2-09-40244/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 8. detsember 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-09-40244 Tsiviilasi

Hagi hind AJ hagi OÜ M vastu 24 639 krooni saamiseks 24 639 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg hageja AJ (isikukood XXX, elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja N Larsson kostja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja K Sarap 17.11.2009.a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista OÜ M 21 579 (kakskümmend üks tuhat viissada seitsekümmend üheksa) krooni AJ kasuks. 3. Jätta menetluskulud 88 % ulatuses OÜ M kanda ja 12 % ulatuses AJ kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

2 mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu lõpetamisel saamata jäänud lõpparve väljamõistmiseks. Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 07.07.2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2315/09 avaldus rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 2008.a detsembri ja 2009.a jaanuari lisatasud 12 240 krooni ja täiendav töölepingu lõpetamise hüvitis 12 399 krooni.

Kostja esitas maakohtule taotluse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.11.2006.a töölepingu. 09.02.2009.a lõpetati hagejaga leping koondamise tõttu. Töölepingu kohaselt kohustus kostja maksma hagejale lisatasu. Lisatasu sõltus praagi kogusest. Kostja on jätnud hagejale maksmata 2008.a detsembri eest lisatasu 6120 krooni ja 2009.a jaanuari eest lisatasu 6120 krooni. Samuti on hagejale makstud lõpparve väiksem ettenähtust. Kokku on hageja saanud lõpparvena vähem 23829 krooni. 17.11.2009.a toimunud istungil selgitas hageja, et nõuab kostjalt saamata jäänud kahe kuu lisatasu 12 240 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmist palka 12 399 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuded lisatasude maksmiseks on põhjendamata. Hageja oli kohustatud iga kuu esitama kostja tootmisjuhile ja juhatuse liikmele kvaliteedi probleemide kohta raporti. Lisatasu maksmise eelduseks oli raporti kinnitamine. Vaidlusalustel kuudel raporteid ei esitatud. Samuti ei andnud hageja töökohustuste täitmine õigust lisatasule. Hageja töö kohta esitati vaidlusalusel perioodil 6 reklamatsiooni. Reklamatsioonide kohaselt esines töös hulgaliselt puudusi. Ka seetõttu ei olnud hagejal õigust lisatasu saada. Sellest tulenevalt ei ole kostja kinni pidanud ka lõpparvet.

Kohtu põhjendused Asja materjalides olevast töölepingust nähtuvalt töötas hageja kostja juures kvaliteedija tööohutusspetsialistina. Tööleping lõpetati 09.02.2009.a koondamise tõttu. Töölepingu lisa 2 kohaselt maksti hagejale lisatasu sõltuvalt praagi ühikute protsendist. Lisatasu maksimaalsumma oli 6120 krooni kuus ning lisatasu ei olnud õigust saada, kui praaki oli üle 20 %.

Asja materjalides olevatest mittevastava toote raportitest selgub, et puudusi on olnud nii 2008.a detsembris kui ka 2009.a jaanuaris väljastatud toodetes. Samas ei ole tööandja tõendanud, kui suur oli praagi protsent. Poolte vahel sõlmitud töölepingu lisast 2 selgub, et kui praaki oli 0-10 %, siis tuleb lisatasu maksta 75 %. Kuna on tõendatud, et mõlemal kuul oli töös praaki, kuid kostja poolt on tõendamata praagi osakaal, siis lähtub kohus väikseimast praagi osakaalust. Sellest tulenevalt tuleb kostjal maksta nii 2008.a detsembri kui 2009.a jaanuari eest lisatasu 75 % ehk mõlema kuu eest 4590 krooni, kokku 9180 krooni.

Ebaõige on kostja väide, et hageja ei esitanud 2008.a detsembri kohta kvaliteedi probleemide raportit. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja selle esitanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2009.a jaanuaris hageja sellist raportit ei esitanud. Kohtu hinnangul ei anna see aga alust lisatasu mittemaksmiseks, kuna töölepingus ei ole raporti esitamist seatud lisatasu maksmise

3 eelduseks. Töölepingu lisa nr 2 kohaselt on lisatasu maksmise eelduseks üksnes praagi osakaal ning seda mõõdetakse reklamatsioonide alusel. Seega oli kostjal võimalik praagi osakaal välja arvutada sõltumata sellest, kas hageja esitas raporti kvaliteedi probleemide kohta.

Alates 01.07.2009.a kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisatasu 2008.a detsembri eest 4590 krooni ja 2009.a jaanuari eest 4590 krooni. TLS § 119 lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna kostja on viivitanud lisatasu maksmisega, siis ta on viivitanud ka lõpparve tasumisega. Ühtlasi märgib kohus, et asja materjalides on kostja finantsjuhi kinnitus selle kohta, et lõpparvet on vähem makstud 359 krooni. Seega on kostja ka ise tunnistanud lõpparve kinnipidamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamise eest 12 399 krooni. Kostja seda summat arvestuslikust küljest ei vaidlustanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lõpparve kinnipidamise eest 12 399 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 21 579 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 88 % ulatuses kostja kanda ja 12 % ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

4