluline, et selle sätte järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Nimetatud sättest ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud. Kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Siinjuures rõhutab kolleegium täiendavalt, et ajavahemik, mille eest kostjalt elatis välja mõistetakse, tuleb kohtuotsuse resolutsiooni märkida kuupäevaliselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis hagejaga koos elava lapse Mlin M ülalpidamiseks igakuiselt summas kaheksasada viiskümmend neli (854) krooni tagasiulatuvalt ühe aasta eest elatishagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 31.juulist 2008 kuni 29.augustini 2009. Igakuise makse on hageja saanud järgmise arvutuskäiguga: 2175 (pool palga alammäära) – 1500 (kostja poolt igakuiselt makstud raha) =

675 krooni, millele hageja soovib lisada tema poolt maksmisele kuuluva tulumaksu 179 krooni (tulumaksumäär 21%, millest tulenevalt tulumaks 179 krooni kuulub tasumisele 675 x 100 : 79 = 854 kroonilt). Igakuine elatise nõue on seega 854 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja võtab kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda /t.l. 14/.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

5. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Asja menetluskulude osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-09-44437

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osavõi solidaarvõlgnikena.

TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 2 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusele nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-le 1 lg-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnaga kuni 50 000 krooni maksimaalselt 25 000 krooni. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks peab kostja kandma hageja menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik