2-07-48565/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-48565 Tsiviilasi RV-V avaldus lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja RV-V (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Ingrid Proos (Ingrid Proosi Õigusbüroo, PK 1669, Lilleküla postkontor, Mustamäe tee 33, 10602 Tallinn) Asjast puudutatud isik IIP(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Valmond Mikli (Advokaadibüroo Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn) Asjast puudutatud isik alaealine laps R V-V (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ), esindaja Ü Laidvee Eestkosteaustus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu ), esindaja T Mihkels Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada RV-V avaldus ja määrata kindlaks avaldaja RV-V ja tema alaealise lapse R V- V, sündinud 29.06.1998, suhtlemise kord järgmiselt:

1. R V-V kohtub oma isa RV-V´ga igal aastal R V-V’i suvise koolivahe ajal kolm järjestikku nädalat, selliselt, et hiljemalt iga aasta 01. aprilliks kooskõlastavad RV-V ja IIPRV-V’i ja R V-V’i koosolemise aja. Kohtumised toimuvad vaheldumisi Eesti Vabariigis ja Ameerika Ühendriikides. 2009 aasta suvel toimus RV-V’i ja R V-V’i kokkusaamine Eesti Vabariigis, seega 2010 suvine kokkusaamine toimub Ameerika Ühendriikides.

2 2. RV-V kannab oma sõidukulud Ameerika Ühendriikidesse ja tagasi ise. RV-V’i majutuskulud Ameerika Ühendriikides lapsega suhtlemise ajal kannab IIP.

3. Sel aastal, kui R V-V veedab aega RV-V’ga Eesti Vabariigis, korraldab lapse saatmise Eesti Vabariiki ning tagasi Ameerika Ühend-riikidesse IIP. R V-V’i sõidu kulud kannavad RV-V ja IIP võrdsetes osades.

4. RV-V’il on õigus suhelda iga päev R V-V’ga lapsele sobival ajal telefoni ja internetipõhiste suhtlusprogrammide teel, kuid soovitatavalt korra nädalas tuleb RV- V’il eelloetletud viisidel suhelda poja R V-V’ga.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja Eesti Vabariigi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni.

Määruse jõustumine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avalduse sisu. RV-V esitas 22.11.2007 kohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja ja IIP elasid koos alates 1993 aastast ning nende kooselust sündis 29.06.1998 laps R V-V. Harju Maakohtu 16.03.2006 kohtuotsusega määrati lapse elukohaks IIP elukoht ja 31.10.2005 kohtuotsusega mõisteti avaldajalt IIP kasuks lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 27. aprillist 2004.a. igakuine elatusraha 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Avaldaja esitatud avalduse järgi ei ole saanud pojaga vahetult suhelda alates 2007 juulist. Sellest ajast on laps koos emaga Ameerikas ning avaldaja on saanud lapsega suhelda vaid telefoni teel. Avaldaja leiab, et tänapäevaste elektrooniliste vahendite teel isa ja poja vahelist suhtlemist ei saa pidada normaalseks. Avaldaja soovib osa võtta lapse kasvatamisest ja lapsega suhelda vahetult. Avaldajal ei ole võimalik lapse emaga kokku leppida, millal ja mil viisil avaldaja saaks lapsega suhelda ja osa võtta lapse kasvatamisest. Osavõtt lapse kasvatamisest ei saa piirduda vaid igakuise elatisraha maksmisega. Avaldaja leiab, et IIP takistab avaldajal lapsega suhtlemast, sest ema on viinud lapse Ameerikasse, kus käesoleval ajal on lapse ja ema alaline elukoht. Lapse ema ei ole avaldajat sellisest kavatsusest eelnevalt teavitanud ega selleks nõusolekut küsinud.

R V-V viibis avaldaja juures käesoleva aasta suvel kaks nädalat ja laps on avaldanud soovi isaga suhtlemiseks ka edaspidi. Avaldaja ja poja aeg kohtumisel kulus teineteise uuesti tundma õppimiseks, sest vahepealsed aastad olid varasematele isa-poja lähedastele suhetele mõjunud negatiivselt. Enamuse kohtumisest veetsid avaldaja ja R Tallinnas avaldaja Lasnamäe korteris. R ise ei soovinud eriti kuskile välja minna. Avaldaja sai aru, et lapse kõige suuremaks harrastuseks ja meelistegevuseks ongi toas olemine ja arvutimängud. Kuivõrd avaldajal sellised mängud puuduvad, siis mõnel päeval kais R mänge mängimas oma sõbra Aleksei juures. Koosveedelud ajast ühe nädalavahetuse veetsid avaldaja ja R maal Haapsalu lähistel, mis oli R i vanaema kodupaik ja kus käesoleval ajal elab R tädi. Maal käisid avaldaja ja R Paralepa rannas ujumas, mängisid pallimänge, jalutasid, vestlesid elus-olust jne. Tallinnas käidi jalutamas Pirital mere ja jõe ääres ning Kadriorus. Pirita ringrajal sõideti jalgratastega ja vaadati jahte. Avaldaja tegi R ile ettepaneku minna koos matkama, jalgratastega sõitma, loomaaeda, muuseumi vms, kuid R ei

3 tahtnud. R tahtis olla lihtsalt kodus koos avaldajaga ehkki vahepeal tuli R il ema igatsus. R oli avaldaja juures küll ajal, mil oli Laulupidu, kuid R ei soovinud laulupeol olla. R rääkis oma elust Ameerikas, kus talle meeldib väga. Ameerikas meeldivat R ile ameerika maadlus, mispeale käisid avaldaja ja R ka Dvigateli spordihoones kahel päeval maadlustrennis. Ameerikas pidavat päeval olema väga palav, mistõttu on R enamuses ajast toas. Sporti R ei tee, kuid tegeleb skautlusega. Lasnamäel sai R tuttavaks ühe 10 aastase poisiga, Aleksei, kellega R kais väljas mängimas. R jutustas palju ka vanaemaga ja nad said hästi omavahel läbi. Mõnikord nad joonistasid koos. Avaldaja pakkus R ile eesti keelseid raamatuid ja maiustusi. Kingituseks soovis R arvutimängu, mida käidi koos poest otsimas, aga Eestis sellist ei müüdud, mistõttu andis avaldaja koos vanaemaga R ile kaasa raha, et R saaks mängu osta Ameerikast. Esmasel kohtumisel oli R pinges, kuid hiljem harjusid teineteisega. Avaldaja ja R läksid lahku pisarsilmil. Arvestades reaalset olukorda soovib avaldaja lapsega koos olla igal aastal suve koolivaheajal selliselt, et laps viibib avaldaja juures ühe kuu, terve juulikuu. Lapse ema on aga avaldanud, et tal ei ole võimalik koos lapsega igal aastal Eestisse tulla. Avaldaja märgib, et lennufirmad osutavad teenust alaealiste laste ilma vanemateta reisimiseks, isegi ümberistumisega lennureisidel, kusjuures lapsevanem, kes sellise teenuse tellib, on kohustatud esitama notari kinnitatud nõusoleku. Sellest tulenevalt peaks lapse Eestisse tulekuga kõik vajalikud formaalsused täitma IIP ja avaldaja samad formaalsused lapse Ameerikasse tagasiminekuga. Avaldaja on seisukohal, et rahalised kulutused edasi-tagasi lennupiletitele peaks kandma IIP ning teavitama avaldajat lennuajast vähemalt üks kuu enne lapse reisi algust.

Asjast puudutatud isiku IIP seisukoht IIP on käesolevaks ajaks asunud elama USA-sse ja seal abiellunud. Käesoleval ajal on vormistatud elamisja tööload. R V-V õpib W. D. H E S Ms. IIPei vaidle vastu asjaolule, et poolte ühine poeg R V-V suhtleks isaga, kuid palub arvestada olukorraga, kus IIP on käsil elu korraldamine USA-s ja see võtab teatud aja, siis selle aja jooksul on võimalik korraldada lapse ja isa suhtlemist tänapäevaseid elektroonilisi vahendeid Skype ja MSNi kasutades. R on suhelnud vahepealsel perioodil isaga nii telefoni kui e-kirja vahendusel vastavalt võimalustele. Seega on isal pojaga kontakt olemas. IIP märgib ka, et kuna Tallinna aeg on seitse tundi Florida ajast ees, siis suhtlemine tööajal on natuke komplitseeritud. R käib koolis 8.30-14.50, koju jõuab 15.35 paiku, Eestis on siis kell juba 22.35. Koolipäevadel tõuseb R hommikul tavaliselt 7.30 Eesti aja järgi 14.30. Samuti, kui laps koolist tuleb, siis igakord ta kohe arvutisse ei lähe, kui ta teab kindlalt, et isa või teised sugulased/sobrad teda ootavad, läheb ta nendega suhtlema. Tavaliselt suhtleb R oma sõpradega PS3 (Playstation 3 ja teleka) kaudu onlines, neil on ühised mängud. Suhtlemine on aktiivne. Nädalavahetustel ei ole päevasel ajal R iga suhtlemiseks probleeme. Ainuke asi on, et R tõuseb kella 10 paiku hommikul Eesti aja järgi 17.00. Koolivaheaegadel saab lapsega rohkem suhelda, kuna ta on põhiliselt päeval kodus, läheb ainult trenni ja oma skaudimiitingutele, mis toimuvad peale lõunasel ajal. R võtab osa ka skaudilaagritest. IIP märgib, et ei ole keelanud lapsel isaga suhtlemast, vaid hoopis utsitab last tagant isaga suhtlema.

R lõpetab kevadel algkooli ja peab sooritama eksamid et saada normaalsesse põhikooli. Täna on R edasijõudnute hulgas ja selleks head eeldused.

Tulenevalt avaldaja poolsest ettepanekust lapse ja isa suhtlemiseks märgib IIP, et lapse sõidukulud peaksid pooled kandma võrdsetes osades. Võiks kaaluda ka kokkusaamise korraldamist Eestis kord kahe aasta jooksul. Muul viisil suhtlemise osas lapsega IIP, takistusi ei näe. IIP leiab ka, et isa ja poja kohtumine vajaks oluliselt paremat ettevalmistamist ka selles, mida ühiselt antud ajaga teha. Peab arvestama noore inimese kujunevaid harjumusi ja huvisid, ainuüksi asjaolu, et R V-V viibib kohtu poolt määratud aja isa aadressil, võib viia isa ja poja suhtes poolte võõrdumiseni, uute arusaamatusteni.

Alaealise lapse määratud korras esindaja seisukoht

4 R V-Vi emana on sünniakti kantud IIP, isana RV-V. Harju Maakohtu 16.03.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-1520 määrati R i elukohaks tema ema IIP elukoht. 2007 juunis lahkusid ema ja poeg puhkusereisile USA-sse, kuid jäid sinna ja elavad seal tänaseni. Alates märgitud ajast puudub lapse isal regulaarne võimalus lapsega kohtuda. Ema ja lapse ärasõit USA-sse oli kooskõlastatud isaga, kuid kokkuleppe kohaselt pidid mõlemad 3 kuu möödumisel koju naasma. kuid jäid elama USA-sse. Esindaja hinnangul oli IIP poolt lapse Eesti Vabariiki tagastamata jätmise õiguslikkus kaheldav. See tõi kaasa olukorra, kus isa ja laps lahutati teineteisest ilma vanemate omavahelise kokkuleppeta. 1,5 aasta möödumisel on laps isast lubamatult palju võõrdunud. Selline olukord ei ole lapse huvides.

Florida osariigi Abieluregistri väljavõttelt nähtub, et 08.10.2008 on IIP ja MPE esitanud abielu sõlmiseks avalduse nr XXX, samal päeval on neile väljastatud abiellumisluba ja XXX on sõlmitud abielu. Ka on IIP esitanud taotluse elamisloa saamiseks endale ja R ile, millised on praegusel ajal menetlemisel ja mistõttu ei ole olnud käesoleval ajal praktiliselt võimalik isa ja lapse suhtlemine.

Laps on uues kohas kohanenud ning õpib WD. H põhikoolis, kohtule edastatud veeranditunnistused näitavad häid ja väga häid tulemusi. R osaleb Skautide rühmatöös, käib laagrites ja väljaõppel. Osaleb aktiivselt lähedal elavate eestlastega, kes käivad ka tihti Eestis ja toovad oma sõpru kaasa. Soojemad suhted on Eestist pärit P e ja T . Parimad sõbrad on aga koduümbruses, koolis ja B S rühmas. Vestluses esindajaga kinnitas R , et tal läheb hästi ja tahab jääda elama ja õppima USA-sse. R il on palju tegemist sõpradega ja talle meeldib koolis. Eesti keelt saab R rääkida ema, P ja T ja teiste eestlastega, kes Eestist sinna külla on tulnud. R tahaks ka eestikeelseid raamatuid, mida R on palunud isal saata, kuid isa ei ole seda veel teinud. R saab isaga suhelda telefoni teel, palju kordi on isale saatnud e-kirju, kuid isa neile ei vasta. R on korduvalt palunud isal skype alla laadida, aga isa ei ole seda teinud. R on saatnud isale pilte nii posti kui e-postiga ja palunud isal pilte vastu saata endast ja vanaemast, kuid isa ei ole seda teinud. Isa ja vanaema saatsid R ile sünnipäevaks kaardi, kuid jõulukaarti ei saatnud. Isa lubas Geisha šokolaadi saata, aga ei ole jõudnud saata. Suvel tahab R Eestisse tulla. Juunikuus lõpeb kool, siis R peab sõpradega oma sünnipäeva, ja siis kohe parast sünnipäeva, arvab, et nad tulevad. R kinnitas, et on mitu korda kutsunud isa külla, mida kinnitas ka IIP, kes on lubanud katta RV-Vi sõidukulud. Ka on IIP pakkunud kordu-valt, et kuna nende kohalikele sõpradele tuleb tihti Eestist erinevaid külalisi, samuti kuna üks sõpradest käib ise tihti Eestis oma last külastamas, saaks avaldaja sõita koos teiste eestlastega, kuid sellest on avaldaja järsult keeldunud. Avaldajale on teinud ettepaneku ühiselt USA-ssc sõita ka IIP perekonnatuttavad, kes käivad tihti Eestis ja Ameerikas. Avaldaja on temale pakutud võimalustest ilma selgitusteta keeldunud.

Avaldajal on õigus oma lahuselava lapsega suhelda ja vestlusest R iga tegi määratud korras esindaja, et R il pole midagi isaga suhtlemise vastu. Küll aga on ruumi omavahelise suhte kvaliteedi parandamiseks. Isa saab lapsega suhtlemise parandamiseks luua endale võimalused kaasaegsete sidevahendite teel, mis ei ole ka rahaliselt kulukad. Samuti oleks isal võimalik ema kulul last külastada Floridas. Ka lapse ema jutust ei jäänud muljet, et vanem, kelle juures laps on, takistaks teist vanemat lapsega suhtlemast. Pigem on ema otsinud võimalusi olukorra parandamiseks.

Määratud korras esindaja hinnangul võiks kohtumäärusega määratleda, et laps veedab isaga ja/või isapoolse vanaemaga lapse suvisel koolivaheajal vähemalt 3 nädalat Eestis või ema kokkuleppel isaga mujal. Lapse toimetamise kulud Eesti Vabariiki ja tagasi koju kannab IIP, kes tagab ka lapse sõidu turvalisuse saatja näol, isal on õigus igal ajal, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, suhelda lapsega kas telefoni või internetipõhise suhtlusprogrammi teel. Juhul, kui ema ja isa kokkuleppel veedavad isa ja laps ühise suvepuhkuse USA-s, korraldab IIPRV-V’u sõiduja majutuskulude katmise.

Eestkoste asutuse Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus

5 Isa RV-V’i andmetel viibib alaealine R V-V juulikuust 2008 koos oma ema IIP’ga faktiliselt Ameerika Ühendriikides, mistõttu on isa saanud pojaga suhelda ainult telefoni teel.

Eestkosteasutus ei oma mingit varasemat ega eelnevat kokkupuudet alaealise ja tema pereliikmetega, et anda objektiivset hinnangut või arvamust olemasolevate peresuhete, lapse eelistuste ja soovide kohta isaga suhtlemise korraldamise osas. Samuti ei ela laps enam Tallinna Kesklinna territooriumil.

Käesoleva aasta juulikuus IIPja alaealise R V-V külaskäigu ajal Eestis kohtusid isa ja poeg üle pika aja vahetult ning poeg viibis ka mõnda aega isa juures. Eestkosteasutuse hinnangul oleks mõistlik kohtumäärusega määrata, et isa kohtub pojaga vähemalt kord aastas 2-3 nädalasel perioodil ning laps veedab isaga koos vähemalt poole Eestis viibitud ajast Samas soovitab eestkosteasutus isal võimalusel külastada vähemalt kord kahe aasta jooksul Ameerika Ühendriikides elavat poega nii nagu selles osas on soovi avaldanud alaealine R V-V ise.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) arvamus Eestkosteasutuse esindaja edastas R V-V’ule e-kirjaga küsimused, millele R V-V edastas vastuse. Vastuse kohaselt helistab R isale mõnikord kord nädalas või siis isa helistab ise, aga R i ekirjadele isa ei vasta ning ise kirju ei saada. R õpetas isa ka Skype kasutama, kuid isa ei ole endale kontot loonud ning seega ei saa isa ja poeg videokõnesid pidada. R i sõnul isa arvates ema keelab R il isa näha ja ei luba isale helistada. Tegelikult ema sunnib R it isale helistama ja rääkima mis nad seal teevad ning, kui R küsib isalt, mis isa teeb, saab R vastuseks, et mitte midagi huvitavat. R ile ei meeldi isaga rääkida, sest isa alati küsib kuidas R i tervis on, kuidas koolis läheb ja mis R huvitavat on teinud, kuid R il ei ole midagi uut vastata, kuna isa küsib kogu aeg samu asju. R i sõnul isa alati lubab asju, kuid ei täida neid. R ile meeldib Ameerikas ja Eestisse tahab minna R koolivaheajal suvel. R kutsub isa ka endale külla, et näidata isale oma kodu, kooli, asju, kuid isa väidab, et ei saa tulla, kuna see on raske. R tahab elada Ameerikas, kuna seal on mugav ja hea. R il on Ameerikas palju sõpru. Esmaspäeviti käib R boy scoutis ja õpib seal tegema uusi asju. Kodus olles käib R vahest golfi mängimas, rulatamas või ujumas basseinis, korra nädalas mängib R korvpalli. Toas olles mängib R sõpradega onlines playstation 3-ga. R selgitab, et ema sõber Matt on suur sõber nii talle kui emale. Matt armastab ema ja R it väga. Matt mängib R iga ja nad käivad koos kalal, jalgpalli vaatamas või teevad niisama asju koos. Vahest kui Matt on tööl poeg R ema kaissu. Kodutöö teeb R tihti emaga aga kui ema on väsinud siis Mattiga. Koolis on R il kõik hästi ja hinded on head, R on ka õpetaja abi.

Maakohtu lohtumääruse põhjendus ja resolutsioon

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 sätted reguleerivad hagita asja läbivaatamist kohtus. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata ning lõike 3 kohaselt ei takista kohtuistungile kutsutud isikute puudumine asja läbivaatamist ja lahendamist kui kohus ei määra teisiti. Seega reeglina ei pea kohus hagita menetluses pidama kohtuistungit.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 28 ja ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 9 punkt 3 kohaselt on lapsel õigus suhelda oma lahus elava vanemaga ning säilitada kontaktid lähedaste inimestega. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PKS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest.

6 Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja arvamustega leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

Avaldaja soovib lapsega koos olla igal aastal suve koolivaheajal selliselt, et laps viibib avaldaja juures ühe kuu, terve juulikuu. Lapse ema ei vaidle vastu lapse ja lapse isa suhtlemisele, vaid on avaldanud, et tal ei ole igal aastal võimalik koos lapsega Eestisse tulla. Laps ootab isa ka Ameerikasse, et isale tutvustada oma kodu, kooli, sõpru. Avaldaja märgib, et lennufirmad osutavad teenust alaealiste laste ilma vanemateta reisimiseks, isegi ümberistumisega lennureisidel, kusjuures lapsevanem, kes sellise teenuse tellib, on kohustatud esitama notari kinnitatud nõusoleku. Sellest tulenevalt peaks lapse Eestisse tulekuga kõik vajalikud formaalsused täitma IIP ja avaldaja samad formaalsused lapse Ameerikasse tagasiminekuga. Avaldaja on seisukohal, et rahalised kulutused edasi-tagasi lennupiletitele peaks kandma IIP ning teavitama avaldajat lennuajast vähemalt üks kuu enne lapse reisi algust.

IIP leiab, et lapse sõidukulud peaksid pooled kandma võrdsetes osades ning võiks kaaluda kokkusaamise korraldamist Eestis kord kahe aasta jooksul. Muul viisil suhtlemise osas lapsega IIP, takistusi ei näe. IIP leiab ka, et isa ja poja kohtumine vajaks oluliselt paremat ettevalmistamist ka selles, mida ühiselt antud ajaga teha. Peab arvestama noore inimese kujunevaid harjumusi ja huvisid, ainuüksi asjaolu, et R V-V viibib kohtu poolt määratud aja isa aadressil võib viia isa ja poja suhtes poolte võõrdumiseni, uute arusaamatusteni.

Alaealise lapse määratud korras esindaja hinnangul võiks kohtumäärusega määratleda, et laps veedab isaga ja/või isapoolse vanaemaga lapse suvisel koolivaheajal vähemalt 3 nädalat Eestis või ema kokkuleppel isaga mujal. Lapse toimetamise kulud Eesti Vabariiki ja tagasi koju kannab IIP, kes tagab ka lapse sõidu turvalisuse saatja näol, isal on õigus igal ajal, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, suhelda lapsega kas telefoni või internetipõhise suhtlusprogrammi teel. Juhul, kui ema ja isa kokkuleppel veedavad isa ja laps ühise suvepuhkuse USA-s, korraldab IIPRV-V’u sõiduja majutuskulude katmise.

Kohus on seisukohal, et lapsel on õigus suhelda ja kohtuda mõlema vanemaga. Samas märgib kohus, et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes. Seega ei ole õiglane ja mõistlik, et kohus peaks kohustama last igal aastal tulema kuuks ajaks Eesti Vabariiki ning, et kulud peaks kandma ainult lapse ema. Samuti ei ole õiglane ja mõistlik, et laps kohtub isaga kord kahe aasta jooksul ja seda ainult Eesti Vabariigis. Kohus märgib, et lapsel on Ameerika Ühendriikides oma kodu, elu ja sõbrad ning huvialad ja laagrid, kus laps tahab osaleda ja, mis toimuvad ka suvel, seega ei oleks õiglane kohustada last veetma suvel tervelt kuu aega isaga, kuna antud juhul tuleb lähtuda ka lapse huvidest. R R V-V on kohtule avaldanud, et ta soovib elada Ameerika ühendriikides ja seal koolis õppida. Koolis läheb tal väga hästi, samuti on tal seal palju sõpru Seega on kohus seisukohal, et põhjendatud oleks, et isa kohtub lapsega lapse suvisel vaheajal kolm järjestikkust nädalat, millise ettepaneku on teinud ka alaealise lapse määratud korras esindaja. Eeloleva suvevaheaja kokkusaamise lepivad lapse vanemad kokku hiljemalt iga aasta 01. aprilliks. Samuti on igati põhjendatud ja asjakohane, kui suhtlemine toimub ühel aastal Eesti Vabariigis ning teisel aastal Ameerika Ühendriikides, kuna laps on avaldanud kohtule, et soovib isale näidata ka oma elu Ameerika Ühendriikides. Seega leiab kohus, et lapse ja isa kohtumised peaksid toimuma vaheldumisi üks aasta Eesti Vabariigis ja teine aasta Ameerika Ühendriikides ning kuna 2009 aastal toimus lapse ja isa kohtumine Eesti vabariigis, siis 2010 kohtumine peaks toimuma Ameerika Ühendriikides. Kohus leiab, et oma sõidukulud Ameerika Ühendriikidesse tuleb avaldajal tasuda endal, kuna ei ole põhjendatud, et ainult IIP peab kandma lapse ja lapse isa suhtlemisega seotud kulusid, vanematel on võrdsed õigused ja kohustused. Kohus leiab, et kuna IIP on elanud Ameerika Ühendriikides pikemat aega ja ta tunneb kohalikke olusid, siis on mõistlik avaldaja majutuskulud lapsega suhtlemise ajal jätta IIP kanda. Sel aastal, kui laps veedab isaga Eesti Vabariigis, korraldama lapse sõidu Eestisse lapse ema, kuid lapse sõidu kulud kannavad lapse vanemad võrdsetes osades.

7 Kohus märgib ka, et isal on õigus lapsega suhelda iga päev lapsele sobival ajal telefoni ja internetipõhiste suhtlusprogrammide teel. Kohus on ka seisukohal, et avaldajal tuleb näidata üles rohkem huvi lapse tegemiste suhtes ning vastata, ka lapse e-kirjadele ja rääkida lapsele ka enda ja sugulaste elust-olust Eestis, mitte ainult küsima, kuidas lapsel läheb, kuna see tekitab lapses trotsi ning vastumeelsust isaga rääkimisel.

Kohus selgitab menetlusosalistele TsMS § 563 sätteteid, et kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Taimi Kollom Kohtunik