3-09-1097/9 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-09-1097

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-09-1097 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi J. L kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 20.04.2009 korraldus nr 1-14/953574; - tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 09.06.2009 korralduse nr 1-14/976411; - tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 16.07.2009 korraldus nr 40-k. - teha Eesti Haigekassa Pärnu osakonnale ettekirjutus lahendada kaebaja töövõimetushüvitise maksmise küsimus uuesti; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 11. detsember 2009 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja J. L ja tema esindaja Marko Tammann Vastustaja Eesti Haigekassa Pärnu osakond RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1:

Rahuldada J. L kaebus.

Tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 20.04.2009 korraldus nr 1-14/953574.

Tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 09.06.2009 korraldus nr 1-14/976411.

Tühistada Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 16.07.2009 korraldus nr 40-k.

Kohustada Eesti Haigekassat Pärnu osakonda uuesti läbi vaatama J. L taotlus ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks.

3-09-1097

2

Välja mõista Eesti Haigekassa Pärnu osakonnalt (asuk Lai 14 Pärnu 80010) 750 (seitsesada viiskümmend) krooni J. L (isikukood … eluk …) kasuks asjas kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 11. detsembril 2009. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

21.03.2009 hospitaliseeriti J. L erakorralise haigena ortopeedia osakonda, kus kaebajale pandi diagnoos ja väljastati haigusleht (tl 13-14). 20.04.2009 Eesti Haigekassa Pärnu osakonna korraldusega nr 1-14/953574 otsustati mitte määrata ja välja maksta J. L´le töövõimetus hüvitist töövõimetuslehel viibitud aja eest ajavahemikus 21.03.2009 kuni 30.03.2009 (tl 9). 06.05.2009 esitas J. L korraldusele vaide (tl 10) 13.05.2009 Eesti Haigekassa vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 11-12). 20.05.2009 esitas J. L kohtule kaebuse Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 20.04.2009 korraldusele ( haldusasi nr 3-09 09 09 09-1097 1097 1097 1097 tl 6-7). 10.08.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 23-24). 16.10.2009 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 30-31).

09.06.2009 Eesti Haigekassa Pärnu osakonna korraldusega nr 1-14/976411 otsustati mitte määrata ja välja maksta J. L´le töövõimetus hüvitist töövõimetuslehel viibitud aja eest ajavahemikus 31.03.2009-05.05.2009 (haldusasi nr 3-09-1416 tl 9). 12.06.2009 tegi J. L haigekassale ettepaneku korralduse kehtetuks tunnistamiseks (haldusasi nr 3-09-1416 tl 10). 19.06.2009 Eesti Haigekassa vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (haldusasi nr 3- 09-1416 tl 11). 30.06.2009 esitas J. L kohtule kaebuse Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 09.06.2009 korralduse nr 1-14/976411 tühistamiseks (haldusasi nr 3 nr 3 nr 3 nr 3-09 09 09 09-1416 1416 1416 1416 tl 6-7). 10.08.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 21-23). 16.10.2009 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 26-27).

16.07.2009 Eesti Haigekassa Pärnu osakonna korraldusega nr 40-k otsustati mitte määrata ja välja maksta J. L´le töövõimetus hüvitist ajavahemikus 06.05.2009 kuni 14.06.2009 töövõimetuslehel viibitud aja eest (haldusasi nr 3-09-1594 tl 10-11). 23.07.2009 esitas J. L kaebuse Eesti Haigekassa Pärnu osakonna 16.07.2009 korraldusele nr 40-k (haldusasi nr 3-09 09 09 09-1594 1594 1594 1594 tl 6-9). 10.08.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 21-22). 16.10.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 25-26).

10. detsembri 2009 määrusega on haldusasjad nr 3-09-1097, nr 3-09-1416, nr 3-09-1594 liidetud ühte menetlusse haldusajas nr 3-09-1097.

3-09-1097

3 MENETLU MENETLU MENETLU MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD SOSALISTE SEISUKOHAD SOSALISTE SEISUKOHAD SOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul ei vasta kaevatav korraldus vorminõuetele, sest ei ole nõuete kohaselt põhjendatud. Ravikindlustus seaduse § 60 lg 1p 2 kohaldamise üheks materiaalseks eelduseks on põhjuslik seos kindlustatud isiku joobeseisundi ja temale vigastuse tekkimise vahel. Antud seose tuvastamine on haldusorgani pädevuses. Arsti pädevuses on joobe tuvastamine. Vaidlustatud korralduses puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, kas ja kuidas on isiku seisund põhjuslikus seoses temale vigastuste tekkimisega. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja välja selgitanud asjas olulisi asjaolusid. Haldusorganil ei ole võimalik haldusakti motivatsiooni kompenseerida kohtumenetluse käigus, sest põhjenduste hilisem lisamine ei muuda haldusakti tagantjärele tõhusamalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse ajal esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Joobeseisund ei anna automaatselt alust järelduseks, et joobeseisund on vigastuse vältimatuks põhjuseks. Ei saa eeldada, et isik ei tohi joobesolekus halbade teeoludega tänavatel liikuda. Haldusmenetluses ei ole tuvastatud kaebaja hooletust libedal tänaval liikumisel enne kukkumist liikudes. Vigastuse tekitas varakevadise libeduse tõttu kukkumine, mitte kukkumine alkoholijoobe tõttu. Kaebaja märgib haldusasjas nr 3-09-1416, nr 3-09-1594 esitatud kaebustes kaevatavatele korraldustele, et kordab eelpool käsitletud põhjendusi ja seisukohti. Haldusasjas nr 3-09-1594 esitatud kaebuses on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud korralduse motiveerimisega ei ole võimalik tagantjärgi menetlust läbi viia. Ka juhul, kui eeldada, et antava haldusaktiga on võimalik läbi viia uus haldusmenetlus, siis peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamuse asjas. Kaebajale ei ole antud võimalust oma seisukoha esitamiseks.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ja põhjendatud. Kaebajale väljastatud töövõimetuslehelt nähtub, et töövabastuse põhjuseks oli olmevigastus, kuna töövõimetuse lehel on märge joobe kohta oli vigastusel põhjuslikus seoses joobega. Joobe olemasolu selgub ka kaebaja haigusloost, kus kaebaja vere alkoholisisaldus oli 2,92 promilli. Esitatud vaides kaebaja kinnitab, et ta oli vigastuse tekkimise ajal joobes. Vastustaja jäi oma vastuväidetes korralduse ja vaideotsuses toodud põhjenduste juurde. Kohtupraktika kohaselt on haldusakti motiivid olulised eeskätt kaalutlusotsuste puhul. Kuna RaKS § 62 lg 1 p 2 redutseerib diskretsiooni nullini, siis juhul, kui vigastus tuleneb joobeseisundist jääb töövõimetushüvitis igal juhul välja maksmata. Kaebaja oli kukkumise ja vigastuse tekkimise ajal raskes joobes. Vastustaja hinnangul oli tegemist ühe tervikliku faktilise teokoosseisuga – joobest tingitud kukkumise tulemusel vigastuse tekkimine. Töövõimetushüvitise määramine viiakse läbi kindlustatu poolt esitatud dokumentide põhjal, vajadusel küsitakse täiendavaid andmeid raviasutuselt. Käesoleval juhul olid töövõimetuslehele kantud kõik vajalikud andmed sh kanne joobe kohta. Kanne joobe kohta tehakse töövõimetuslehele arsti poolt juhul, kui joove ning tekkinud töövõimetus on põhjuslikus seoses. Kaebaja kannet joobe kohta vaidlustanud ei ole. Isik, viies end tahtlikult joobeseisundisse, võtab endale teadliku riski sattuda suurema tõenäosusega õnnetusse. Õigus saada töövõimetuse korral hüvitist ei ole absoluutne. Sellest tulenevalt on RaKS § 60 lg 1 p 2 sätestatud piirang, mis on vajalik ja proportsionaalne. Taolisel juhul on tagatud tasuta meditsiiniline abi, kuid on piiratud töövõimetushüvitise saamine. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millel tema väited tuginevad. Kaebaja ei ole mingil moel põhjendanud oma väiteid selle kohta, et tänav oli libe, valgustamata ning liiklusolud ei vastanud normaalsetele. Vastustaja kontrollis antud väiteid omal algatusel, kuid ei leidnud tõendeid, mis kinnitaksid erandlikke liiklustingimusi. Vastustaja märgib oma 10.08.2009 taotluses ja haldusasjades esitatud vastuväidetes, et vastustaja vastuväiteid kaebaja kaebustel haldusasjades nr 3-09-1097, nr 3-09-1416, nr 3- 09-1594 on oma olemuselt sarnased.

3-09-1097

4 Haldusasjas nr 3-09-1594 jääb vastustaja seisukohale, et põhjusliku seose on käesoleval juhul tuvastanud arst töövõimetuslehe vormistamisel. Samas märgib vastustaja, et põhjuslik seos on võimalik kindlaks teha ka õiguslikult ning käesolevas asjas antud korralduses on põhjuslikku seost ka käsitletud, kuid jääb seisukohale, et RaKS § 60 lg 1 p 2 kohaldamiseks piisab faktilise põhjusliku seose kindlakstegemisest. Lähtudes HMS § 40 lg 3 p 2 ei olnud käesoleval juhul menetlusosalise ärakuulamine vajalik. Vastustaja on seisukohal, et iga haiguslehe kohta tuleb teha iseseisev otsus.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebused, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist ning vastustaja kohustamist sooritada sooritamata jäetud toiming. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p 2. Kaebus haldusasjas nr 3-09-1097 on esitatud 20.05.2009 vastustaja 20.04.2009 haldusaktile ning kaebaja taotleb sooritamata jäetud toimingu sooritamist. Asjas on läbitud vaidemenetlus ning 13.05.2009 vaieotsusega on kaebaja vaie jäetud rahuldamata (tl 11). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebus haldusasjas nr 3-09-1416 on esitatud 30.06.2009 vastustaja 09.06.2009 haldusaktile. 19.06.2009 vaideotsusega on kaebaja vaie jäetud rahuldamata (tl 11). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebus haldusasjas nr 3-09-1594 on esitatud 23.07.2009 vastustaja 16.07.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebused lubatavad.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hospitaliseeriti erakorralise haigena ortopeedia osakonda, kus kaebajale tuvastati olmevigastus ja väljastati haigusleht. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli vaidlusaluse õnnetuse toimumise hetkel joobes. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei ole Ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 2 alusel õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist.

Ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 p 2 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui isiku haigestumine või vigastus on tingitud Liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist. Lähtudes eeltoodust peab viidatud sätte kohaldamiseks joove olema tuvastatud kas Liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga. Vastustaja selgituste kohaselt tuvastati kaebajal joove tervishoiutöötaja poolt ja arst tegi kaebajale väljastatud töövõimetuslehele vastava märke joobe esinemise kohta. Kaebaja joobe määramist ei vaidlustanud ning kaebajal ei ole käesoleval juhul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist.

«Ravikindlustuse seaduse» § 52 lõike 4 sätete kohaselt kehtestab töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja korra ning töövõimetuslehe vormid sotsiaalminister määrusega. „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ (redaktsioon 01.10.2008 - 01.07.2009) § 9 lg 1 sätestab, kui kindlustatud isiku vigastus on tingitud «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist, teeb arst haigus- või hoolduslehele sellekohase kande. Seega juhul, kui kindlustatud isiku vigastus ei olnud tingitud «Liiklusseaduse» alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist, tuleb ravikindlustuse seaduse kohaselt joobeseisund tuvastada arsti tehtud ekspertiisiga.

3-09-1097

5 Eeltoodust tulenevalt saab haiguslehel olevat kannet joobe tuvastamise kohta lugeda nõuetekohaseks juhul, kui selle kande tegemise aluseks oli ekspertiisiga tuvastatud joobeseisund.

Hinnates asjas esitatud tõendeid on kaebaja joove tuvastatud analüüside andmeid hinnates (tl 13). Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-3-1-80-07 tehtud otsuses on märgitud, et arsti ekspertiis joobeseisundi hindamisel peab vastama ekspertiisile tavapäraselt esitatavatele õiguslikele nõuetele. Oluline on arvestada seda, et joobeseisundi tuvastamine arsti tehtava ekspertiisiga RakS § 60 lg 1 p 2 tähenduses ei ole käsitatav raviteenuse alaliigina või toiminguna raviteenuse osutamisel ning selline ekspertiis pole vahetult taandatav üksnes laboratoorsete uuringute tulemustele. Arsti ekspertiis joobeseisundi tuvastamiseks peab vastama haldusmenetluses ekspertiisile esitatavatele põhinõuetele. Haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebajal on joobeseisundi tuvastamiseks läbiviidud Ravikindlustuse seaduse § 60 lg 1 punkti 2 nõutud ekspertiis. Kuigi analüüside tulemusena on määratud alkoholisisaldus veres, pole arsti poolt analüüside tegemisel ega haiguslehe koostamisel tuvastatud joobeastet ega hinnatud alkoholist tulenevat võimalikku kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist või muutumist. Lähtudes eeltoodust ei saa analüüside tulemusi hinnata ekspertiisiaktiks RaKS § 60 lg 1 p 2 tähenduses.

Vastustaja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud analüüsi tulemusi ega töövõimetuslehel tehtud kannet joobe kohta. Selleks, et vaidlustada joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist tuleb vormistada nõuetekohane otsus selle kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et asjas on koostatud ja kaebajale on tutvustatud joobeastme määramise/joobeseisundi tuvastamise akti või bioloogiliste vedelike uurimise akti ning selgitatud nende tulemuste vaidlustamise võimalust. Seega puudus kaebajal võimalus vaidlustada joobeseisundi tuvastamise õiguspärasust. Seetõttu on alusetu vastustaja etteheited kaebajale selle kohta, et kaebaja ei ole vaidlustanud analüüside tulemusi ja/või kannet töövõimetuslehel.

Riigikohtu halduskolleegium märgib haldusasjas nr 3-3-1-80-07 tehtud otsuses, et RaKS § 60 lg 1 p 2 alusel võib ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keelduda, kui haigestumine või vigastus oli tingitud joobeseisundist. Sellisest regulatsioonist tulenevalt peab haigekassa hüvitise määramisel hindama ka seda, kas haigestumise või vigastuse ja joobeseisundi vahel oli põhjuslik seos. Vastustaja 09.06.2009 korraldusega nr 1-14/976411, 16.06.2009 korraldusega nr 40-k on jäetud töövõimetushüvis määramata ja maksmata põhjusel, et esmasel töövõimetuslehel on arst teinud märke joobe kohta. 09.06.2009 korraldus nr 1-14/976411 on vormistatud analoogselt 20.04.2009 korraldusega nr 1-14/953574. Mõlemas korralduses on toodud faktilised asjaolud, kuid ei ole mingil moel hinnatud, kas vigastuse ja joobeseisundi vahel oli põhjuslik seos. Vastustaja väidetel kantakse kanne joobeseisundi kohta töövõimetuslehele juhul, kui joove ning tekkinud töövõimetus on arsti hinnangul põhjuslikus seoses. „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 10 sätestab nõuded töövõimetuslehe vormistamisele. Töövõimetuslehe vormistab arst ning vastavalt kehtestatud nõuetele märgitakse joove plangile, kui haigus, vigastus või tööõnnetus on tingitud alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundist. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi arsti poolt risti tegemine töövõimetuslehe plangi vastavasse lahtrisse samastatav põhjusliku seose tuvastamisega. Taoliselt tuvastatud põhjusliku seose

3-09-1097

6 korral ei ole võimalik aru saada, milliseid nähtusi/asjaolusid hinnates jõudis arst järeldusele, et joobeseisund kutsus esile vigastuse.

16.07.2009 korralduses nr 40-k on lisatud põhjendused, mille kohaselt tuvastati isikul tervishoiutöötaja poolt joove 2.9 promilli, mis vastab raskele joobeastmele. Korralduse kohaselt kaebaja joobe olemasolu vaidlustanud ei ole ning puudub vaidlus joobe olemasolus ja selle astme üle. Samuti on korralduses kirjeldatud raskest joobest tingitud kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumist. Korraldusest selgub, et vastustaja on teinud järelepärimisi ilmastikutingimuste ja tänava valgustuse olemasolu väljaselgitamiseks ning jõudnud järeldusele, et isiku raske joove õnnetuse hetkel on põhjuslikus seoses ajutise töövõimetusega, sest joove tingis õnnetuse, mida kaine isik oleks antud asjaoludel suutnud vältida. Seega on 16.07.2009 korralduses nr 40-k märgitud kaebaja joobeaste ning hinnatud asjaolusid, mille tõttu jõuti seisukohale, et joobe ja õnnetuse vahel oli põhjuslik seos. Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja on saanud tutvuda ning esitada oma arvamuse korralduses käsitletud tõendite osas seoses ilmaolude ja korteriühistule seisukohadega teeolude kohta. HMS § 40 lg 3 p 2 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul ei kuulu antud säte käesoleva juhul kohaldamisele, kuna käsitletud korralduse vastuvõtmisel ei ole lähtutud üksnes menetlusosalise poolt esitatud andmetest, vaid kasutati ka lisaandmeid – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Pärnu Meteoroloogia ja Hüdroloogiajaamalt saadut teavet ning Korteriühistu M juhatuse liikme poolt seletuses antud teavet. Eelnevates J. L´le töövõimetus hüvitist määramise ja välja maksmise korraldustes ei ole käsitletud korralduses viidatud asjaolusid ja tõendeid hinnatud. Kaebaja võimalusele joobe olemasolu vaidlustada on kohus andnud hinnangu eespool. Kohtu hinnangul on korraldus nr 40-k õigusvastane seetõttu, et antud asjas ei ole eeltoodust tulenevalt nõuetekohaselt tuvastatud kaebaja joobeseisund ning antud puudust ei saa kõrvaldada põhistades joovet hüvitise määramise ja maksmisest keeldumise korralduses.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning asja kogutud tõendeid puudusid haigekassal alused ajutise töövõimetuse hüvitise määramisest keeldumiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kaevatavad korraldused õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele.

Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud asjas tehtud vaideotsust ning arvestades seda, et vaideotsusega ei saa sisustada vaidlustatud haldusakti, ei anna kohus õiguslikku hinnangut vaideotsuses kirjeldatud asjaoludele.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kaebaja on tasunud haldusasjas nr 3-09-1097 riigilõivu 250 krooni ja osutatud õigusabi eest 4 000 krooni (tl 6, 7). Haldusasjas nr 3-09-1416 taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist: riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni (tl 15, 16). Haldusasjas nr 3-09-1594 taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist: riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni (tl 15-16). Lähtudes HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on haldusasjas nr 3-09-1097, nr 3-09-1416 esitanud kuludokumendid ning esindaja esindamisõigust tõendavad dokumendid, kuid ei ole esitanud kohtukulude nimekirja. Seetõttu ei kuulu kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamisele. Kaebaja kasuks tuleb Eesti Haigekassalt välja mõista kaebaja poolt riigilõivu tasumisega seotud kulud 750 krooni.

3-09-1097

7

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2011 otsuse resolutsioon: Jätta Eesti Haigekassa Pärnu osakonna apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada J. L apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2009 otsus haldusasjas 3-09-1097 osas, millega jäeti esindaja kulu J. L kasuks välja mõistmata. Teha selles osas uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Mõista Eesti Haigekassa Pärnu osakonnalt J. L kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu (esindaja kulu) 511,29 eurot ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 175,76 eurot, kokku 687,05 eurot. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.