2-09-39043/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-39043 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind KH hagi OÜH vastu 165 683,23 krooni saamiseks

122 941,78 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja KH(isikukood XXX elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv kostja OÜH(registrikood XXX asukoht XXX) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜH KH kasuks võlgnevus 165 683,23 krooni (ükssada kuuskümmend viis tuhat kuussada kaheksakümmend kolm krooni ja kakskümmend kolm senti).

3. Välja mõista OÜH menetluskulud 12 000 (kaksteist tuhat) krooni KH kasuks.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Asjaolud ja menetluse käik KH esitas 10.08.2009.a kohtule hagi OÜH vastu. Hagis ja selle täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu summas 63 277,25 krooni, viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest 42 741,45 krooni, saamata jäänud puhkusetasu summas 7000,60 krooni, hüvitis tööraamatu kätteandmisega ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 17 554,63 krooni ning hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 35 109,30 krooni, kõik kokku 165 683,23 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 23.09.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud teha tagaseljaotsuse.

Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Vastavalt TLS § 119 lg 1 tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma tööandjale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vastavalt TLS § 82 lg 2 esimesele lausele maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud palk, viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest, saamata jäänud puhkusetasu, hüvitis tööraamatu kätteandmisega ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ning hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel kokku 165 683,23 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulu summas 14 160 krooni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulude katteks 12 000 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik