Legislator Case Law & Legislation
2-09-15407/4 AI generated

2-09-15407/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-09-15407/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

detsember 2009. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-15407 Tsiviilasi KK hagi AP vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-09-15407/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Keywords

AI generated
validity of arbitration clause forfeiture agreement satisfaction of claim objection to debt enforcement withdrawal following settlement non-implementation of the offending agreements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Määruse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2009. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-15407 Tsiviilasi KK hagi AP vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KK ja AP vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. AP kohustub tasuma KK võlgnevuse summas

12 000 krooni alljärgneva maksegraafiku alusel:

10.12.2009 1 000 krooni 10.01.2010 1 000 krooni 10.02.2010 1 000 krooni 10.03.2010 1 000 krooni 10.04.2010 1 000 krooni 10.05.2010 1 000 krooni 10.06.2010 1 000 krooni 10.07.2010 1 000 krooni 10.08.2010 1 000 krooni 10.09.2010 1 000 krooni 10.10.2010 1 000 krooni 10.11.2010 1 000 krooni

1.2. AP maksab võlgnevuse KK arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX pangaülekannetega.

1.3. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-15407.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KK pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1

500 krooni KKarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud 08.04.2009.a. esitas KK hagi AP vastu võlgnevuse nõudes. 04.12.2009 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Hageja esitas kohtule ka taotluse, milles palub kohtul tagastada pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 1 500 krooni.

Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodu alusel kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni.

TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole menetluskulude osas kokku leppinud, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Jaanus Saaremõts Kohtunik