3-09-1869/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1869 Haldusasi AS KMG Ehitus kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse toiminguga tekitatud 194 209, 12 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil 13. novembril 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: AS KMG Ehitus Esindaja: Priit Altpere Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus. Esindajad: Merle Maks ja Meelis Rohtlaan

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS KMG Ehitus kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 21. novembril 2008 tegi AS KMG Ehitus (edaspidi: kaebuse esitaja) pangaülekande, kandes OÜ Traveter arveldusarvele nr 10220001806015 summa 194 209 krooni ja 12 senti. Olles leidnud, et makse on tehtud ekslikult, nõudis kaebuse esitaja OÜ-lt Traveter raha tagastamist, ent viimane keeldus sellest põhjusel, et Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur või vastustaja) on tema arveldusarved arestinud. Seepeale pöördus kaebuse esitaja samal päeval vastustaja poole, taotledes raha tagastamist.

2. 08. detsembril 2008 kirjas nr 9-2/38045-1 selgitas vastustaja kaebuse esitajale, et viimaselt laekunud summa võrra on vähendatud OÜ Traveter maksuvõlga ning teatas, et nõue alusetult saadu tagastamiseks tuleb esitada eksliku makse saanud isikule. KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. 27. augustil 2009 esitas AS KMG Ehitus Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes maksuhalduri toiminguga, mis seisnes kaebuse esitaja poolt OÜ Traveter arveldusarvele tasutud summa tagastamisest keeldumises, tekkinud 192 209 krooni ja 12 sendi suuruse kahju hüvitamist.

4. Kaebuse esitaja leiab esmalt, et raha ülekande ekslikkuse tõendamisel on tegu negatiivse asjaolu tõendamisega ning pole võimalik esitada tõendit, millest selgelt ilmneks, et kaebuse esitajal puudus vajadus ja kohustus raha kanda arestitud kontole. Viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, leiab kaebuse esitaja, et negatiivset asjaolu tõendada on raske ning sellisel juhul peab teine pool tõendama oma seisukohta. Seetõttu leiab kaebuse esitaja, et tema väite ülekande ekslikkusest saaks vastustaja ümber lükata, tõendades, et kaebuse esitajal oli vastav kohustus arestitud konto kasutaja ees. Samas märgib kaebuse esitaja, et kande ekslikkust tõendavad kaudselt kaebuse esitajale Traveter Ehitus OÜ poolt esitatud arved, millede tasumiseks raha ülekande tegemisel toimuski eksitus.

5. Kaebuse esitaja viitab maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 128 lõikele 1, § 131 lõikele 1, täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS), § 77 lõikele 2 ning leiab, et OÜ Traveter arveldusarvele kaebuse esitaja poolt üle kantud summa oli kaebuse esitaja vara. Seda seisukohta põhjendab kaebuse esitaja esiteks sellega, et OÜ Traveter kontol ei olnud sellel ajal muud raha ja sellest oli vastustajale teatatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 66 mõttes kuulus see raha endiselt tema vara hulka, kuna ülekanne oli tehtud õigusliku aluseta ning OÜ-l Traveter puudus seega õigus sellele rahale. Veel viitab kaebuse esitaja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68 lõikele 2 ning leiab, et raha üle kandmisega ühelt kontolt teisele ei muutu automaatselt selle omand, siis ei tulenenud sellest kolmandatele isikutele, s.h vastustajale õigust kitsendada kaebuse esitaja õigust selle raha käsutamiseks.

6. Kaebuse esitaja leiab, et ei MKS-ist ega TMS-is ei tulene maksuhaldurile õigust pöörata nõuet kolmandate isikute varale. Seejuures viitab kaebuse esitaja TMS §-dele 73, 77 ja 222, kus välistatakse võlglase varast kolmandate isikute vara. Kaebuse esitaja hinnangul tuleneb MKS § 128 lõikest 1, et MKS-i eelviidatud sätetes toodu laieneb ka maksuhaldurile täitetoimingute tegemisel.

7. Kaebuse esitaja leiab, et kuna OÜ Traveter konto on maksuhalduri poolt arestitud, puudub kaebuse esitajal efektiivne võimalus oma õiguste kaitseks muul moel, kui käesoleva kaebuse esitamisega. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu seisukohale haldusasjas nr 3-3-1-45-08 ning leiab, et viitamine võimalusele lahendada kujunenud olukord omavahelise kokkuleppega ei saa õigustada haldusorgani poolt oma kohustuste täitmatajätmist, isegi kui eraõigusliku kokkuleppega oleks küsimuse lahendamine iseenesest lihtsam.

8. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja tegevusega tekkinud talle kahju summas 194 209,12 krooni, mis kuulub haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 109, MKS § 16, riigivastutuse seaduse (RVS) § 2 lg 1 p 5 alusel hüvitamisele. Samuti viitab kaebuse esitaja RVS § 22 lõikele 1, leides, et vastustaja peaks talle tagastama alusetult saadu. VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus ei pea OÜ KMG Ehitus kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esmalt leiab vastustaja, et OÜ Traveter arvelduskonto arestimine ei mõjuta kaebuse esitaja õigusi ning raha ülekandmine Maksu-ja Tolliametile (edaspidi MTA) ei muutnud kaebuse esitaja õiguslikku positsiooni ning kaebuse esitaja saaks nõuda OÜ-lt Traveter tagasi eksliku ülekande alusel saadud raha alusetu rikastumise sätete järgi.

10. Vastustaja leiab samas, et kaebuse esitaja poolt viidatud TMS § 77 lõiked 2 ja 3 ei ole kohaldatavad, kuna reguleerivad vallasasjade arestist vabastamist kolmanda isiku taotlusel, kui asi kuulub kolmandale isikule, ent käesoleval juhul ei ole tegemist vallasasja arestimisega. Samuti on vastustaja seisukohal, et nõudeõigus panga vastu kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses saab siiski kuuluda vaid pangakonto valdajale, antud juhul siis OÜ-le Traveter.

11. Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et OÜ Traveter arvelduskontole kantud summa näol oli kaebuse esitaja varaga, leiab vastustaja, et see ei saanud olla maksuhaldurile ilmne, kuna kaebuse esitaja küll esitas vastava teabe, ent ei esitanud mistahes tõendeid. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur ei saa otsustada omandiõiguse küsimuste üle.

12. Vastustaja peab kahju hüvitamise nõuet alusetuks, kuna RVS § 7 lg 1 kohaselt eeldab kahju hüvitamine avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, ent antud juhul ei olnud maksuhalduri tegevus õigusvastane. Samuti leiab vastustaja, et kohaldamisele ei kuulu RVS § 22, kuna kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel ei ole mistahes avalik-õiguslikku suhet, mille alusel oleks kaebuse esitaja maksuhaldurile alusetult raha üle andnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ KMG Ehitus kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks nõuda RVS § 2 lg 1 p 5 ja § 7 lg 1 alusel ning põhjendatud pole ka vaidlusaluse summa nõudmine maksuhaldurilt alusetu rikastumise sätete (RVS § 22) alusel.

14. Sisuliselt on kaebuse esitaja taotlenud maksuhaldurilt 192 209 krooni ja 12 sendi väljamõistmist kahel alternatiivsel õiguslikul alusel – hüvitisena tekitatud kahju eest (RVS § 7 lg 1) ning alusetult saadu tagastamisena (RVS § 22). Kohus käsitleb esmalt kahju hüvitamise taotlust. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju rahas hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning võimatus kahju vältida või seda muul moel heastada. Ükskõik millise eelnimetatud eelduse mittetäitmine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise, mistõttu ei ole vajalik kontrollida ükshaaval kõigi eelduste esinemist, kui on ilmne taotlus tuleb rahuldamata jätta põhjusel, et üks eeldus ei ole täidetud, isegi kui eeldada, et kõik ülejäänud seda on.

15. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajale kahju tekkinud. Varalise kahjuna tuleb käsitada isiku vara vähenemist, tema varaliste kohustuste suurenemist (otsene varaline kahju) või loodetud kasu saamata jäämist (saamatajäänud tulu). Vara vähenemisega on tegemist aga juhul kui isik kaotab mingi osa varast, saamata vastu samaväärset vara. Käesoleval juhul tuleb möönda, et kandes oma pangakontolt OÜ Traveter pangakontole

192 209 krooni ja 12 sendi suuruse summa, vähenes kaebuse esitaja vara selle väärtuse ulatuses. Samas, isegi kui eeldada, et selline ülekanne oli ekslik ning tegelikult kaebuse esitajal mingisugust alust OÜ Traveter kontole seda summat kanda ei olnud, ei saa siiski väita, et kaebuse esitaja vara oleks nimetatud väärtuses kaotsi läinud. Nimelt on kaebuse esitaja vara samas suurenenud nõude võrra OÜ Traveter vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Seega kokkuvõttes ei ole kaebuse esitaja vara vähenenud, erinevus on pelgalt vara koosseisus – varem oli selleks 192 209, 12 krooni väärtuses nõudeõigus krediidiasutuse vastu, kus asus kaebuse esitaja pangakonto, pärast OÜ Traveter pangakontole ülekande tegemist on kaebuse esitajal aga samas väärtuses varaline nõue OÜ Traveter vastu. Neil asjaoludel ei saa kahju tekkimisest rääkida ning muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Siinkohal tuleb samuti märkida, et maksuhaldur, täites oma seadusest tulenevaid ülesandeid OÜ Traveter maksuvõla sissenõudmisel, ei ole mistahes moel üle võtnud OÜ Traveter kohustusi kolmandatel isikute, sealhulgas kaebuse esitaja ees. Seega ei saa ka väita, et kaebuse esitaja nõue OÜ Traveter vastu oleks üle läinud maksuhaldurile.

16. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur on võtnud OÜ Traveter maksuvõla sundtäitmiseks täitetoiminguid läbi viies viimase arveldusarvelt kaebuse esitajale kuulunud raha. Pangakontol olevat raha ei saa käsitada asjana asjaõigusseaduse tähenduses, vaid tegemist on, nagu ka vastustaja õigesti märgib, konto omaniku nõudeõigusega panga vastu. Olenemata sellest, millistel asjaoludel või millisel alusel on pangakonto omanik sellise nõudeõiguse saanud, ei ole mistahes alust välistada seda tema vara hulgast, mis omakorda tähendab, et maksuhaldur saab sissenõude pöörata pangakonto väärtusele tervikuna ega pea hakkama analüüsima või tuvastama, millistest allikatest see vara pärineb. Eeldades, et õige on kaebuse esitaja väide OÜ Traveter pangakontole tehtud ülekande alusetuse kohta, tähendab see küll, et kaebuse esitajal on tekkinud nõue OÜ Traveter vastu, ent see ei muuda samas olematuks, et ülekande laekumisega suurenes vastavas väärtuses OÜ Traveter nõue panga vastu ehk teisisõnu OÜ Travater vara, millele on maksuhalduril seaduses sätestatud korras võimalik pöörata sissenõuet.

17. Kohus leiab, et kaebuse esitaja viited TMS §-dele 73, 77 ja 222 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Maksuhalduri poolt sisenõude pööramist võlgniku pangakontole reguleeritakse MKS §-s 131, mille lõikes 1 sätestatakse maksuhalduri õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole maksuvõla summa suuruses. Põhimõtteliselt samasugune regulatsioon tuleneb ka TMS §-st 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole kohtutäituri poolt. Eelnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et vara, millele sissenõue pööratakse, on võlgniku konto ehk võlgniku nõudeõigus panga vastu. Võlgniku konto ei saa mistahes ulatuses kuuluda kolmandale isikule ning seega ei ole TMS §-des 73, 77 ja 222 sätestatu kohaldatav. Samamoodi nagu ei pea täitetoimingu kontrollima näiteks seda, kas võlgnik on mõne arestitud vallasasja soetanud seaduslikul teel saadud raha eest, ei pea kontrollima ka seda, millistel asjaoludel on tekkinud kontol oleva summa ulatuses nõudeõigus panga vastu.

18. RVS § 22 lg 1 kohaselt võib isik avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalikõiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastustaja on õigesti märkinud, et OÜ Traveter pangakonto arestimisega ja sellele kaebuse esitaja kontolt laekunud summa ulatuses vahendite kandmisega OÜ Traveter maksuvõla katteks ei ole kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel mingisugust avalik-õiguslikku suhet tekkinud. Samuti leidis kohus eespool, et maksuhaldur ei pidanud kontrollima ega analüüsima OÜ Traveter kontol olevate vahendite päritolu ja seetõttu ei saa kaebuse esitajal olla alust nõuda maksuhaldurilt 192 209, 12 krooni tagastamist RVS § 22 alusel.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks sootuks vajalik kontrollida ning ka maksuhaldur ei pidanud ka kaebuse esitaja 21. novembri 2008 avalduse lahendamisel kontrollima seda, kas kaebuse esitaja poolt OÜ Traveter pangakontole tehtud ülekanne oli ekslik või mitte.

20. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtult menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning kummagi menetlusosalise kulud jäävad tema enda kanda.

Kristjan Siigur kohtunik