2-09-12135/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse teatavakstegemise

aeg ja koht

15. detsembril 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-09-12135

Tsiviilasi

L P hagi PP vastu lapsele elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

27 000.00 krooni

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L P (isikukood: xxx elukoht: xxx)

Kostja: PP (isikukood: xxx elukoht: xxx)

Ärakuulamise aeg ja koht

02.11.2009.a Tallinnas

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt L P hagi PP vastu lapsele elatise

väljamõistmiseks

2. Välja mõista PPlt alates 01.02.2009.a igakuine elatis 500.00

(viissada) krooni poolte xxx.a sündinud tütre M P ülalpidamiseks

kuni lapse täisealiseks saamiseni L P kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja alates 01.02.2009 poolte ühise lapse M i (sünd. xxx)

ülalpidamiskohustust. Tütar elab sellest ajast hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Igakuised

püsikulutused lapsele on 6515 krooni, sealhulgas eluasemekulud 2451 krooni, kulutused toidule

1500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekulud 435 krooni, kulutused tervishoiule 150 krooni,

hügieenitarvetele 150 krooni, koolikohustuse täitmisele 195 krooni, kulutused riietele ja

jalanõudele 450 krooni ning muud kulutused – taskuraha, tähtpäevad, arvuti, mööbel, sport,

voodipesu kokku 1084 krooni. Hageja töötab Tallinna Tehnikaülikoolis, tema töötasu on 12 000

krooni kuus ja lapsetoetus 300 krooni kuus. Hagejale kuulub korteriomand Tallinnas xxx, millele

on seatud hüpoteek summas 601 639,62 krooni, lisaks on tal kohustustena käendusleping ja

krediitkaardi tagasimakse. Hagiavalduses palub hageja välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks

3000 krooni kuus alates 01.02.2009.

Kostja vastuväited hagile

Kostja ei vaidle vastu elatise tasumise kohustusele, kuid palub seoses majanduslikult väga raske

olukorraga ja kohustusega ülal pidada kolme alaealist last, vähendada elatist alla miinimummäära

ja määrata elatusrahaks 400 krooni kuus, millest maha arvata lapsele ostetud mobiiltelefoni

järelmaks 150 krooni. Halva majandusliku olukorra tõttu palub kostja ajatada makstav elatusraha

01.11.2009. Kostja ja tema abikaasa sissetulekud on koos lastetoetustega 8280 krooni, mis

jaotatuna neljale pereliikmele teeb ühe inimese kohta 2070 krooni. Kostja väitel temal toimivaid

äriühinguid või muid töökohti ei ole, abikaasa äriühing ei anna lisasissetulekuid. Kostjal on väga

suured rahalised kohustused võetud laenude ja kohtuotsusega väljamõistetud summade tõttu.

Kostja pangakonto on käesoleval ajal arestitud eluasemelaenu võlgnevuse tõttu.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS

§ 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise

vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele

määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse

vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates

01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni.

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on ülalpidamisel kolm alaealist last, et poolte ühine tütar

M asus kostja juurest hageja juurde elama 1.veebrauril 2009, et kostja ei ole hagejale elatist

maksnud.

Pooled

vaidlevad

lapsele

tehtavate

kulutuste

ja

elatusraha

suuruse

üle.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hagiavalduses märgitud asjaolude tõendamiseks esitas hageja palgatõendi, mille kohaselt on tema

TT saadav brutopalk 12 000 krooni kuus ning alljärgnevad kuludokumendid: 2009 aasta juunikuu

teleteenuste arve summale 1192,66 krooni, Ergo Kindlustuse AS-i varakindlustuse arve ühe aasta

kohta summas 413 krooni, Cleaneway prügiveo arve 2009 aasta maikuust summas 70,10 krooni,

arvuti AMD Sempron 3000 sularahaarve summas 3500 krooni, Eesti Energia arve 2009 aasta

maikuu kohta summas 1385,70 krooni, 2009 aasta maamaksu teate summas 1359 krooni aastas,

Swedbanki maksegraafiku lepingu nr. XXXX alusel võetud laenu tagastamise kohta summas

201,05 krooni kuus, konto väljavõtted selle kohta, et ta täitis lapse ülalpidamiskohustust perioodil

16.06.2006 kuni 30.01.2009 kandes kostjale üle peretoetuse 300 krooni ja makstes omalt poolt

sellele juurde 150-200 krooni kuus, millele lisandus lapse taskuraha ja üksikute kulutuste eest

makstud summad keskmiselt 265 krooni kuus.

Hoolimata 22.04.2009 kohtumäärusega hagejale pandud kohustusest esitada kohtule tõendid lapse

igakuiste ülalpidamiskulude suuruse tõendamiseks, ei ole hageja esitanud ühtegi kuludokumenti,

mis tõendaks lapsele tehtavaid kulutusi. Kohtule esitatud tõenditega (elektrienergia, maamaks,

prügivedu) kogumis ei ole hageja tõendanud, et lapse kanda jääva eluasemekulu suuruseks ühes

kuus oleks 2451 krooni, esitatud tõendite kohaselt võiksid need olla kuni 700 krooni kuus, sest

eluasemelaenu tagasimakseid ja koduse vara kindlustamisega seotud kulutusi ei saa pidada

sellisteks lapsele tehtavateks kulutusteks, mille arvel tuleks kostjalt välja mõista elatis. Kohtu

hinnangul on ülepaisutatud ja tõendamata avalduses märgitud muud kulutused 1084 krooni ühes

kuus, kuna hageja ei ole märkinud spordiala ega tõendanud, et laps tegeleks spordiga ning arvutile

tehtud ühekordne kulutus on tõendatud summas 3500 krooni. Tõendamata on kulutused mööblile,

tähtpäevade pidamisele. Seega saaks muudeks kulutusteks arvestada maksimaalselt 300 krooni

kuus. Põhjendamatult suurteks peab kohus lapse sidekulusid, mille mõistlik kulu võiks olla ca 200

krooni kuus. Järelikult saab kohus põhjendatuks lugeda lapsele tehtavad kulutused summas 3745

krooni kuus.

PkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes

nimetatud suurust - st. 2175 krooni, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles

suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Tulenevalt PkS § 61 lg 2

tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline

osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele

ülalpidamist anda.

Kostja väitel kulub perel elektrile 1000 krooni, küttele 500 krooni, prügiveole 158 krooni,

maamaksule 19 krooni, veele 150 krooni, toidule 3500 krooni, bensiinile 1000 krooni, sidekuludele

300 krooni, tervishoiule 400 krooni, laste koolikohustuse täitmisele 990 krooni, hügieenitarvetele

krooni,

riietele-jalatsitele

1200

krooni,

lemmikloomadele

krooni,

koristus-

puhastusvahenditele 200 krooni, kohustuslikule elukindlustusele 183 krooni, kohustuslikule

kodukindlustusele 434 krooni ja sõiduki liikluskindlustusele 340 krooni kuus.

Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja ja tema abikaasa saavad palka PTOÜ-st

miinimummääras 4350 krooni kuus, lastetoetused on 600 krooni, et kostjale kuulub kinnistu

Harjumaal, mis on koormatud hüpoteegiga Swedbanki kasuks kodulaenu alusel summas 2 782 444

krooni ning et ta peab tasuma kodulaenu makseid 18 678 krooni kuus, et kostjal on kohustus tasuda

väikelaenu makseid 1348 krooni kuus, et kostja kasutab kasutusrendi alusel Nordea Finance

Estonia AS sõidukit Citroen C3 rendimaksega 2446 krooni kuus ja sõiduki liikluskindlustuse

makse kohustusega 113 krooni kuus, et kostjal on arvuti järelmaksu kohustus 631,10 krooni kuus,

kodukindlustus makse on 432 krooni kvartalis, et õnnetusjuhtumi kindlustusmakse on 181 krooni

kuus, et temalt on kohtuotsusega välja mõistetud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks

190 142,07 kroonine võlgnevus ja 10 750 krooni menetluskulusid. Perele tehtavate kulutuste

tõendamiseks esitatud tõenditega on tõendatud, et tal on tütre M i telefoni järelmaksukohustus 150

krooni kuus, et tal on täisealise tütre M õppelaenu käenduskohustus 60 000 krooni, et teleteenuste

püsimakse on 279 krooni kuus ja prügiveo püsimakse 158,10 krooni kuus, et tütre M kulutused

lasteaiale on 435 krooni kuus ja poja Martini kulutused lasteaiale on 455 krooni kuus, et maamaks

on 227 krooni aastas ja elektrile tehtavad kulutused ühes kuus 2120,60 krooni. Tõenditega on

tõendatud, et käesoleval ajal on kostja deebet- ja krediidikontodel laenuvõlgnevused ning et tema

abikaasa Katrini kontol on sularaha jääk 403 krooni.

Kuigi PkS § 60 lg 1 kohaselt on mõlemal vanemal kohustus oma alaealist last ülal pidada, leiab

kohus, et olukorras, kus hageja töötasu on oluliselt kõrgem kostja töötasust ja tema ülalpidamisel

on üks alaealine laps, kuid kostja varaline olukord on suurte võlgade tõttu äärmiselt halb ja tema

ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning lapsevanema kohustust tagada kõigile oma lastele

võrdsed võimalused toimetulekuks, arenguks ja ülalpidamiseks, tuleb vanemate võrdsest lapse

ülalpidamise kohustuse põhimõttest kostja kasuks kõrvale kalduda. Ühtlasi asub kohus

seisukohale, et esinevad alused PkS § 61 lg 6 kohaldamiseks ja kostjalt elatise väljamõistmiseks

alla seaduses ettenähtud miinimummäära summas 500 krooni kuus, mistõttu tuleb hagejal kui

kostjast oluliselt suurema sissetulekuga lapsevanemal katta suurem osa ca 3245 krooni lapsele

tehtavatest kulutustest. PkS § 70 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni

aasta enne hagi esitamist. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt 01.02.2009, mis on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna vaidlus puudub, et kostja ei ole sellest ajast alates

täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapsele makstava elatusraha ajatamine ei ole põhjendatud,

kuivõrd lapsele tuleb teha kulutusi igapäevaselt.

Menetluskulude jaotus

Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi

kanda.

Kohtunik: