2-09-57727/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

14. detsember 2009 a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-57727 Tsiviilasi, hageja nõue A I hagi V I vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A I (isikukood XXX, elukoht: XXX) Volitatud esindaja: Aleksei Galkin Kostja: V I (isikukood XXX, elukoht XXX) Volitatud esindaja: Igor Belugin Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev

08. detsembril 2009.a Istungil osalenud isikud Hageja A I Hageja volitatud esindaja A.Galkin Kostja volitatud esindaja vandeadvokaat I.Belugin Resolutsioon

1. Kinnitada hageja A I ja kostja V I esindaja vahel 08.12.2009 a toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. kostja kohustub maksma elatist alates 01.07.2009 a hageja A I ülalpidamiseks igakuuliselt 2175 krooni kuni 31.05.2011 a või vanema või hageja varalise seisundi muutumiseni; b. Pooled leppisid kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.

2. Lõpetada menetlus A I hagi V I vastu elatise nõude osas poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-57727 kannavad pooled ise.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei või esitada määruskaebust.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtu menetluses on A I hagi V I vastu elatise nõudes. 08.12.2009 a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile elatise suuruse ja maksmise korra küsimustes. Hageja sai 01.12.2008 aastal täisealiseks, kuid õpib kutseõppeasutuses kuni 2011 aasta maikuuni. Tulenevalt Perekonnaseaduse § 60 lg 2 alusel on kostjal kohustus hagejat ülal pidada.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kohus tuvastas, et hageja õpib kutseõppeasutuses ja ei saa stipendiumi.

Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi.

Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku selles, et iga pool kannab oma menetluskulud ise.

Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 3 ja p 4, 430, 431 lg 1,

433 lg 1, 463-466.

Fred Fisker Kohtunik