2-09-13344/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-13344

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-13344

Tsiviilasi

A.U. ’u kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2009. a

otsuse peale täiteasjas nr 084/2006/3575

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

avaldaja A.U.

-

puudutatud isik kohtutäitur Oksana Kutšmei (büroo

asukoht Jakobi 23, 51003 Tartu).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.U. ’u kaebus osaliselt.

2. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2009. a otsus täiteasjas nr 084/2006/3575.

3. Jätta rahuldamata A.U. ’u nõue kohtutäituri kohustamiseks saata pankadesse parandus

järgmisel kujul: „24.01.2009. a sissenõude pööramine A.U. ’u kontodele osutus ebaõigeks.“

4. Jätta rahuldamata A.U. ’u nõue tunnistada täiteasjas nr 084/2006/3575 05.12.2006. a

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratud täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni

kohtutäituri seadusega vastuolus olevaks.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kohtutäituri Oksana Kutšmei kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse

kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA AVALDAJA NÕUE (tl 3-6, 45, 58)

Avaldaja suhtes algatati täitemenetlus täitmisavalduse ja Lõuna Politseiprefektuuri 04.10.2006. a

väärteoasjas nr 114686080 tehtud otsuse alusel trahvinõude 180 krooni sissenõudmiseks (täiteasi

nr 084/2006/3575). Täitmisteade pandi avaldaja postkasti 02.02.2007. a. Kuna postkastis oli

hulgaliselt reklaami, jäi nimetatud dokument õigeaegselt märkamata, mistõttu tutvus avaldaja

täitmisteatega alles 02.04.2007. a. Samal päeval tasus avaldaja kohtutäituri kontole 475 krooni,

olles veendunud selles, et toimub maksekohustuse vabatahtlik täitmine, kuna avaldaja võrdsustas

dokumendi kättetoimetamise selle kättesaamisega. Kaebaja märgib, et täitmisteate kättetoimetamise

eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei saa lugeda dokumenti kättetoimetatuks selle postkasti

panekuga, sest täitetoimikus olevate materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et täitur on

dokumente üritanud avaldajale üle anda vähemalt kahel korral elukohal Tartus, XXX või

tegevuskohal. Peaaegu kaks aastat peale täitemenetluse alustamist, s.o 24.01.2009. a arestis

kohtutäitur avaldaja kontod Swedbank’is ja Sampo Pangas. Lisaks sellele saatis kohtutäitur vara

hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid ka SEB Pangale, Nordea Pangale ja Krediidipangale.

03.02.2009. a esitas avaldaja kaebuse täituri tegevuse peale, taotledes kontode kohest aresti alt

vabastamist. Kaebuse arutelu päeval 16.02.2009. a esitas avaldaja täiturile oma kirjaliku seisukoha,

mis on kaebuse lahutamatu osa. Kohtutäitur tegi hilinemisega, peale pretensiooni esitamist,

10.03.2009. a otsuse, milles hindas avaldaja seisukohas toodud argumente valikuliselt ja jättis

paljudele küsimustele hinnangu andmata, rikkudes sellega kohustust teha motiveeritud otsus.

25.03.2009. a esitas avaldaja kohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.03.2009. a otsuse

peale täiteasjas nr 084/2006/3575. Avaldaja palub tema kontode arestimise kui täitetoimingu

tunnistada õigusvastaseks ja hüvitada õigusvastase täitetoiminguga tekitatud kahju 226,04 krooni.

Kaebuse kohaselt sooritas kohtutäitur täitetoimingu ajal, kui nõue oli aegunud. Avaldaja leiab, et

enne kontode arestimist pidi täitur kindlaks tegema, et nõue ei ole aegunud. Aegumise avastamisel

esitama aga täitekohtunikule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja ise ei taotlenud

täitemenetluse aegunuks tunnistamist, sest oli kindel, et tema poolt tasutud 475 krooni on tasutud

vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, olles seega piisav summa nii trahvinõude kui täitemenetluse

kulude katteks. Kuna täitur kontosid aresti alt ei vabastanud, oli avaldaja sunnitud 09.02.2009. a

tasuma kohtutäiturile 295 krooni, millest täitur kandis Lõuna Politseiprefektuurile 68,96 krooni ja

endale 226,04 krooni. Vaatamata nõude aegumisele leiab avaldaja, et 68,96 krooni on mõistlik jätta

sissenõudjale, kuid 226,04 krooni palub avaldaja tagastada. Lisaks nõuab avaldaja õigusvastase

täitetoiminguga ebaõigete isikuandmete töötlemise parandamist ehk avaldaja palub kohustada

täiturit saata kõikidesse pankadesse seletuskiri tunnistamaks oma viga. Avaldaja leiab, et kontode

arestimine viitab kaudselt isiku maksejõuetusele ning iseloomustab teda negatiivselt. Ebaõige

informatsiooni levitamine võib tulevikus takistada laenude edukat taotlemist. Kuna nõue oli

aegunud, siis oli kontode arestimine kohtutäituri poolt alusetu. Täitur rikkus täitetoimingut tehes

seaduses sätestatud saladuse hoidmise kohustust, kui saatis arestimisaktid ka SEB Panka, Nordea

Panka ja Krediidipanka, kelle klient avaldaja ei ole. Selline täituri käitumine riivab avaldaja

arvamusel põhiseaduse (PS) §-des 17 ja 26 sätestatud õigusi. Avaldaja palub, et täitur edastaks

pankadele paranduse järgmisel kujul: „24.01.2009. a sissenõude pööramine A.U. ’u kontole osutus

ebaõigeks“. Veel palub avaldaja, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses

määratud täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni kohtutäituri seadusega (KTS) vastuolus

olevaks. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et

need oleksid kooskõlas seadustega. Täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate

kättetoimetamise viisist. Tasu on 295 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult

kohtutäitur ise või kohtutäituri abi. Muul viisil kättetoimetamise korral on täitemenetluse alustamise

tasu 118 krooni. Kuna täitmisteate on toimetanud kätte Kristi Viitkar, kes ei ole kohtutäitur ega

kohtutäituri abi, siis peaks täitemenetluse alustamise tasu moodustama 118 krooni 295 krooni

asemel. Seega rikkus kohtutäitur tasustamise põhimõtteid, pöörates täitmisele suurendatud nõude.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS (tl 36-39, 59)

Kohtutäitur ei nõustu kaebuses esitatud väidete ja põhistustega, leides, et sissenõude pööramine

võlgniku kontodele oli põhjendatud ja seaduslik, kuna puudus täitmise aegunuks tunnistamise

lahend. Kuni nimetatud lahendi jõustumiseni on täituri toimingud seaduslikud, mistõttu puudub alus

nii kahju hüvitamiseks kui täituri kohustamiseks saata kõikidesse pankadesse seletuskiri vea

tunnistamiseks. Täitur on seisukohal, et antud kaebuse raames ei ole võimalik vaidlustada

kohtutäituri tasu määra, kuna avaldaja ei ole järginud KTS-st tulenevat täitemenetluse algatamise

ajal ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättetoimetamise ajal kohtutäituri tasu

vaidlustamiseks kehtinud kaebamise korda, mille kohaselt võis kaebuse esitada kohtutäituri büroo

asukoha järgsele maakohtule ühe kuu jooksul alates kohtutäituri otsuse isikule esitamisest. Täitur

palub kaebuse jätta täies ulatuses rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldaja kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, kohtutäituri

10.03.2009. a otsus täiteasjas nr 084/2006/3575 tuleb tühistada.

Vaidlust ei ole selles, et Lõuna Politseiprefektuur tegi 04.10.2006. a väärteoasjas nr 114686080

otsuse avaldaja trahvimiseks 180 krooniga ja et trahvi sissenõudmiseks esitati puudutatud isikule

täitedokument ja täitmisavaldus täitemenetluse läbiviimiseks.

Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lõike 1 kohaselt pidi

kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate, sest vastavalt TMS § 24 lõikele 2 loetakse

täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. TMS § 10 lõige 2 sätestas, et

dokumentide

kättetoimetamisele

kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS-st ei tulenenud teisiti. Seega pidi puudutatud isik

selleks,

et

lugeda

täitemenetlus

alanuks,

toimetama

võlgnikule

täitmisteate

kätte

tsiviilkohtumenetluse seadistikus (TsMS) menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut

järgides.

Kohtule on esitatud täitmisteate kättetoimetamise akt (tl 17), millest nähtub, et täitmisteadet on

püütud võlgnikule kätte toimetada Tartus nii XXX kui XXX tänava aadressidel, kuid 02.02.2007. a

on võlgnik öelnud uueks aadressiks XXX, peale mida on täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri

pandud võlgniku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti. Menetlusdokumendi kättetoimetamise ajal

kehtinud TsMS § 326 lõige 1 sätestas, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada,

kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi

panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida

saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt kättetoimetamine TsMS § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul,

kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja

esindajale või TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isik,

saades teada uuest võlgniku aadressist, pidi proovima võlgnikule dokumenti sellel aadressil üle

anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Alles

eeldusel, et saajale isiklikult ja tema esindajale või TsMS §-des 322 ja 323 nimetatud isikule,

kättetoimetamine TsMS § 326 lõikes 2 sätestatud tingimustel ei ole mingil põhjusel võimalik, võis

puudutatud isik jätta menetlusdokumendid avaldaja postkasti. Täitmisteate kättetoimetamise aktist

järeldub, et täitmisteade pandi võlgnikule 02.02.2007. a postkasti ilma, et seda oleks võlgnikule

püütud kätte toimetada TsMS §-i 326 kohaselt, seega seaduses sätestatud kättetoimetamise korda

rikkudes. TsMS § 307 lõige 3 sätestas, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele

dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma

et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise

korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani

jõudmisest. Võlgnik on märkinud kaebuses, et tutvus täitmisteatega alles 02.04.2007. a. TsMS

§ 306 lõike 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale

selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt

tutvuda. Seega loeb kohus täitmisteate võlgnikule kätte toimetatuks alates 02.04.2007. a, kuna

kohus

on

tuvastanud,

et

täitmisteate

kättetoimetamisel

rikuti

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kehtestatud korda. Kohtutäituril tuli täitmisteate

kättetoimetamisel kättetoimetamise korda rikkudes nimetatud tagajärjega arvestada.

Täitmise ajal kehtinud TMS § 25 lõike 2 kohaselt täitedokumendi täitmise puhul enne

täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda

kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Sama põhimõte kordub KTS § 23

lõikes 2, mille kohaselt kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks

antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise

tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Täitmisteatest (tl 15) nähtub, et kohtutäituri

määratud vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates

ehk antud juhul 02.04.2007. a alates ning võlgnetava summa suuruseks on sel juhul 475 krooni.

Vaidlust ei ole selles, et võlgnik tasus 02.04.2007. a puudutatud isiku ametialasele arvelduskontole

475 krooni. Järelikult tasus võlgnik vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul sissenõudja

nõude (180 krooni) ja kohtutäituri tasu pooles ulatuses (295 krooni). Seega tuli puudutatud isikul

kanda tasutud 475 kroonist 180 krooni sissenõudjale trahvinõude katteks ja 295 krooni endale

täitekulude katteks. Täitemenetlus kuulunuks lõpetamisele TMS § 48 punkti 3 alusel seoses nõude

rahuldamisega. Tegelikult kandis kohtutäitur sissenõudjale trahvinõude katteks 111,04 krooni ja

endale täitekulude katteks 363,96 krooni (tl 40), rikkudes sellega TMS § 25 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2

sätestatut.

24.01.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku kontod 295 krooni ulatuses. Vara hoiusel või

arveldusarvel arestimise akti (tl 14) kohaselt sisalduvad nõudes trahvi jääk 68,96 krooni ja

kohtutäituri tasu 226,04 krooni. Avaldaja palub kontode arestimise tunnistada õigusvastaseks nõude

aegumise tõttu ja tagastada talle 226,04 krooni. Puudutatud isik leiab, et kontode arestimine oli

seaduslik, kuna puudus täitmise aegunuks tunnistamise lahend. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et

täitmisteate

kättetoimetamisel

rikuti

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks kehtestatud korda, mis tõi kaasa täitmisteate võlgnikule kättetoimetatuks

lugemise alates 02.04.2007. a ja et täitedokument täideti vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

jooksul, mistõttu oli puudutatud isikul õigus kohtutäituri tasule üksnes pooles ulatuses seaduses

ettenähtust, siis puudus edaspidi kohtutäituril õigus teha täitetoiminguid, sealhulgas pöörata

24.01.2009. a sissenõue võlgniku kontole 295 krooni ulatuses ja seetõttu tuleb puudutatud isikul

A.U. ’ule tagastada 226,04 krooni KTS § 29 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks

võtta seisukohta selles, kas avaldajale väärteokaristusena mõistetud rahatrahvi sissenõudmine oli

aegunud.

Avaldaja soovib, et kohtutäitur tunnistaks oma viga ja saadaks pankadele paranduse järgmisel kujul:

„24.01.2009. a sissenõude pööramine A.U. ’u kontole osutus ebaõigeks“. Avaldaja leiab, et kontode

arestimine on kahjustanud tema mainet pankade silmis, mistõttu võib tulevikus olla takistatud laenu

edukas taotlemine. Kohus on seisukohal, et vaidlus ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab

toimuma hagimenetluses. Kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi, mis vaadatakse läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 370

lõike 1 kohaselt hageja võib ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos

menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse

liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Kuigi kõik esitatud nõuded

alluvad maakohtule, leiab kohus, et lubatud ei ole sama menetluse liik. Kui avaldaja leiab, et

kontode arestimisega on rikutud tema seadusega kaitstud õigusi või huvi, tuleb tal oma õiguste

kaitseks esitada kohtusse vastav hagi.

Avaldaja palub kaebuses, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses määratud

täitemenetluse alustamise tasu 295 krooni KTS-ga vastuolus olevaks. Kohtule on esitatud

05.12.2006. a täiteasjas nr 084/2006/3575 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tl 16),

millest nähtub, et kohtutäitur otsustas võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu summas

250 krooni, millele lisandub käibemaks 45 krooni, kokku summas 295 krooni (punkt 1). Vastavalt

KTS § 21 lõikele 1 kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 22 lõige 1 sätestab, et kohtutäituri

tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. KTS § 2511 lõike 1 kohaselt

täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas

kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult

kohtutäitur ise või kohtutäituri abi ja lõike 3 kohaselt täitemenetluse alustamise tasu on 100 krooni,

kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil, välja arvatud TsMS-s sätestatud korra

kohaselt elektrooniliselt, sest sel juhul ei nõuta täitemenetluse alustamise tasu. Kohus leiab, et

selline diferentseerimine seadusandja poolt vahetu kättetoimetamise ja muul viisil kättetoimetamise

vahel on igati põhjendatud, kuna vahetu kättetoimetamine on aja- ja töömahukam, samal ajal muul

viisil (nt tähitud kirjaga, lihtkirjaga, faksi teel) kättetoimetamisega võivad kaasneda vaid

dokumentide edastamise kulud. Kohtule ei ole teada, et avaldajale oleks täitmisteadet alates

05.12.2006. a kuni selle kättetoimetamiseni toimetatud kätte muul viisil kui vahetult. KTS-st ei

tulene, et kui kohtutäituri valitud viisil täitmisteate kättetoimetamine ei ole mingil põhjusel

võimalik või kui kättetoimetamisel rikutakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks kehtestatud korda, et siis sellest tingituna muutub täitemenetluse alustamise tasu

suurus. Kuna kohtutäitur valis täitmisteate avaldajale kättetoimetamise viisiks vahetu

kättetoimetamise ja tuvastatud ei ole, et tegelik kättetoimetamine oleks toimunud muul viisil, ei ole

puudutatud isik rikkunud tasustamise põhimõtteid. Kui avaldaja leidis, et täitemenetluse alustamise

tasu on määratud ebaõigesti või on ebaproportsionaalne võrreldes talle määratud trahviga, tuli tal

esitada kaebus kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest

alates, antud juhul 02.04.2007. a., ühe kuu jooksul vastavalt KTS §-le 28.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus A.U. ’u kaebuse osaliselt ja tühistab kohtutäitur

Oksana Kutšmei 10.03.2009. a otsuse täiteasjas nr 084/2006/3575.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi kohus

rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, on põhjendatud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kohtunik