2-09-41139/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-09-41139

Tsiviilasi A P hagi A M vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 19 575.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx; kostja A M, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx x-xx

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista A M elatis igakuiselt alates 18.08.2009 2175.- krooni kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni A P kasuks.

Menetluskulud jätta A M kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte kooselust on sündinud poeg A xx.xx.xxxx. Kooselu lõppes xxxx.a Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja on toetanud materiaalselt last ebaregulaarselt, 2008.a lõpust ei ole enam üldse toetanud. Hageja soovib lapsele stabiilset ja normaalset arengut ja elu. Väljamõistetav elatis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks ja eluaseme kuludeks, koolitamiseks.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 2175.- kr kuus.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 09.12.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sünnitunnistusega xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et A M sündis xx.xx.xxxx ning tema isa on A M.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus hageja kasuks. Perekonnaseaduse järgi on 2009.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu ja et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt perekonnaseadusega kehtestatud määrades.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: