2-09-19733/8 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-09-19733

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-19733

Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2009. a., Tallinn

Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Kohtuasi

Antti Olavi Silvo hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.10.2009.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Antti Olavi Silvo apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind 3476 krooni ja 40 senti Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Antti Olavi Silvo (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, aadress xxxxx x-xx xxxxx xxxxx) tehinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli;

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477, asukoht Tallinn, aadress Mustamäe tee 44, 10621 Tallinn) tehinguline esindaja Jüri Aava Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda Antti Olavi Silvo apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.

Tsiviilasi nr: 2-09-19733

2(3)

2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

4. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud 1. 30.04.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 3476 krooni ja 40 senti. Hagiavalduse kohaselt toimus 26.07.1999.a liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekkis hagejal tervisekahjustus. Kostja vastutab liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamise eest õnnetuse toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel. Tervisekahjustusega seoses esineb hagejal vajadus erinevate tervishoiuteenuste järele. Hageja, kelle elukoht on xxxxxx, käis Tallinnas perearsti juures ning nõudis kostjalt vastavate kulude hüvitamist, leides, et hüvitamisele kuuluvad bensiinikulud, aga ka rehvide kulum, samuti sõiduki hooldus-, remondija kindlustuskulu ning amortisatsioonikulu.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Harju Maakohus tegi 26.10.2009.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud, et hagejal ei ole võimalik saada perearstiteenust ka xxxxxxx. Kohus leidis ka, et mõistlikuks kuluks, mis õnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele kuulub, on üksnes bensiinikulu aga mitte muud auto kasutamise ja auto ülalpidamisega seotud kulud.

4. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 23.11.2009.a apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja 3476 krooni ja 40 senti ning viivis.

Määruse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 3476 krooni ja 40 sendi väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba antud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta,

Tsiviilasi nr: 2-09-19733

3(3) sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik