2-09-45079/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2009. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-45079 Tsiviilasi KA avaldus DA pärandvara pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Avaldaja: KA(IK xxx elukoht xxx); Võlgnik: DA(IK xxx surnud ); Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo Kohtuistungi toimumise aeg 18. november 2009. a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada DA pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgniku pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Vabastada ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast pankrotimenetluse toimingute lõpetamist.

3. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Indrek Lepsoole ajutise halduri tasu 10 200 (kümme tuhat kakssada) krooni (lisandub sotsiaalmaks 3 366 krooni) ja kulutuste katteks 647 (kuussada nelikümmend seitse) krooni.

4. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 5 613 (viis tuhat kuussada kolmteist) krooni ja 54 senti (sisaldub sotsiaalmaks) Indrek Lepsoo (IK xxx arveldusarve xxxxxxxxxxxxxxx Hansapank) kasuks.

5. Välja mõista ajutise halduri tasu 8 599 (kaheksa tuhat viissada üheksakümmend üheksa) krooni ja 46 senti ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks DA arveldusarvel nr xxxxxxxxxxxxxxx (Danske Bank AS Eesti filiaal) olevate rahaliste vahendite arvelt.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni.

2-09-45079

Asjaolud ja avaldus Võlgniku poeg KA esitas 08.09.2009.a Harju Maakohtule pankrotiavalduse DA pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole pärandvarast võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõudeid.

06.10.2009. a algatas kohus DA pärandvara pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on selgitanud välja võlgniku teadaolevad varad tuginedes avalikele vararegistritele ning kogutud informatsioonile. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku arveldusarvetel on rahalisi vahendeid kokku 9 002,76 krooni. Ajutine haldur on selgitanud välja, et võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud 3 mootorsõidukit. Võlgniku poja kinnitusel ei ole nimetatud mootorsõidukite asukohad talle teada, samuti ei ole teada ajutisele haldurile nimetatud sõidukite asukohad. Avaldaja, KA kinnitusel on sõidukid ammu võõrandatud, kuid jäetud liiklusregistris ümber registreerimata. Liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kalluri ja sõiduauto xxx kasutajate hulgas on märgitud ka AZ, kes äriregistri andmetel oli samuti seotud ettevõttega AS T OK. Kõik nimetatud sõidukid on üle 20 aasta vanad. Ajutise halduri hinnangul puudub nimetatud sõidukitel tänaseks reaalne turuväärtus. Ajutine haldur on selgitanud, et DA ´i nimel on avatud pensionikonto nr. XXXXXXXXX. Konto saldo on 142,933 Sampo Pensionifondi „Pension 50“ osakut ja 3263,846 Swedbank Pensionifondi K2 osakut. Seisuga 13.10.2009.a. moodustas pensionifondide osakute investeeringu puhasväärtus kokku 40 700,76 eesti krooni. Mõlema pensionifondi puhul on tegemist kohustusliku pensionifondi osakutega. Kogumispensioniseaduse § 5 lg 2 kohaselt kohaldatakse pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele investeerimisfondide seaduse §

109 lõikes 7 sätestatut. Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7 sätestab, et pensionifondi osakuomaniku pankroti korral või tema varale sissenõude pööramisel täitemenetluse korras on vastavalt pankrotihalduril või kohtutäituril õigus nõuda vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Muudel juhtudel on pensionifondi osakutele sissenõude pööramine keelatud. Seega ei saa kohustusliku pensionifondi osakutele sissenõuet pöörata. PankrS § 108 sätestab, et pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

Kogumispensioniseaduse § 28 lg 4 kohaselt, kui osakuomanikul puuduvad pärijad, tühistatakse talle kuulunud pensionifondi osakud ja pärimisseaduse § 18 ei kohaldata. Tühistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused loetakse lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi. Seega ei kuulu kohustusliku pensionifondi osakud pankrotivara hulka.

Ajutisele haldurile teadaolevalt puudub võlgnikul kinnistusja ehitisregistris registreerimisele kuuluv vara. Võlgniku viimaseks elukohaks olnud kinnistu asukohaga XXX kuulub KA ´ile.

Tuginedes avalikele vararegistritele ning muule kogutud informatsioonile on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku vara moodustub arveldusarvetel olevatest vahenditest kokku ca. 9 000,00 krooni. Ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et tuginedes pärandvara inventuurile, pärija pankrotiavaldusele ja muule kogutud informatsioonile on DA kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga alljärgnevad: Jrk. Võlausaldaja Võla suurus Alus

nr. kroonides

1. BIGBANK AS

85 407,83 Krediit 2. Monetti AS

2 880,45 Väikelaen 3. Raha 24 OÜ

7 822,94 Väikelaen 4. Danske Bank A/S Eesti filiaal

9 568,64 Krediidileping 5. AS SEB PANK 15,00 Deebetkaardi hooldustasu 6. Svea Finantseerimise OÜ

4 036,50 Väikelaen 7. Halens Eesti OÜ

1 802,31 Tasumata arve 8. Mobile Credit Estonia OÜ

5 988,00 Väikelaen 9. Maksuja Tolliamet

4 189,75 Raskeveoki maks

KOKKU

121 711,42

Esialgsetel andmetel moodustavad DA ´i kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku vähemalt 121 711,42 krooni. Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja võlgniku olemasolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võimalus pärandvara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada andmeid selle kohta, et pärandvara suurus võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paraneda. Seega leiab haldur, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutine (PankrS § 1 lg 2). Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on suures osas tingitud võlgniku pillavast eluviisist ning liiga kergekäelisest suhtumisest võetud kohustustesse. Võlgnik on töötanud aastatel 2004-2009 peamiselt toiduainetööstuses tegutsevates ettevõtetes teenides regulaarselt ametlikku tulu keskmiselt 115 000,00 krooni aastas, mis peaks võimaldama äraelamise ilma täiendavate laenukohustuste võtmiseta. Võlgnik on elanud ilmselt üle oma võimete ning ei ole suutnud tagastada võetud erinevaid väikelaene ning krediidilepingute võlgnevusi. Kohtuistung Kohtuistungil 18.11.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Avaldaja nõustub ajutise halduri aruandega.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 121 711.42 krooni ja vara on 9 000 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku liialt pillav eluviis ja liig kergekäeline kohustuste (sms-, väikelaenud) võtmine.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 10 847 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on raha kontol 8 599.46 krooni, seega kuulub riigi arvelt Indrek Lepsoo kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 613.54 krooni (sisaldub sotsiaalmaks).

Karin Sonntak Kohtunik