2-09-55025/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-55025 Hagihind

4 413 krooni Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi APvastu kahju hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa Hageja esindaja: Mirja Sarap; Kostja: AP(isikukood xxx, elukoht xxx). Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista AP Eesti Haigekassa kasuks 4 413 krooni.

3. Menetluskulud jätta AP kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Eesti Haigekassa esitas 21.10.2009 Harju Maakohtule hagiavalduse AP vastu

4 413 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 12.11.2008 otsuse nr 1-08-13747 kohaselt alustati menetlust KarS § 121 järgi selles, et 23.05.2008 pani kostja MG ja AK suhtes toime kehalise väärkohtlemise, põhjustades kannatanutele tervisekahjustusi. Harju maakohtu 12.11.2008 otsuse kohaselt on AP tunnistatud süüdi KarS § 121 järgi. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati MG ja AK SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja OÜ Perearst M P poolt tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajadus oli tingitud vägivallaga saadud tervisekahjustustest. Eesti Haigekassa on tasunud SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arvete seeria alusel MG ja AK osutatud tervishoiuteenuste eest kokku summas

1 755 krooni ning maksnud OÜ Perearst M P poolt MG perioodiks 24.05.2008-22.06.2008 väljastatud töövõimetuslehe nr 00000091 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist summas 2 658 krooni. Seega on hageja kandnud kostja poolt MG ja AK vastu toime pandud teo tagajärjel kokku kahju summas 4 413 krooni. Eesti Haigekassa Harju osakond tegi 04.02.2009 kostjale ettepaneku nimetatud summa vabatahtlikuks tasumiseks. Kostja on hageja teate kätte saanud 12.02.2009. Kostja avaldas suuliselt soovi tasuda nõudesumma perioodiliste maksetena. Hageja koostas kirjaliku kokkuleppe, mille kostja sai kätte 14.04.2009, kuid ei ole asunud kokkulepet täitma. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 413 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on vastu võetud kostjale edasiandmiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte 4. lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Hageja nõuab kostjalt 4 413 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 4 413 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank

AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik