2-09-31093/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2009. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-31093

Tsiviilasi

OP hagi AP vastu elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OP(isikukood XXX elukoht XXX), esindaja I

Reva

Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja A

Politanov

Kohtuistungi aeg, koht,

osalenud isikud

17. novembril 2009. a, Kentmanni 13, Tallinn

Hageja OP

Hageja esindaja I Reva

Kostja AP

Kostja esindaja A Politanov

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2009. a kohtuotsusega OP’lt AP kasuks

alaealise NP(isikukood XXX) ülapidamiseks väljamõistetud elatise suurus,

4 100,00 (neli tuhat ükssada) krooni kuus, muutmata.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel.

Hagi aluseks olevad asjaolud

Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 19.01.2009.a otsusega tütre NP ülalpidamiseks

välja mõistetud elatise suurust alates 01. jaanuarist 2009.a 4 100 kroonilt kuus 2 500,00

kroonini kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja majanduslik olukord alates jaanuarist 2009.a

oluliselt halvenenud. Hageja töötab kaugsõidu autojuhina. Reiside arv ja tasustamine on

vähenenud. Alates jaanuarist 2009.a maksab tööandja hagejale päevaraha varasema 500,00

krooni asemel 300,00 krooni päevas. Hageja hinnangul on tema keskmine kuu sissetulek

5 389,00 krooni. Tulenevalt sellest on väljamõistetud elatise maksmine kostja jaoks

ebamõistlikult koormav. Hageja on seisukohal, et ka lapse vajadused tuleks uuesti üle

vaadata, kuna seoses majanduslangusega on hinnad alanenud. Hageja hinnagul võiks lapsele

tehtavad igakuised kulutused olla varasema 5 900,00 krooni asemel 4 300,00 krooni kuus.

Tõendid: hageja pangakonto väljavõtted, hageja avansiaruanded, hageja krediitkaardi

väljavõtted.

Kostja vastuväited

Kirjalikus vastuses kohtule leiab kostja, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal,

et lapse vajadused ei ole alates jaanuarist 2009.a muutunud. Kostja loeb üldtuntud asjaoluks,

et lapse kasvamisega kulud pigem suurenevad. Jõustunud ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas

nr 2-08-51400 on tuvastatud, et reaalsed lapsele tehtavad kulutused on 5 900,00 krooni kuus.

Samuti vaidleb kostja vastu hageja seisukohale nagu oleks hageja sissetulekud alates

jaanuarist 2009.a vähenenud. Kostja tugineb jõustunud kohtuotsusele, milles kohus on

leidnud, et ei ole usutav, et kaugsõiduautojuhina teenib hageja 3 935 krooni kuus. Pigem on

tööandja poolt üle kantud reisikulude näol tegemist varjatud töötasu maksmisega. Kostja

varaline seisund ei ole muutunud. Kostja keskmine kuupalk on 4 350 krooni brutosummana.

Tõendid: kostja palgatõend, tõend NP kunstikeskuses osalemise kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise

seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema

varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise suuruse muutmisel lähtuda lapse

igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Harju Maakohtu 19.01.2009.a otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2009.a

otsusega, on tuvastatud, et poolte ühise alaealise tütre igakuised vajadused on 5 900 krooni

kuus. Nimetatud asjaolule ei ole OP elatise suurendamise hagis vastu vaielnud. Käesolevas

hagis tugineb OP asjaolule, et tulenevalt majanduslangusest on hinnad alanenud ja tütre

igakuised vajadused võiksid olla 4 300 krooni. Kohus hageja väitega ei nõustu. Kohus loeb

põhjendatuks kostja väite, et lapse kasvamisega kulutused pigem kasvavad kui kahanevad.

Kostja on kohtule esitanud tõendi, et laps käib jätkuvalt kunstikoolis (tlk 64). Ka ei ole

majanduslangus avaldanud üldisele hinnatasemele sedavõrd suurt mõju, et annaks alust väita,

nagu väheneks igakuine kulu lapsele 1 600,00 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et tegemist

on hageja paljasõnalise väitega, ühtegi tõendit ega konkreetset viidet hindade alanemise kohta

hageja toonud ei ole. Lapse igakuiseid põhjendatud vajadusi saab kõige paremini hinnata

lapsega kooselav vanem. Tsiviilasjas nr 2-08-51400 on elatise suurendamise nõude juures

lapse igakuisteks põhjendatud vajadusteks hinnatud 5 900 krooni kuus. Kohtu hinnangul ei

ole käesolevas asjas alust seda muuta.

Elatise vähendamiseks tuleb kohtul hinnata hageja väidet sissetulekute vähenemise osas.

Kohtutoimikus olevatest avansiaruannetest nähtuvalt on hagejale makstav päevaraha 2009.

aastal vähenenud varasemalt 500 kroonilt 300 kroonini (tlk 14-22, 60-61). Kohtule on esitatud

avanasiaruanded perioodi eest jaanuar kuni aprill 2009.a ja juuni kuni september 2009.a.

Nimetatud perioodide kohta on hageja esitanud ka pangakonto väljavõtted. Nähtuvalt esitatud

tõenditest on perioodil jaanuar kuni aprill hageja tööandja kandnud hageja arveldusarvele

143 000,00 krooni ulatuses reisikulusid. Avansiaruannetega on nimetatud perioodil kaetud

112 010,72 krooni. Perioodil juuni kuni september 2009.a on hageja arveldusarvele kantud

reisikulusid 59 400,00 krooni. Avansiaruannetega on nimetatud perioodil kaetud 69 571,71

krooni. Seega on hageja perioodidel jaanuar kuni aprill 2009.a ning juuni kuni september

2009.a saanud 20 817,57 krooni, mis ei ole avansiaruannetega kaetud. Keskmiselt lisandub

hageja igakuisele sissetulekule 2 602,20 krooni. Nähtuvalt avansiaruannetest on hageja

nimetatud perioodil saanud päevaraha 39 900 krooni, millest kohtu hinnangul pool, s.o

2 493,75 krooni kuus võiks lugeda täiendavaks tuluks. Seega on hageja keskmiseks

sissetulekuks 9 095,75 krooni kuus (4 000 krooni töötasu + 2 493,75 krooni päevaraha +

2 602 krooni avansiaruannetega katmata vahendeid). Hageja on kohtule esitanud ka

krediitkaardi väljavõtte tõendamaks, et osa tööga seotud kulusid katab hageja isiklikest

vahenditest. Nimetatud asjaolu kohus ei arvesta, kuna lisaks krediitkaardi väljavõttele ei ole

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud kulud ka reaalselt tööga seotud oleksid. Ilma

tõenditeta ei ole kohtul võimalik väite asjakohasust hinnata.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et 9 095 krooni suuruse sissetuleku juures ei ole

hagejale ülemäära koormav maksta tütre ülalpidamiseks elatist 4 100,00 krooni kuus. Kohus

leiab, et hageja varaline olukord on olenemata mõningasest vähenemisest võrreldes kostjaga

jätkuvalt oluliselt parem, mistõttu ei ole alust kalduda kõrvale sellest, et hageja kannab 2/3

lapse ülalpidamiskuludest. Hagejal ei ole teisi ülalpeetavaid. Lapse vajaduste vähenemist ei

ole hageja veenvalt põhistanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja Harju

Maakohtu 19.01.2009.a otsusega väljamõistetud elatise suurus muutmata.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Maie Seppo

kohtunik