2-09-29884/44 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-29884

1(9)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

07. detsembril 2009.a, Narva Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-29884 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus O M vanema õiguste äravõtmiseks laste M A, D A, A G, G I, B M ja O M suhtes ning V K vanema õiguste äravõtmiseks laste M A ja D A suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu: registrikood: 75009148; asukoht: Linda 4, Narva 20309) Asjast puudutatud isik: O M (isikukood: XXX; viibimiskoht: Harku vangla, Pikk 19, Harku vald 76902, Harku) Asjast puudutatud isik: V K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: M A (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: D A (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: L I (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: A A (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: A G (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: V G (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: G I (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: M I (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: B M (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: A R (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: O M (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isik: O D (isikukood: XXX; elukoht: XXX) M A, D A ja G I esindaja: vandeadvokaat Vladimir Rogulski (OÜ Narva Esimene Advokaadibüroo, aadress: Kosmonaudi

2-09-29884

2(9) 9, Narva 20309) O M esindaja: vandeadvokaat Leanika Tamm (Advokaadibüroo Sirje Must Jõhvi osakond, aadress: Keskväljak 4, Jõhvi 41531, e-post: leanika.tamm@gmail.com) A G esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn, menetlusdokumendid tiinamare@hot.ee) B M esindaja: vandeadvokaat Ann Saar (Advokaadibüroo Ann Saar, aadress: Küüni 7, Tartu 51004, e-post: ann.saar@mail.ee)

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Võtta O M (isikukood XXX) ära vanema õigused laste M A (isikukood XXX), D A (isikukood XXX), A G (isikukood XXX), G I (isikukood XXX), B M (isikukood XXX) ja O M (isikukood XXX) suhtes.

3. Võtta V K (endine perekonnanimi A, isikukood XXX) ära vanema õigused laste M A (isikukood XXX) ja D A (isikukood XXX) suhtes.

4. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

5. Saata vanema õiguste äravõtmise jõustunud kohtumääruse ärakiri 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutustele, kus asuvad laste sünniaktid.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtule 19. juunil 2009.a. esitatud avalduse kohaselt on O M perekond võetud Narva linna Sotsiaalabiameti arvele riskiperena alates 31.01.2006.a. seoses ebarahuldava emapoolse hoolitsusega lapse G I suhtes. Ema jättis last tihti vanaemade juurde, oli pikalt kodust ära jättes lapse ilma toiduta. 14.05.2007.a. oli laps paigutatud Narva Laste Varjupaika. Perekonnaga töötamisel ja vajalike andmete kogumisel selgitati välja, et O M on veel kolm last, kelle kasvatamisega ta ei tegele, O M vanemad lapsed D A ja M A elavad vanaema A A ja vanaema õe L I juures. O M ei ole hoolitsenud üldse laste eest ega andnud nendele toetust ja mingit abi. Kuna ema ei ole kohtunud lastega, siis lapsed ei mäleta ega tunne üldse oma ema. D A ja M A isa V K samuti ei osale laste kasvatamisel, rahaliselt ja muul viisil lapsi ei kindlusta. Lapsed ei tea isast midagi, kus ta on ja millega tegeleb. O M tütar A G elab hooldusperes, kuna vanemate jätmine ohustas lapse elu ja tervist, lapse ema pole näidanud üles huvi tütrega suhtlemiseks,

2-09-29884

3(9) kasvatamiseks ja ülalpidamiseks. 11.04.2007.a. saabus Narva linna Sotsiaalabiametisse teade V N, et tema juures on juba üle kuu hoida olnud laps B, kelle ema asukoht on teadmata, aga V N pole võimalust lapse haiguse tõttu last hoida. Kodukülastusel selgitas lastekaitseinspektor välja, et lapse ema on O M, kes elas koos V N poja I N ning ilmselt sünnitas temalt lapse. Lapse sünnitunnistuse järgi lapse isa nimeks on kantud on I M. Kui O M sai teada lastekaitseinspektori külastusest, siis võttis O M lapse järgmisel päeval ja läks lapsega teadmata suunas. 11.10.2007.a. laekus Narva linna Sotsiaalabiametile meditsiiniõe Olga Kozlova teade, et lapse B M tervis teeb arstile muret, sest kuue kuu jooksul pole laps käinud arstlikul läbivaatusel. 16.10.2007..a oli laps paigutatud Narva Laste Varjupaika äärmiselt halbadest tingimustest, mis olid O M ema I K perekonnas. Laps paigutati hiljem hooldusperekonda, kus ta elab tänaseni. Alates 15.10.2007.a. kannab O M vangistust Harku vanglas, vanglas viibimise ajal sünnitas O M lapse O M. Narva Linna Sotsiaalabiamet arvas, et ei ole otstatarbekas jätta last O M juurde pärast sündimist ning ei lubanud O M võtta last vanglasse ning laps paigutati hooldusperekonda. Narva linna Sotsiaalabiametil kui eestkosteasutusel on kujunenud arvamus, et O M pole vaja lapsi. O M sünnitas lapsi ainult peretoetuste ja vanemahüvitiste kättesaamise eesmärgil, kohe kui vanemahüvitise maksmine oli lõppenud, jättis ema lapsed sugulaste või võõraste inimeste juurde. Kõik tema lapsi kasvatavad isikud on väitnud, et O M ei tunne huvi laste elu vastu, ei ole andnud rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks. O M ei ole töötanud kunagi, tal on asotsiaalne eluviis, teda on mitu korda karistatud ja ta kannab karistust vanglas. Narva linna Sotsiaalabiamet väidab, et nii O M kui V K hoiavad kõrvale laste kasvatamisest ning ei ole täitnud ning ei täida oma vanema kohustusi laste eest hoolitsemisel. Kõik lapsed elavad emast-isast eraldi, ei ole vanematega suhelnud pikka aega ega mäleta vanemaid.

Avaldaja palub kohtul võtta ära vanema õigused O M laste M A, D A, A G, G I, B M ja O M suhtes ja ära võtta vanema õigused V K laste M A ja D A suhtes.

Viru Maakohus on kõigile alaealistele menetlusest puudutatud isikutele määranud riigi õigusabi arvel esindajaks advokaadid.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.

PkS § 54 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

Kohus tuvastas, et M A on sündinud XXX. ja sünnitunnistusele kohaselt on tema ema O M (sünnitunnistus CL 0071776, t.l. 5). Isaduse tuvastamise tunnistuse nr GL 0014635 (t.l. 6) järgi on lapse M A isaks V A. Kohus tuvastas, et D A on sündinud XXX. ja sünnitunnistusele kohaselt on tema ema O M ja isa V A (sünnitunnistus CL 0104629, t.l. 8). V A on muutnud oma perekonnanime 01. augusti 2003.a. Siseministri käskkirja nr 354 alusel ja tema uueks

2-09-29884

4(9) perekonnanimeks on K (nimemuutmisakt nr 40 07.08.2003.a. t.l. 7).

Narva linna Sotsiaalabiameti 04. märtsi 2008.a. kodukülastusakti kohaselt, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapse M A vanemad osalevad tema kasvatamises, tegi Narva linn kindlaks, et laps elab vanaema L I (kes on M isa V K ema A A õde) ja vanaisa D I. Kodukülastusaktis tuvastatud asjaolude kohaselt käib lapse isa V K Narvas harva, ta ei tegele lapse kasvatamisega ning rahalist abi ei osuta, kuritarvitab alkohoolseid jooke, lapse ema O M kohta ei tea laps midagi (t.l. 59-60).

Narva linna Sotisaalabiameti 04. märtsi 2008.a. kodukülastusakti kohaselt, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapse D A vanemad osalevad tema kasvatamises, tegi Narva linn kindlaks, et laps elab peaaegu sünnist saadik vanaema Alla Andrejevaga, kes on lapse isa V K ema). Kodukülastusakti kohaselt laps ei ole näinud oma bioloogilist ema O M, lapse isa V K näeb laps väga harva, laps ei suhtle isaga, ei tea temast praktiliselt midagi, materiaalselt lapse isa last ei toeta.

M A ja D A riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Vladimir Rogulski leiab, et O M ja V K tuleb ära võtta vanema õigused laste M A ja D A suhtes.

Kohus tuvastas, et O M kannab vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.10.2007.a. kohtuotsuse nr 1-07-10624 alusel alates 15.10.2007.a. ja tähtajalise karistusaja lõpp on 15.04.2014.a. (t.l. 41-43). Karistusregistri andmetel on O M korduvalt karistatud vabaduskaotusliku karistustega (t.l. 72-73).

Lääne Politseiprefektuuri otsusega väärteoasja nr 2670,07,017114 08.01.2008.a. on V K karistatud liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel rahatrahviga 11400 krooni (t.l. 57-58). Karistusregistri andmetel on V K korduvalt karistatud väärteoasjades (t.l. 70).

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 04. septembri 2009.a. kohtumäärusega on alaealisele M A määratud eestkostjaks L I ja alaealisele D A on määratud eestkostjaks A A. Kohus ära kuulanud L I, kelle juures elab M A, veendus, et M on olnud L I kasvatada umbes ühe aasta vanusest saadik. Kohus on ära kuulanud A A, kelle juures elab D A, ja A A kinnitas kohtule, et laps on elanud temaga umbes kahe kuu vanusest alates.

Kohus, ärakuulanud O M, selgitas välja, et Ol M ei ole nõus sellega, et temalt võetakse ära vanema õigused laste suhtes, kuid ta saab aru, et ta ei saa hetkel laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega tegeleda. O M sõnul ei ole ta vanemate lastega suhelnud laste huvidest lähtuvalt. Kohus leiab, et asjaolu, et O M, on väikeste lastega pidevalt kodus olnud ja tema väide, et pere ülalpidamiseks on piisanud lastetoetustest, ei ole veenev. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et O M lapsed on olnud teiste isikute üleval pidamisel, nii D kui M on olnud vanaema, vanatädi kasvatada peaaegu sünnist saadik ja lapsed ei tea, et tunne oma bioloogilist ema O M. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et O M oleks rahaliselt aidanud lapsi ülal pidada. Kohus ära kuulanud D ja M on kindlaks teinud, et lapsed ei tea oma emast praktiliselt midagi, D on emaga kohtunud vaid korra kohtuistungil 2009.a., kus menetleti lapsele eestkoste seadmist, ka M kohtus emaga sel kohtuistungil ja korra käis ka hiljem ema külastamas. Seega on lapsed terve oma teadliku eluea jooksul kasvanud emast eemal, jäänud ilma bioloogilise ema armastusest, hellusest ja hoolest. Kohus ära kuulanud nii lapsed M ja D, L I ja A A on kindlaks teinud, et laste ema O M ei ole osalenud laste kasvatamisel.

Kohus on ärakuulanud M A ja D A isa V K, kes on kohtule avaldanud, et ei soovi, et temalt ära võetaks vanema õigused, samas ta möönab, et lastel on parem elada seal, kus nad on kogu elu elanud ja praegugi elavad. Kohus on kindlaks teinud ärakuulates lapsed M ja D, laste eestkostjad L I ja A A – isikud, kelle juures lapsed peaaegu kogu oma elu elanud, et V K ei ole oma lastega

2-09-29884

5(9) kunagi elanud, ta ei ole neid kasvatanud, ta ei ole aidanud lapsi materiaalselt üleval pidada. Kohus leiab, et asjaoluga, et V K ei ole kunagi laste eest hoolitsemisega, nende kasvatamise ja ülalpidamise tagamisega tegelenud, on tuvastatud, et V K on jätnud lapsed ilma isalikust hoolest ja armastusest. Kuna V K ei ole ka hetkel kindlat tööja elukohta, siis ei ole kohtul põhjust arvata, et V K on oma eluviisi muutnud. Kohus on ära kuulanud ka lapsed M A ja D A ja kuigi lapsed teavad, et neil on isa, on kohus veendunud, et lastel puudub isaga emotsionaalne side.

Riigikohus on oma 01.03.2007.a määruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel väljenduda ka selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta.

Kuna nii O M ja V K on jätnud oma lapsed M A ja D A hoolitsuseta, ei ole õigustatud säilitada neile nende vanemaõigusi. Kohus leiab, et on laste huvides kasvada ja areneda pere ja nende inimeste keskel, kus on nad elanud peaaegu kogu oma lapsepõlve. Kohus on veendunud, et on laste huvides ära võtta nende emalt O M ja isalt V K vanema õigused D A ja M A suhtes.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna O M ja V K ei ole oma vanema kohustusi täitnud, jättes ilma mõjuva põhjuseta täitmata kohustused laste M A ja D A eest hoolitseda ja neid ülal pidada. Seega tuleb O M ja V K vanema õigused ära võtta laste M A ja D A suhtes.

O M on peale laste M A ja D A veel lapsed A G, G I, B M ja O M.

A G sünniakti nr 40 kohaselt on A G sündinud XXX., tema emana on sünniakti märgitud O M ja isana V G (t.l. 9).

Paldiski linnavalituse teadete kohaselt, elab A G hooldusperes, lapse ema pole huvi üles näidanud lapsega suhtlemiseks, lapse kasvatamise ja ülalpidamisega on tegelenud hooldusperekond, Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakond toetab vanema õiguste äravõtmist O M.

A G riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiobi seisukohtade kohaselt elab A G K hooldusperes alates 2001.a., hoolduspere lepingut on pidevalt pikendatud, kuna lapse elamistingimused hooldusperes on väga head ja lapse huvide ning õiguste kaitse on tagatud. Lapse vanemad O M ega V G pole alates lapse hooldusperre paigutamisest 2001.a. Aleksandra suhtes vanemlikku hoolitsust üles näidanud ega lapse suhtes hoolsusja ülalpidamiskohustust täitnud. A G esindaja veendus, et A G ei tea oma bioloogilisest emast midagi. G K, kelle juures laps kasvab, on A bioloogilise isa V G ema õde – seega kasvab Aleksandra oma sugulaste juures. G K sõnadest A G esindajale, ei ole O M alates 2001.a., mil laps toodi hooldusperesse elama, kordagi last külastanud, lapsele helistanud, lapse vastu huvi tundnud või vanemlikku hoolt näidanud ega lapsele ülalpidamist kindlustanud. Kuigi laps toodi G K peresse O Mjuuresolekul ja nii peab ema lapse asukohta hästi teadma, pole O M peale lapse äratoomist kordagi G K ega A üles otsinud. A G esindaja leiab, et asjaolu, et O M ei ole näidanud vanemlikku hoolt ja vastutust A suhtes rohkem kui kaheksa aastas, siis see on piisav aeg, et veenduda O M sihilikus soovimatuses A kasvatada. Seeläbi on O M oluliselt kahjustanud A õigusi ja huve. A G esindaja on arvamusel, et Narva linna avaldus tuleks rahuldada, vanema õiguste äravõtmine O M ei kahjusta A G huve, pigem tagab see lapsele stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna jätkusuutlikkuse. A G esindaja on seisukohal, et Narva linna avaldus O M vanema õiguste äravõtmiseks A G suhtes on põhjendatud ja ta palub avalduse rahuldada.

A G isa V G on kohtule teatanud, et O M ei ole osalenud lapse kasvatamisel, laps elab hooldusperes ja V G O M ei tea midagi.

2-09-29884

6(9)

Lähtudes eeltoodust, on tõendatud, et O M ei ole kasvatanud oma tütart Aja teda üleval pidanud, ta on jätnud täitmata kohustused lapse A G eest hoolitseda ja teda ülal pidada. Kohus on veendunud, et O M ei ole täitnud oma vanema kohustusi mõjuva põhjuseta.

G I sünnitunnistuse järgi on G I sündinud XXX., tema emana on sünnitunnistusel märgitud O M ja isana M I (sünnitunnistus CL 0304084 II kd, t.l. 75).

Kohtule esitatud tõenditest on näha, et 30. jaanuaril 2006.a. on G Ip vanaema V I pöördunud avaldusega Laste Varjupaika, sest lapse vanemate asukoht on temale teadmata ja laps on jäetud järelevalveta (t.l. 13-14). Narva linna Sotsiaalabiameti kodukülastusaktis 31.01.2006.a. G I isa M I koju on näha, et M I sõnul ta ei tea kus asub lapse ema ning ta ei osanud seletada kuidas laps sattus Laste Varjupaika, kuid selgitas, et tema hoiab ja hoolitseb lapse eest, kuid ta käib tööl Tallinnas ja sel ajal hoiab last tema ema – lapse vanaema V I (t.l. 15).

Kodukülastusaktist 07.02.2006.a. V I juurde selgub, et V I on hirm lapselapse arengu ja tervise pärast, sest lapse ema ei käitu kui ema ning ei hoolitse lapse eest, lapse eest hoolitseb lapse isa ja kui isal pole aega, siis toob G isa lapse vanaema V I juurde, laps sattus varjupaika sel põhjusel, et lapse vanaema V I oma tervise seisundi tõttu ei saanud lapselapse eest hoolitseda (t.l. 16-17). 21,02.2006.a. kodukülastusaktist M I juurde, selgus, et kodus oli vaid O M, kes ei avanud lastekaitseinspektorile ust ja vestlemine käis läbi ukse, informatsiooni lapse asukoha kohta O M ei saadud, kuid ta kinnitas, et lapse isa on läinud tööle Tallinna (t.l. 18).

Kohus tuvastas, et O M on 17. märtsil 2006.a. Narva linna Sotsiaalabiameti poolt saadetud ka teatised, et paluda tal võtta ühendust lastekaitseinspektoriga (t.l. 19-20).

18. aprillil 2006.a. kontrolliti Narva Linna Sotsiaalabiameti poolt I K (isikukood XXX), O M ema, elukohta, sest laps G I elas teise vanaema I K pere juures, kuna lapse isa oli tööl Soomes, aga O Ma oli kinni peetud ja pidi vahi all olema vähemalt kuus kuud. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna teatisest 26. aprillist 2006.a. on näha, et O M kui kahtlustatava suhtes on kohaldatud tõkendit – vahistamine ja ta viibib vahi all alates 11.04.2006.a.(t.l. 23).

14. mail 2007.a. on M I Sotsiaalabiametile teatanud, et ta elab ja töötab Tallinnas ja on palunud suunata poeg G I ajutiseks elamiseks Laste Varjupaika, senikauaks kui ta saab end sisse registreerida Tallinna ja leiab lapsele lasteaiakoha (t.l. 24-25).

15. juunil 2007.a. on M I palunud pikendada G Laste Varjupaigas viibimise kestust veel üheks kuuks, sest ta ei saanud võtta last enda juurde Tallinnasse, kuna lapsele ei olnud vormistatud isikutunnistust ja ei olnud võimalik last registreerida Tallinna lasteaeda. ( t.l. 26-29).

08. oktoobril 2007.a. on M I palunud maksta talle G I lapsetoetust seoses sellega, et laps elab temaga alates 10. septembrist 2007.a., M I on teatanud, et ta täidab oma vanemakohustusi ja lapse ema on lapse maha jätnud (t.l. 36-37). 14.01.2008.a. on M I pöördunud Narva linna Sotsiaalabiameti poole palvega läbi vaadata küsimus lapse G I emalt O M vanema õiguste äravõtmiseks (t.l. 55-56).

G I riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Vladimir Rogulski leiab, et O M tuleb ära võtta vanema õigused lapse G I suhtes.

Kohus on ära kuulanud ka G I isa M I, kes kasvatab poega üksi. M I on kohtule teatanud, et O M läks pere juurest ära kui poiss oli kolmekuune ja sellest ajast ei ole kunagi tundnud huvi kuidas laps elab.

Kohtus on seega leidnud tuvastamist, et O M ei ole täitnud oma vanema kohustusi ka poja G I suhtes, jättes ilma mõjuva põhjuseta lapse ilma emapoolsest hoolitsusest ja ülalpidamisest.

B M sünnitunnistuse nr CL 0355659 järgi on ta sündinud XXX. ja tema emana on sünnitunnistusele märgitud O M, isa kohta on tehtud kanne ema ütluste kohaselt (t.l. 10).

02. jaanuaril 2007.a. on Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakond teatanud Narva Linna Sotisaalabiametile, et O M sünnitas XXX. Narva Haigla sünnitusosakonnas lapse ja lahkus 03.

2-09-29884

7(9) detsembril 2006.a. omavoliliselt osakonnast, kuna haigla personalile arvates ei olnud O M käitumine adekvaatne, siis palub Narva Politseiosakond kontrolli alla võtta O M pere (t.l. 30). 11. aprillil 2007.a. on Narva linna Sotsiaalabiamet külastanud V N elukohta, kes oli teatanud, et tema juures viibib laps B M, kelle ema asukoht on teadmata. V N sõnul tema poeg I N ja O M elasid koos, 07. aprillil 2007.a. O M lahkus ja ei tulnud enam tagasi. V N palus võtta temalt laps, sest tema ei ole lapse eest suuteline hoolitsema. Narva linna Sotsiaalabiamet otsustas lapse B M paigutada Laste Varjupaika (t.l. 22). Narva linn on juba 31. juulil 2007.a. kriminaalhooldaja päringule vastates leidnud, et O M käitumine ohustab lapse B M tervist ja elu, ning on vastuolus lapse huvidega (t.l. 31-33). Perearsti medõe Olga Kozlova 02. oktoobri 2007.a. teatise kohaselt käidi lapse B M viimast korda arstil, kui laps oli neljakuune, arsti profülaktilisele läbivaatusele ilmumise ettekirjutisi ei ole täidetud, lapse ema varjab oma elukohta ja spetsialistide juures lapsega läbivaatustel ei ole käinud (t.l. 34-36). 08.10.2007.a. on Narva Linna Sotsiaalabiamet pöördunud Narva Politseiosakonnapoole palvega osutada kaasabi XXX korterisse sissepääsemiseks, kus nende andmetel elab vanaema I K juures laps B M (t.l. 38). 16.10.2007.a. on Narva Linna Sotsiaalabiamet suunanud B M Laste Varjupaika ajutiseks elamiseks, sest lapse ema on 15.10.2007.a. võetud vahi alla kohtuotsuse alusel ja lapse vanaema I K juures ei ole elamistingimused lapsele sobilikud (t.l. 39-40).

Kohus tuvastas, et laps B M elab hooldusperes lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel, mis on sõlmitud 14. detsembril 2007.a., laps elab samas hooldusperes siiani. Kohus tuvastas, et laps ei ole kohtunud oma emaga juba rohkem kui kaks aastat. B M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ann Saare seisukoha kohaselt on lapsele hooldusperes tagatud kõik vajalik lapse arengu ja tervise normaalseks kulgemiseks, ta leiab, et Narva linna avaldus O M vanema õiguste äravõtmiseks laps B M suhtes on põhjendatud, esitatud lähtuvalt lapse huvides ja seega tuleks Narva linna avaldus rahuldada.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et O M oleks last kasvatanud, tema eest hoolitsenud, tema ülalpidamise rahaliselt taganud. Kohus leiab, et on tuvastatud, et laps B M on jäänud ilma vanemlikust ema hoolitsusest.

Kohus tuvastas, et O M on sündinud XXX., tema ema on O M ja isa kohta on tehtud kanne ema ütluste järgi (sünniakt nr 613 t.l. 12, sünnitunnistus CL 0355844, t.l. 11).

Narva linna Sotisaalabiamet on esitanud 13.11.2007.a. seisukoha O M palvele anda nõusolek tema juurde jätta vanglasse laps, kelle sünniaeg planeeritakse 29.11.2007.a. Narva linn on avaldanud arvamuse, et ei ole otstarbekas jätta last O M juurde pärast sündi (t.l. 44-45). Kohus tuvastas, et O M elab hooldusperes, mille kohta on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping 19.12.2007.a., laps elab hooldusperes siiani.

O M riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamme arvamuse kohaselt ei ole O M emana täitnud oma vanema kohustusi juba varem sündinud viie vanema lapse suhtes, ning seega ei ole mingit põhjust eeldada, et ta toimiks teistmoodi O kasvatamise. Siinkohal on oluline ka see asjaolu, et O M kannab käesoleval ajal vabadusekaotuslikku karistust, ning ei ole algusest peale osalenud O M kasvatamises. O M huvides on kasvada üles perekonna keskel, kus ta peaaegu sünnist saadik on viibinud, O M peab oma hooldusperet tõeliseks perekonnaks. O M esindaja leiab, et O M huvid ja areng on kaitstud eemal tema emast, sellele lisandub väga kõrge risk, et O M satub hooldusperest O M juurde tagasi minnes uuesti üksnes teda kahjustatavatesse tingimustesse, jäädes ilma vanemlikust hoolitsusest, kasvatusest ja elutingimustest. O M esindaja on seisukohal, et O M tuleb vanemaõigused O M suhtes ära võtta, O M poolne vanema õiguste realiseerimine O M suhtes oleks lapsele otseselt kahjulik.

Seoses asjaoluga, et O M on poja O M sündimisest saadik viibinud vangistuses, ei ole tal võimalik olnud teostada vanemaõigusi lapse O suhtes. Seega oli lapse emal O M oma käitumise

2-09-29884

8(9) ja eluviisi tõttu pakkuda poeg O elu lapse esimestest elupäevadest alates vanglaseinte vahel. Kuna Narva linna Sotsiaalabiamet ei pidanud vanglat lapsele sobivaks kasvukohaks, arvesse võttes ka O M suhtumist oma ülejäänud viide lapsesse ja on tuvastatud, et O M on kasvanud juba peaaegu kaks aastat hooldusperes, siis on ka laps O M ilma jäänud emapoolsest hoolitsusest ja ülalpidamisest. Seega ei ole O M täitnud oma vanema kohustusi lapse O M suhtes, ta ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust Kohus leiab, et asjaolu, et lapse ema viibib vangistuses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks lapse vanem ei saa täita oma vanema kohustusi. Oma eluviisi ja käitumise tõttu on O M seadnud lapse elu ohtu jättes lapse ilma vanema hoolitsusest ja võimalustest kasvada koos emaga.

Kohus ära kuulanud O M ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, miks O M on jätnud oma lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest ja ülalpidamisest. Lähtudes eeltoodus kohus leiab, et Narva linna avaldus tuleb täielikult rahuldada ja O M tuleb ära võtta vanema õigused ka laste A G, G I, B M ja O M suhtes.

PkS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (PkS § 55 lg 2). Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest (PkS § 55 lg 3).

PkS § 56 lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PkS § 56 lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna kohus teeb lahendi laste huvides lähtudes, siis kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov