2-09-14811/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-09-14811

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 11. detsember 2009 Tsiviilasja number 2-09-14811 Tsiviilasi MLM versus A P alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MLM(i.k. XXX, elukoht XXX); Kostja: A P (i.k. XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata MLM hagi A P vastu alaealise lapse R P (i.k. XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

Tsiviiltoimik 2-09-14811

2 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud Poolte kooselust sündis XXXpoeg R P . Laps elab koos emaga ja õpib Tallinna Linnakohtu otsusega 14.07.2000 tsiviilasjas nr 2/4/29-4361/00 mõisteti kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 22.06.2000 välja igakuine elatis 1000 krooni. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub 2.04.2009 kohtusse esitatud hagiavalduses suurendada kostjalt väljamõistetud elatise suurust minimaalmäärani, so 2175 kroonini kuus, millele lisas tulumaks, so kokku 2631,75 kroonini kuus. Hageja soovib elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates 2.08.2008. Hagis toodud põhjenduste kohaselt soovib hageja elatise suurust muuta põhjusel, et lapse isa peaks hoolitsema lapse eest, toetama teda materiaalselt, et laps saaks tegelda oma huvialadega ja spordiga. Kostja ei täida käesoleval ajal ka temalt väljamõistetud elatusraha maksmise kohustust, tasudes vaid 100-125 krooni kuus. Lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad hageja väidetel summa 5983 krooni. Hageja on hetkel kodune väikese lapsega, elab oma vanemate juures, on vabaabielus ja peres kokku kolm last. Hagi tõendamiseks esitas hageja lapse sünnitunnistuse koopia (lk 4); Sotsiaalkindlustusameti teatise (lk 5), mille kohaselt hageja saab riiklikku peretoetust laste R P (sündinud XXX), G H (sündinud XXX) ja K M (sündinud XXX) eest 2100 krooni kuus, Tallinna Linnakohtu 14.07.2000 otsuse koopia (lk 6-7); Harju Maakohtu 13.04.2006 otsuse koopia kriminaalasjas 1-06-2621, mis kinnitab, et A P on kriminaalkorras süüdi tunnistatud ja karistatud elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest; Rahvastikuregistri päringu väljatrükk (lk 13) tõendab, et kostjal A P on kolm last (R P , sündinud XXX; I P , sündinud XXX ja E P , sündinud XXX); Rahvastikuregistri päringu väljatrükk (lk 14) tõendab, et hagejal MLM on kolm last (R P , sündinud XXX; G H , sündinud XXX ja K M , sündinud XXX).

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja vastas hagile 6.05.2009 (lk 20-23). Kostja selgitab vastuses, et ta ei ole nõus hagiga elatusraha suurendamiseks. Seoses raske majandusliku olukorraga ei tule ta toime isegi väljamõistetud elatusraha tasumisega. Kostja elab koos elukaaslase ja kahe lapsega ühtoalises üürikorteris. Kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel. Kostja töötasust piisab napilt äraelamiseks – korteri eest tasumiseks, toidu ja hädavajalike riiete muretsemiseks. Hagile vastamise ajal kostja töötas OÜ-s V brutopalgaga 8500 krooni kuus (alates 31.12.2007), mille kinnituseks kostja esitas töölepingu nr 2 lisa nr 4 (lk 24). Kostja esitas kohtule teatise temaga sõlmitud

Tsiviiltoimik 2-09-14811

3 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (lk 140), millest nähtub, et seoses töömahu vähenemisega lõpetati 22.10.2009 kostjaga töösuhe. Eesti Töötukassa 2.11.2009 otsuse kohaselt on kostja võetud töötuna arvele alates 2.11.2009. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ta ei pea iseenesest normaalseks, et on elatist vähem maksnud kui temalt on kohtuotsusega välja mõistetud, kuid tal ei ole raha, millest maksta, kuna kostjal puudub töökoht ja temal on kokku kolm ülalpeetavat. Kostja palus jätta hageja nõue elatise suuruse muutmiseks rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse § 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lg 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Käesoleval ajal on selleks summaks 2175.- krooni.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal kehtib eelpool viidatud kohtuotsus, millega on kostjalt välja mõistetud elatis oma poja R P ülalpidamiseks summas 1000 krooni kuus. Hageja väidab hagiavalduses, et lapse ülalpidamiskulud moodustavad summa 5983 krooni kuus. Kosja ei ole lapse igakuiseid kulutusi analüüsinud ega oma seisukohta esitanud, kuid möönnud, et lapse peale kulub raha. Kostja on põhjendanud hagiga mittenõustumist reaalse suutmatusega maksta ka seda summat, milline on temalt 14.07.2000 otsusega välja mõistetud, so 1000 krooni kuus. Seega ei ole kostja täitnud kohustust tasuda elatist temalt väljamõistetud suuruses. Kostjat on elatise mittemaksmise eest kriminaalkorras karistatud. 6.08.2006 on prokuratuur (lk 113) lõpetanud kriminaalmenetluse selles, et kostja hoidub alates 14.07.2000 kõrvale elatise maksmisest oma poja R P ülalpidamiseks. Prokuratuur leidis, et A P ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidnud ja tema süü KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei leidnud tõendamist. Kohus seisukohale, et kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kostja ei ole suutnud maksta ka 1000 krooni kuus elatusraha, milline temalt on välja mõistetud. Seda kinnitavad kohtule esitatud tõendid ja selles ei ole kummagi poole vahel ka vaidlust. Kohtu käsutuses puuduvad niisugused tõendid, mis kinnitaksid kostja suutlikkust elatist käesoleval ajal suuremas ulatuses kui 1000 krooni maksta. Elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri poole, kuna selle aluseks on jõustunud kohtulahend ja kostjal tuleb seda täita. Käesoleval ajal kostja ei tööta ja on end arvele võtnud töötuna. Tal on peale poja R P veel kaks last, keda ta on kohustatud ülal pidama. Seega puudub kostjal selline sissetulek, mis lubaks, tõsi küll, hetkel isegi miinimummäärast väiksemat väljamõistetud elatist veelgi suurendada. See viiks olukorrani, kus tegelikult ei ole võimalik täita otsust isegi kui lähtuda elatise minimaalmäärast. Tõepoolest, PKS § 61

Tsiviiltoimik 2-09-14811

4 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, samuti et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). PKS § 61 lg 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg 6 alusel kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuigi käesoleval juhul ei ole varem väljamõistetud elatise vähendamist taotlenud kostja, leiab kohus, et ülalviidatud seadusesätte (PKS § 61 lg 5 ja lg 6) mõttest lähtudes ei saa hageja nõuet suurendada. Kostja on kohustatud ülal pidama korraga kolme last olukorras, kus tal puudub töökoht ja ta saab töötu abiraha. Need on objektiivsed asjaolud ja mõjuvad põhjused, mis ei luba kohtul hageja nõuet rahuldada. Kostjal lasuv elatisevõlgnevus temalt väljamõistetud, kuid vähemmakstud elatusrahast tingitult, ei ole juriidiliselt hinnatav käesoleva hagi raames. Kohus nõustub, et 17 aasta vanuse noormehe vajadused kuus on rahaliselt niisugused nagu nad on hageja poolt esitatud hagiavalduses, kuid elatise suurendamisekski peab olema täidetud ka teine nõue – võime ehk suutlikkus rohkem elatist maksta. Otsust langetades lähtub kohus asjas kogutud tõenditest ja seadusest. PKS § 61 lg 7 kohaselt, kui PKS § 61 5. ja 6. lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada. See tähendab, et kui kostja sissetulek oluliselt suureneb, saab õigustatud isik uuesti pöörduda kohtusse nõudmaks elatise suurendamist. Menetluskulude jaotamine Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Raivo Einula Kohtunik