3-09-1855/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsembril 2009. a, Tallinnas Haldusasja number 3-09-1855 Haldusasi OÜ KorTec kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12. mai 2009. a korralduste nr 13-11/5521, 13- 11/5522 ja 13-11/5523 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ KorTec; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Asja läbivaatamise aeg Kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12. mai 2009. a korraldus nr. 13-11/5521 (HKMS § 26 lg 1 p 1).

2. Tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12. mai 2009. a korraldus nr. 13-11/5522 (HKMS § 26 lg 1 p 1).

3. Tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 12. mai 2009. a korraldus nr. 13-11/5523 (HKMS § 26 lg 1 p 1). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 14. detsembrist 2009. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 13. jaanuaril 2010. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 12.05.2009 korraldusega nr 13-11/5521 kohustati OÜ-d KorTec tasuma võlga kogusummas 974 322,23 krooni. PMTK 12.05.2009 korraldusega nr 13-11/5522 kohustati OÜ-d KorTec tasuma võlga kogusummas

5 135 381,23 krooni. PMTK12.05.2009 korraldusega nr 13-11/5523 kohustati OÜ-d KorTec tasuma võlga summas 1 205 802,99 krooni.

2. 25.05.2009 pöördus OÜ KorTec PMTK poole selgituste saamiseks ning dokumentide eesti keelde tõlkimiseks. 28.05.2009 kirjalikus vastuses palus PMTK pöörduda nende küsimustega Soome maksuhalduri poole.

3. 12.06.2007 esitas kaebuse esitaja vaide korralduste kehtetuks tunnistamiseks, kuid 20.07.2009 vaideotsusega nr 6-1/314-3 jäeti vaie rahuldamata.

4. 25.08.2009 esitas OÜ KorTec Tallinna Halduskohtule kaebuse 12.05.2009 korralduste tühistamise nõudes.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

5. Korralduste tegemise aluseks on korraldustest tulenevalt olnud Soome Verohallinto pöördumine Maksuja Tolliameti poole. OÜ KorTec pöördus 25.05.2009 PMTK poole selgituste saamiseks ja dokumentide eesti keelde tõlkimiseks. 28.05.2009 kirjas soovitas PMTK pöörduda nendes küsimustes Verohallinto poole. KorTec sellega ei nõustunud, kuna vaidlustatavate korralduste tegemiseks pidid PMTK-l olema Verohallinto otsused, mille alusel Verohallinto ametiabi osutamise korras PMTK poole pöördus. Ainult pöördumine maksuvõla tasumise korralduse andmise aluseks olla ei saa, vaid selleks peab olema Verohallinto poolt OÜ KorTec suhtes tehtud maksuotsus (ettekirjutus). Eelpool viidatud kirjavahetusest nähtub, et sellist maksuotsust PMTK-l ei ole, sellele ei ole korraldustes ka viidatud, mistõttu vaidlustatavad maksuvõla tasumise korraldused on alusetud ja tuleb tühistada.

6. Kui PMTK on andnud maksuvõla tasumise korralduse, on tal MKS § 14 alusel kohustus korralduse alusdokumente igakülgselt selgitada, mitte aga suunata vaidlustatavate korralduste adressaati selgituste saamiseks Soome ametniku juurde. Antud juhul ei nähtu maksuvõla olemus vähimaltki vaidlustatavatele korraldustele lisatud Sissenõudmist käsitlevatest taotlustest ja/või ettevaatusabinõusid käsitlevast taotlusest. 20.07.2009 vaideotsuses väidab maksuamet, et Käesoleval juhul on sissenõudmistaotlusele lisatud Soome maksuhalduri väljatrükk OÜ Kortec maksuvõlgade loetelust ning selle õigust on kinnitatud vastava templijäljendiga. Ametiabiga seoses on kujunenud välja praktika, mille kohaselt loetakse vastavat dokumenti sissenõudmist lubavaks dokumendiks.

7. Eeltoodust tulenevalt keeldub maksuamet ka vaideotsuses KorTec-le Soome maksuotsuseid esitamast, asendades seda võõrkeelse väljatrükiga maksuvõlgade loetelu ja templijäljendiga. Vaideotsuses leiab kinnitust asjaolu, et Eesti Maksuja Tolliamet ei ole ka ise aru saanud OÜ KorTec maksuvõla sisust ja olemusest ning on pimesi võtnud Verohallinto poolt saadetu oma korralduste aluseks. Kuna käesoleval juhul on tegemist Eesti Maksuja Tolliameti korraldustega, on tal õigus nende korralduste aluse ja sisu kohta saada emakeelset teavet ja selgitusi Eesti maksuametilt. Eesti maksuamet peab olema suuteline oma korralduste alust ja asjaolusid põhjendama, mitte viitama asjaolule, et nende aluseks on välismaa maksuameti maksuvõlgade loetelu ja templijäljend. Samuti jääb arusaamatuks, mida pidas Eesti maksuamet vaideotsuses silmas taotlusele lisatud täitmist võimaldava juriidilise dokumendi all.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Korralduste andmise on tinginud Soome maksuhalduri ametiabi taotlused, mille õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu 26.05.2008 direktiiv 2008/55/EÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (edaspidi Direktiiv). Direktiivi artikkel 6 sätestab, et asutus, kellelt abi taotletakse, nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral kooskõlas oma asukohariigis samalaadsete nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuded, mille kohta on olemas nende täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument. Sel eesmärgil tuleb kõiki nõudeid, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, käsitleda selle liikmesriigi nõuetena, kus asub asutus, kellelt abi taotletakse; välja arvatud juhul kui kohaldatakse artiklit 12. Eelnevast tulenevalt oli maksuhalduril kohustus lähtuda maksuvõla sissenõudmisel siseriiklikest õigusaktidest, käesoleval juhul maksukorralduse seadusest (RT I 2002, 26, 150, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi MKS).

9. Direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt lisatakse nõude sissenõudmise taotlusele, mille taotluse esitanud asutus esitab asutusele, kellelt abi taotletakse, taotluse esitanud asutuse asukohariigis välja antud vastava nõude täitmisele pööramist lubav ametlik dokument või selle kinnitatud koopia ning vajaduse korral ka muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaal või kinnitatud koopia. Käesoleval juhul on sissenõudmistaotlusele lisatud Soome maksuhalduri väljatrükk kaebuse esitaja maksuvõlgade loetelust ning selle õigust on kinnitatud vastava templijäljendiga. Ametiabiga seoses on Euroopa Liidus kujunenud välja praktika, mille kohaselt loetakse väljatrükki maksuvõlgade loetelust sissenõudmist lubavaks dokumendiks. Nimetatut toetab ka sama direktiivi artikkel 8, mis sätestab, et nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tunnustatakse otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi nõude täitmisele pööramist. Ülaltoodu põhjal on selge, et vastustajal ei pea olema kaebuse esitaja poolt viidatud maksuotsust. Oluline on, et Soome maksuhaldur on vastustajale esitanud korrektse taotluse ja lisanud sinna juurde nõutud sissenõudmist lubava dokumendi, mistõttu on vastustaja motiveeritult lähtunud MKS-ist ning väljastanud vaidlusalused korraldused.

10. Kaebuse esitaja viitas oma kaebuses küll MKS-is välja toodud maksukohustuslasele teabe andmist puudutavatele sätetele, kuid jättis tähelepanuta käesoleva asja erisused. Antud juhul on sissenõudmistaotlus ja väljatrükk maksuvõlgade loetelust ainukesteks dokumentideks, mille osas on vastustajal võimalik üldse kaebuse esitaja ees oma selgituskohutust täita, kuna nimetatud dokumendid on ainukesed dokumendid, mida ametiabi taotlev riik Direktiivi kohaselt vastava abi saamiseks esitama peab. Sissenõudmist puudutava ametiabi puhul on mõeldamatu olukord, et ametiabi taotluse saanud riik hakkab ise üle kontrollima saadud taotluse õiguspärasust ning sellele lisatud dokumentide põhjendatust. Esiteks on mõeldamatu, et Eesti maksuhaldur peaks kontrollima, kas Soome maksuhaldur on esitanud kaebuse esitajale maksunõude Soomes kehtinud õigusega kooskõlas või mitte. Samuti puudub selleks igasugune vajadus, kuna ametiabiga pöördutakse teise riigi poole vaid juhul, kui sissenõudmine omas riigis ei ole andnud tulemusi – st selleks hetkeks on isik, kelle maksuvõlaga seoses ametiabi taotlus on esitatud, taotluse esitanud maksuhalduri seisukohtadest juba teadlik. Vastustajal ei ole alust kahelda nagu ei oleks Soome maksuhaldur lähtunud menetluse läbiviimisel selleks sätestatud menetluskorrast (Direktiivi artikkel 7 lg 2). Vastustajal puudub sellekohane info ning vastavaid argumente ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja.

11. Vastustaja on nii vaideotsuses kui ka käesolevas vastuses selgitanud ja põhjendanud korralduste väljastamisega seotud faktilisi ning õiguslikke asjaolusid, kaebuse esitaja on seevastu esitanud üksnes põhistamata vastuväiteid. Maksuhaldur on toiminud korralduste andmisel vastavalt rahvusvahelistes õigusaktides sätestatule ning täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused, mistõttu on haldusaktid õiguspärased ning puudub igasugune alus nende kehtetuks tunnistamiseks. Kui kaebuse esitaja on seisukohal, et Soome maksuhaldur on põhjendamatult käsitlenud teda maksuvõlglasena, siis saab ta lähtuda Direktiivi artikkel 12 lg-st 1 ning vaidlustada vastava nõude ning selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, pöördudes selleks abi taotleva asutuse asukohariigi pädeva organi poole vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele seadustele. Vastavalt Direktiivi artikkel 12 lg-le 2 peatab asutus, kellelt abi taotletakse täitemenetluse juhul, kui ta saab teate vastavast vaidlustamisest kas abi taotlevalt asutuselt või isikult endalt. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebuse esitaja on vaidlustanud käesolevas haldusasjas maksuhalduri korraldused, millega teda kohustatakse tasuma Euroopa Liidu Nõukogu 26.05.2008 direktiivile 2008/55/EÜ ning maksukorralduse seaduse (MKS) §-dele 46, 51 lg 1, § 128 lg 1 ja § 129 lg-tele 1 ja 3 tuginedes kokku 7 315 506,45 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et korraldused on antud rahvusvahelise ametiabi korras kaebuse esitaja Soome Vabariigis tekkinud maksuvõla sundtäitmiseks.

13. Rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmist reguleerib MKS § 134. MKS § 134 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur käesolevas jaos sätestatud volitusi kasutada ka rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, kui välisriigi pädevad ametivõimud on pöördunud Eesti Vabariigi pädevate ametivõimude poole taotlusega Eestis elava või asuva või Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse või sellega seotud kõrvalkohustuse sundtäitmiseks. MKS §

134 lg 2 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul toimub sundtäitmine välisriigi poolt esitatud täitedokumendi alusel, millest peavad selguma nõude suurus ja kehtivus. Maksukohustuslasele välisriigis tekkinud maksuvõla sundtäitmise kohta hoiatuse tegemisel teatab maksuhaldur, et täitmise aluseks oleva haldusakti vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevatele ametivõimudele.“ Eeltoodust saab järeldada, et täitmise aluseks oleva täitedokumendi näol peab olema tegemist haldusaktiga. Rahvusvahelise ametiabi andmist üldisemalt reguleerib ka MKS § 51. MKS § 51 lg 1 järgi võib maksuhaldur taotleda või osutada rahvusvahelist ametiabi. MKS § 51 lg 2 kohaselt rahvusvahelist ametiabi taotletakse või osutatakse välislepingu alusel, samuti Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras. MKS § 51 lg

3 kohaselt ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratletakse riigisiseste seadustega. MKS § 51 lg 4 järgi kehtestab rahandusminister määrusega rahvusvahelise ametiabi taotlemiseks ja osutamiseks esitatavate taotluste vormid ja taotlustele lisatavate dokumentide loetelu. Kuni 27.01.2009 kehtis rahandusministri 1. juuni 2004. a määrus nr. 112, millega on kehtestatud „Rahvusvahelise ametiabi osutamiseks esitatavate taotluste vormid ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu.“ Eeltoodud määrus tunnistati kehtetuks rahandusministri 27. jaanuari 2009. a määrusega nr. 5 „Rahandusministri 1. juuni 2004. a määruse nr. 112 „Rahvusvahelise ametiabi osutamiseks esitatavate taotluste vormid ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu“ kehtetuks tunnistamine“. Uut rahandusministri määrust, millest nähtuks, milliste dokumentide alusel võib maksuhaldur rahvusvahelist ametiabi osutada, kehtestatud ei ole. Seega saab lähtuda vaid MKS § 134 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt toimub Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse sundtäitmine välisriigi poolt esitatud täitedokumendi alusel.

14. Eesti maksuhaldurile esitatud sissenõudmist käsitlevast taotlusest nähtub, et taotlus käsitleb nõuet, mille vanus esialgse abitaotluse esitamise kuupäeval on 5 aastat või vähem; kõikide nõuete kogusuurus on vähemalt 1500 eurot; taotluse esitanud asutuse liikmesriigis on kohaldatud asjakohast sissenõudmismenetlust, kuid sellega ei kaasnenud nõude täielikku tasumist ning nõuete kohta on olemas täitmisele pööramist võimaldavaks dokumendiks List of tax debts on 8 May 2009 (toimiku lk. 60 pöördel). Käesolevas haldusasjas omab tähtsust küsimus, kas selliseks täitedokumendiks, mille alusel toimub Eestis vara omava maksukohustuslase maksukohustuse sundtäitmine saab pidada välisriigi maksuhalduri poolt koostatud maksuvõlgade nimekirja. Nimekirjast nähtuvad nõude viide, laad ja nimetus, põhisumma, halduskaristuste ja trahvide summa, taotluse esitamise kuupäevaks kogunenud intress, nõude kogusumma, kuupäev, millest alates on täitmisele pööramine lubatud ning aegumise lõppkuupäev. Samas ei ole maksuvõlgade nimekirja näol vaieldamatult tegemist Soome maksuhalduri maksuotsusega ega ka muu haldusaktiga. MKS § 128 lg 2 kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui: 1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 12 järgi on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuse ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta.

15. Maksudega seotud nõuete sissenõudmisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastastikuse abi osutamist reguleerib Nõukogu direktiiv 2008/55/EÜ 26. maist 2008. Direktiivi preambulas sätestatakse:

„(6) Vastastikune abi peaks seisnema selles, et asutus, kellelt abi taotletakse, esitab abi taotlevale asutusele informatsiooni, mida abi taotleval asutusel on vaja tema asukohaliikmesriigis tekkinud nõuete sissenõudmiseks ja võlgniku teavitamiseks kõigist kõnesolevatest liikmesriigist pärinevate nõuetega seotud juriidilistest dokumentidest, ning nõuab abi taotleva asutuse taotluse korral sisse selle asukohariigist pärinevad nõuded.

(7) Asutus, kellelt abi taotletakse, peaks andma eespool kirjeldatud abi vastavalt õigusnormidele, mis reguleerivad kõnesolevat valdkonda tema asukohaliikmesriigis.

(8) Tuleb sätestada abitaotluste koostamise tingimused abi taotlevale asutusele ning piiritleda need asjaolud, mille korral asutus, kellelt abi taotletakse, võib selle rahuldamata jätta.

(9) Et lubada tõhusamalt sisse nõuda selliseid nõudeid, mille kohta on esitatud sissenõudmistaotlus, käsitatakse nõude täitmisele pööramist võimaldavat juriidilist dokumenti põhimõtteliselt taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi juriidilise dokumendina. /…/

(12) On võimalik, et sissenõudmismenetluse ajal võib asjaomane isik selle asutuse asukohaliikmesriigis, kellelt abi taotletakse, vaidlustada nõude või selle täitmisele pööramist lubava juriidilise dokumendi, mis on välja antud abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigis. Selleks puhuks tuleb ette näha, et asjaomane isik peab nõude vaidlustamiseks pöörduma abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigi pädeva organi poole ja et asutus, kellelt abi taotletakse, peab juba alustatud täitemenetluse peatama, välja arvatud abi taotleva asutuse vastupidise taotluse korral, kuni eespool nimetatud organ teeb selles küsimuses otsuse.“

Direktiivi artikli 5 lõige 1 sätestab: „Asutus, kellelt abi taotletakse, teatab abi taotleva asutuse palvel kooskõlas oma asukohaliikmesriigis samalaadsete dokumentide ja otsuste teatamist reguleerivate seadustega adressaadile kõigist juriidilistest dokumentidest ja otsustest, sealhulgas kohtudokumentidest ja –otsustest, mis pärinevad abi taotleva asutuse asukohaliikmesriigist ning on seotud nõude ja / või selle sissenõudmisega.“

Direktiivi artikkel 7 sätestab:

„ 1. Nõude sissenõudmise taotlusele, mille taotluse esitanud asutus esitab asutusele, kellelt abi taotletakse, lisatakse taotluse esitanud asutuse asukohaliikmesriigis välja antud vastava nõude täitmisele pööramist lubav ametlik dokument või selle kinnitatud koopia ning vajaduse korral ka muude sissenõudmiseks vajalike dokumentide originaal või kinnitatud koopia.

2. Taotluse esitanud asutus võib esitada sissenõudmistaotluse ainult juhul, kui:

a) nõuet ja/ või selle täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ei ole tema asukohaliikmesriigis vaidlustatud, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 12 lõike 2 teist lõiku;

b) ta on oma asukohaliikmesriigis kohaldanud asjakohast sissenõudmismenetlust, mis on lubatav lõikes 1 nimetatud juriidilise dokumendi alusel, ja nõuet ei ole võetud meetmete tulemusel täielikult tasutud. /…/“

Direktiivi artikkel 8 sätestab:

„Nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti tunnustatakse otseselt ja seda käsitatakse automaatselt kui juriidilist dokumenti, mis lubab taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi nõude täitmisele pööramist.

Esimesest lõigust olenemata tuleb nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vajaduse korral ja kooskõlas taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigis kehtivate seadustega vastu võtta ja kinnitada dokumendina, mis lubab nõude täitmisele pööramist kõnesoleva liikmesriigi territooriumil, ning sellise dokumendiga asendada või täiendada. /…/“

16. Vaidlus puudub selle üle, et eeltoodud direktiivi põhimõtteid ei ole kehtivasse maksukorralduse seadusesse üle võetud. Maksukorralduse seadus ei sätesta rahvusvahelise ametiabitaotluse koostamise tingimusi, vorme ega taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Kuigi MKS § 51 lg 4 volitab vastavate taotluste vorme ja taotlustele lisatavate dokumentide loetelu kehtestama rahandusministrit, puudub ka kehtiv rahandusministri määrus. MKS ei määratle sõnaselgelt, millist dokumenti saab pidada välisriigi poolt esitatud täitedokumendiks, kuid MKS § 134 lõikest 2 saab järeldada, et sundtäitmise aluseks saab olla haldusakt.

MKS ei piiritle samas, erinevalt direktiivi preambula p-s 8 toodud juhisest asjaolusid, mille korral võib asutus, kellelt abi taotletakse, selle rahuldamata jätta. Eesti maksuhalduril puudub hetkel kehtiva regulatsiooni alusel võimalus kontrollida, kas ametiabi korras esitatud sissenõudmistaotlusele lisatud dokumendi näol on tegemist vastavas välisriigis kehtiva täitedokumendiga või mitte. Siinkohal tuleb rõhutada, et MKS § 95 lg 2 järgi on maksuotsus MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud.

Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. MKS § 46 lg 2 1. lause järgi peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. MKS § 46 lg 3 kohaselt peavad nimetatud haldusaktis sisalduma:

1) maksuhalduri nimetus ja aadress;

2) haldusakti koostanud ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht;

3) haldusakti andmise kuupäev;

4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;

5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;

6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;

7) haldusakti täitmise tähtaeg;

8) muud seadusega sätestatud andmed. MKS § 46 lg 4 kohaselt peab nimetatud haldusaktile olema lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta. Soome Vabariigi maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile esitatud võlgade loetelu ei vasta Eesti maksukorralduse seaduses toodud haldusakti tunnustele ning on seetõttu vastuolus ka MKS § 134 lõikest 2 tuleneva nõudega. Kuigi Nõukogu direktiiv 2008/55/EÜ näeb ette täitmisdokumendi vaidlustamise võimaluse, ei ole see käesoleval juhul seoses täitmisdokumendi mittevastavusega haldusakti tunnustele maksukohustuslase poolt reaalselt võimalik.

17. 1. jaanuaril 2009. aastal jõustus MKS-s § 51 lg 2, mis sätestab: „Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel, samuti Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras.“ Vaidlus puudub selle üle, et käesoleval juhul ei taotleta rahvusvahelist ametiabi Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise lepingu, vaid Nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ alusel, mille artikkel 8 kohustab taotluse saanud asutust tunnustama nõude täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti ka oma territooriumil. Seega võimaldab direktiiv võrdsustada Soome Vabariigi poolt esitatud võlgade loetelu MKS § 95 lõikes 2 sätestatud maksuotsusega. Kohus on seisukohal, et direktiivi otsekohaldamine Eesti maksukohustuslase suhtes võimalik ei ole. Nii leidis Riigikohtu halduskolleegium 15. oktoobri 2009. a kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-57-09 järgmist: „Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul antud asjas võimalik linnudirektiivi vahetult kohaldada. Nimelt ei ole Euroopa Kohus senises praktikas lubanud direktiivide vahetut kohaldamist riigi poolt isiku kahjuks (vt nt Euroopa Kohtu 8. oktoobri 1987. a otsus kohtuasjas nr. 80/86: Kolpinghuis Nijmegen BV, p 9; Euroopa Kohtu 11. novembri 2004. a otsus kohtuasjas nr. C-457/02: Antonio Niselli, p 29). Euroopa Kohtu järeldus tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 249 lg 3 sõnastusest: „Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele.“ Seega saab direktiiv vahetult panna kohustusi üksnes liikmesriikidele, mitte aga üksikisikutele, ning direktiivile ei saa kohtus tugineda üksikisiku vastu. Kui nõustuda ringkonnakohtu järeldusega, et vastustajal ei olnud kaalutlusõigust kassaatorite kinnistute suhtes hoiuala kaitserežiimi kehtestamise osas, tähendaks see, et direktiivi vahetu kohaldamine tooks kaasa kassaatorite omandiõiguse olulise riive. Selline olukord aga ei ole Euroopa Kohtu praktika järgi lubatav“ (p 22). Eeltoodust lähtuvalt on MKS § 51 lg 2 osas, milles see võimaldab taotleda ja osutada rahvusvahelist ametiabi vahetult Nõukogu direktiivi 2008/55/EÜ alusel Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 249 lõikega 3 ning Euroopa Kohtu praktikaga vastuolus, mistõttu kohus jätab nimetatud sätte vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata. Eeltoodu ei too kaasa nimetatud sätte osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

18. Kaebus kuulub eeltoodud kaalutlustel rahuldamisele. 2. novembri 2009. a kohtumäärusega määras kohus menetlusosalistele võimalike menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamise tähtajaks 20. novembri 2009 ning taotlustele vastamiseks 4. detsembri 2009. Kuna kohtule kaebuse esitajalt menetluskuludega seotud taotlusi ei laekunud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Tiina Pappel kohtunik