2-09-57418/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-57418 Tsiviilasi VT hagi TT vastu elatise suurendamiseks Menetlusosalised Hageja: VT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX

XXXXXX. XX)

Kostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXXX X. XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

04. detsember 2009.a. Kohaldatud menetlusnormid TsMS §§ 436, 439, 441 lg. 1 ja 442

RESOLUTSIOON

Jätta VT hagi TT vastu elatise suurendamiseks rahuldamata.

Kohtukulude jaotus

Kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Pooltel on kaks ühist last: XX.XXXXXXXXXX XXXX.X. sündinud poeg TT ja XX.XXXXXX

XXXXXX. sündinud poeg JT. Pooled elavad lahus ja lapsed elavad hageja juures. Kostja toetab ühe lapse ülalpidamist summaga 2175 krooni kuus. Hageja soovib tagada mõlemale lapsele turvalist ja stabiilset elukeskkonda, võimaldada mõlemal lapsel osa võtta treeningutest ja silmaringi arendavatest üritustest. Neil põhjustel palub hageja mõista kostjalt välja mõlema lapse ülalpidamiseks elatise 4350 krooni kuus. Kostja seisukoht

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuväidetest nähtub, et Pärnu Maakohus on 26. novembril 2008.a. mõistnud kostjalt välja kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 1087.50 krooni kuus s.o. kahe lapse jaoks kokku 2175 krooni. Pärast eelmist kohtuotsust on kostja netopalk langenud 3813 kroonini kuus. Töötasu peab kätte saama küll iga kuu 05. kuupäevaks, kuid tegelikult see viibib ja vahel kostja saanud töötasu kätte ka kuu lõpus. Seepärast ei ole kostjal olnud võimalik hagejale kindlal ajal elatist üle kanda. Tahtlikult ei ole ta elatise tasumisega viivitanud. Püsiva terviserikke tõttu on kostja töövõime piiratud. Kostja kinnitab, et ta on alati soovinud laste kasvatamisest osa võtt ja lastega on kontakt hea. Hageja poolt nõutavat summat eri ole kostjal võimalik maksta.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Hageja seletustest nähtub, et ta on viis aastat tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid praeguseks on sissetulek klientide vähesuse tõttu langenud; niisugune olukord algas juba 2008.a. novembris ja detsembris, hageja tegeleb pidevalt töö otsimisega, igas kuus tuleb tasuda 5700-6000 krooni pangale laenu tagastamiseks; kostja tasub elatise hageja pangakontole, ükski kuu ei ole vahele jäänud, kuid laekumised on erinevatel kuupäevadel; raha puudusel ei saa alati õigel ajal maksta laste treeningute eest, lapsed soovivad neist treeningutest osa võtta, kooli pakutavad tasuta huviringid on teistsugused ja poistele need huvi ei paku. Kohtul ei ole alust kahelda, et 4350 krooni kuus oleks hagejale lastega toimetulekuks ja laste arendamiseks vajalik, kuid kostja sissetulek ei võimalda niisugust summat välja mõista. Kostja on esitanud tööandja teatise, mille kohaselt on tema brutotöötasu olnud 2009.a. maikuust kuni oktoobrikuuni 4350 krooni kuus, töötasust peetakse kinni tulumaks 415 krooni ja töötuskindlustusmaks 122 krooni. Pärast senises summas elatise tasumist jääb kostjale seega 1345 krooni. Pärnu Maakohtu 26.novembri 2008.a. otsusest nähtub, et otsuse tegemise ajal oli kostja netotöötasu keskmiselt 5800 krooni kuus. Perearsti teatise kohaselt on kostjal soovitav töötada osalise koormusega.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. PkS § 61 lg. 6 lg. p.p. 3 kohaselt ette nähtud juhul elatise välja mõista ka sellest madalamana, kui ilmneb kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Kostja töötasu ja tervislik seisund tuleb mõjuvaks põhjuseks lugeda.

2009.a. suurenenud tööpuudus ja palkade langus on üldiselt teadaolevad asjaolud ja seepärast ei saa kuidagi eeldada, et kostja peaks senise töölepingu lõpetama ja hakkama otsima tasuvamat tööd.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt võib menetluskulud jätta ka poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohus leiab, et antud juhul on niisuguse olukorraga tegemist.

Indrek Saar Kohtunik