2-09-25047/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-25047

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2009. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25047 Tsiviilasi Gxxxxx Sxxxxxxx hagi Gxxxxxx Sxxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks ja lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Gxxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõi xxxxxxxxxxxxx); Kostja: Gxxxxxx Sxxxxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30.11.2009

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Gxxxxx Sxxxxxxx hagi Gxxxxxx Sxxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks ja lapse elukoha määramiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Lähtuvalt kohtu 25.06.2009.a määrusest jätta kehtima Gxxxxx Sxxxxxxx vabastamine riigilõivu tasumisest pooles ulatuses: 5000 krooni.

3. Gxxxxx Sxxxxxxxx tasuda tasumisele kuuluv riigilõivu osa 1600 (üks tuhat kuussada krooni) osamaksetena järgmiselt: 1) 400 krooni tasuda 20 päeva jooksul käesoleva määruse saamisest; 2) 400 krooni tasuda 20 15.-ks jaanuariks 2010.a; 3) 400 krooni tasuda 20 15.-ks veebruariks 2010.a; 4) 400 krooni tasuda 20 15.-ks märtsiks 2010.a. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900072699.

Maksekorralduse selgituse reale märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Lai 11/13 Tartu 15005).

4. Määruse p täitmise kontrollimiseks saata määrus Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasud riigilõiv 400 krooni.

Asjaolud ja menetlused käik Gxxxxx Sxxxxxxx esitas 29.05.2009.a. kohtule hagiavalduse Gxxxxxx Sxxxxxxx vastu ühisvara jagamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt.

29.10.2009.a esitas hageja kohtule avalduse, milles palus menetluse lõpetada, sest ühisvara jagamises jõuti kokkuleppele ning laps jääb elama hageja juurde. Kohus küsis lapse elukoha määramise nõude ja menetluse lõpetamise taotluse osas arvamust Jõgeva linnavalitsuselt, kes leidis, et asjas menetluse lõpetamine ei kahjusta lapse huve.

Kohtuistungil kinnitasid pooled, et soovivad menetluse lõpetada, sest on omavahel kokku leppinudhageja on kolinud ühisvarasse kuuluvasse korterisse ja elab seal koos lapsega. Kohtule kokkulepet kinnitamiseks ei esitatud. Hageja palus tagastada pool riigilõivust või tasaarvestada see seni tasumata riigilõivu osaga.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja avaldust on võimalik käsitleda taotlusena hagist loobumiseks. Hageja on avaldanud soovi menetluse lõpetamiseks. Kostja vastuväiteid sellele ei esitanud. Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku hagist loobumine lapse õigusi, olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asjas menetluse.

TsMS § 432 näeb ette, et ui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Kohus vabastas 25.06.2009.a määrusega hageja osaliselt riigilõivu tasumisest ühisvara jagamise nõudelt ja määras tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisele osade kaupa.

Hageja on tasunud tasumisele kuuluva riigilõivu osaliselt: 10.07.2009.a 2000 krooni ja 14.08.2009.a 1600 krooni (t lk 32,35). Hagejal on tasumata viimane osamakse 1600 krooni. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks või tasaarveldamiseks TsMS § 150 alusel. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal siiski tasuda tema poolt senini tasumata osa riigilõivust s.o 1600 krooni. Kohus määrab selle tasumise osamaksetena. Ülejäänud summa 5000 krooni tasumise osas jätab kohus kehtima 15.06.2009.a määruse s.t hageja vabastatakse riigilõivu tasumisest pooles ulatuses. Riigilõivu maksmist tõendav dokument tuleb saata Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohus selgitab ka, et osamaksete tasumata jätmise korral nõutakse tasumata summa sisse täitemenetluse korras ja tasumisele kuuluvale summale lisandub täituri tasu.

Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 2 jätab kohus muud poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik