Legislator Case Law & Legislation
2-09-43512/2 AI generated

2-09-43512/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-43512/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtumäärus

Legislator headnote

AI generated

2-09-43512/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtumäärus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kohtumäärus

Kohtuasja number 2-09-43512

Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2009. a

Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Epp Haabsaar

Kohtuasi Tallinna linna avaldus J Š`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse IŠ suhtes

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Vabaduse väljak 7, Tallinn 15199) Avaldaja esindaja: Põhja-Tallinna Valitsus (asukoht Niine 2, Tallinn 10414) Puudutatud isik: J Š (isikukood xxx registreeritud elukoht Lasnamäe linnaosa KOV täpsusega; tegelik asukoht teadmata) Puudutatud isik: IŠ (isikukood XXX elukoht XXX, XXX), esindaja v-adv Tiina Mare Hiob

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigilõiv 400 krooni.

Määruse resolutsioon: Avaldus rahuldada. Võtta ära J Š`lt vanema õigused lapse IŠ suhtes.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda ning lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. Määruse ärakiri saata 15 päeva jooksul jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Avalduse asjaolud:

31.08.2009. a esitas Tallinna linn kohtule avalduse J Š`lt vanema õiguste äravõtmiseks lapse IŠ (sünd XXX.a) suhtes. Lapse esindaja toetas avaldust. Lapse ema J Š ärakuulamisele ei ilmunud ning ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused:

Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Vastavalt PKS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lähtuvalt PKS § 50 lg 4 ei või vanem teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. PKS § 54 lg 1 p 4 järgi samuti siis, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Riigikohus on selgitanud, et seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve (kohtuasi nr 3-2-1-4-07).

Vastavalt PKS § 58 lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. TsMS § 552.1 lg 1 eeldab vähemalt 10-aastase lapse isiklikku ärakuulamist. Käesoleval juhul ei olnud lapse ärakuulamine tema vanust arvestades eeldatav.

PKS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. PKS § 56 lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PKS § 55 lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

J Š kuritarvitab alkoholi (toim lk 15 kuni 17) ning ei suuda tagada lapsele vajalikke elutingimusi (toim lk 29-30). Laps on paigutatud XXX. J Š külastas last viimati 2008. a novembris. Lapse vanaema J Š andmetel on J Š järjekordselt kodunt lahkunud, kusjuures tema asukoht ei ole teada. Ärakuulamisele J Š ei ilmunud.Lapse esindaja vadv Tiina Mare Hiobi andmetel oli lapse tervis lastekodusse sattumisel väga halb. Lapsel on diagnoositud tõsine haigus, mille ravi lapse ema omavoliliselt katkestas. Laps vajab erilist hoolt ja turvalist elukeskkonda, mida J Š talle ei paku. Avaldus kuulub seega rahuldamisele.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi. Avaldaja on RLS § 22 lg 2 alusel avalduse

esitamisel riigilõivust vabastatud. RLS § 56 lg 2 kohaselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Antud juhul on avaldus tehtud lapse huvides, kusjuures menetluskulude (sh riigilõivu) tema kanda panek ei ole asjakohane. Järelikult ei pea kohus menetluskulude väljamõistmist menetlusosalistelt võimalikuks. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtunik Epp Haabsaar