3-09-2577/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2577

Haldusasi T.K kaebus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tege- vusele Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada T.K kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel. 2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päe- va jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

1. Tallinna Vangla vahistatu T.K esitas 04. novembril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla meditsiiniosakonna tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt keelduvad Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajad kaebuse esitajat ravimast, viidates raha puudusele Tallinna Vangla meditsiiniosakonnas, kuigi tunnistavad, et kaebuse esitajat on vaja ravida. Kaebuse esitaja väitel on tal seoses lapsepõlves ninaluu murruga pidevalt peavalud, kõrvad on lukus ning hingata saab ainult suu kaudu. See valmistab kaebuse esitajale ebamuga- vusi ja kannatusi. Tallinna Vanglasse saabumisest alates on kaebuse esitaja regulaarselt teavi- tanud meditsiinitöötajaid ravi vajadusest, kuid sellest on keeldutud. Kaebuse esitaja on kirjuta- nud Tallinna Vangla direktorile kaebuse, millele antud vastus kaebuse esitajat ei rahulda. Kae- buse esitaja on seisukohal, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond on tekitanud talle üheksa kuu jooksul mittevaralist kahju, mis seisneb füüsilistes kannatustes. Põhjendatud huvina märgib kaebuse esitaja soovi esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja koh- tuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevus- se avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. HkMS § 4 lõike 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida avalik-

2 õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Eeltoodust lähtuvalt on halduskohtu pädevuse piiritlemisel oluline vaidlusaluse õigussuhte iseloom

3. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevust, mis seisneb väidetavalt vajaliku ravi andmisest keeldumises. Tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 teisest lausest korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 9 lõikele 3 korraldatakse vanglas 1) kin- nipeetavate kliinilisi uuringuid ravi vajaduse ja töövõime selgitamiseks; 2) ambulatoorset ja statsionaarset üld- ja eriarstiabi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 ko- haselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse enneta- miseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ara tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervis. TTKS § 3 lõige 1 sä- testab, et tervishoiutöötajad TTKS tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis. Eeltoodust lähtuvalt vaidlustab kaebuse esitaja tervishoiu- töötaja tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, mitte vangla tegevusetust meditsiiniteenuse kor- raldamisel. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud Tallinna Vangla 30. märtsi 2009. a vastus nr 1- 13/11226-1. Viidatud vastusest nähtub, et kaebuse esitaja on viibinud meditsiiniosakonnas nii õe kui ka arsti vastuvõttudel 13. veebruaril 2009. a (esmane meditsiiniline läbivaatus õe poolt); 16. veebruaril 2009. a (kopsude radioloogiline uuring); 02. märtsil 2009. a (õe vastuvõtt); 05.märtsil 2009. a (üldarsti vastuvõtt); 06. märtsil 2009. a (röntgenuuring põskkoobastest); 10.märtsil 2009. a (üldarsti vastuvõtt) ning 17. märtsil 2009. a (üldarsti vastuvõtt).

4. Tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 758 lg 1 järgi ko- hustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstitea- duse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma pat- siendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Riigikohtu halduskolleegium on 17. aprilli 2009. a otsuses nr 3-3-1-16-09 asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamisel ei ole õigussuhete liigi määratlemisel esmatähtis suhete väline vorm, vaid oluline on see, et isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutaja poolt tema kutsetegevuse raames. Kolleegium märkis, et kaebusega seonduvad asjaolud tekki- sid tervishoiuteenuse osutamise käigus ning ravi vahetul osutamisel tegutses arst kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Seetõttu puuduvad kehtiva õiguse raa- mes sellised kaalukad asjaolud, mis välistaksid vaidlusaluste suhete käsitamise võlaõiguslike suhetena, sõltumata nende suhte tekkimise konkreetsest alusest. Ka käesoleval juhul puudub vaidlus, et vangla ei ole taganud kaebuse esitajale meditsiiniteenuse kasutamist. Vaidlusaluseks küsimuseks on hoopis tervishoiutöötaja kutsealase tegevuse osutamise kvaliteet. Kuivõrd kae- buse esitaja ja meditsiinitöötaja vaheline tervishoiuteenuse osutamise lepinguline suhe on era- õiguslik, siis sellest tõusetunud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu.

5. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole hal- duskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt Tsiviilkohtu- menetluse seadustiku (TsMS) § 9 lõikele 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtu ja Riigikohus. TsMS § 11 lõike 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tulenevalt TsMS § 79 lõikest 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Käesoleval juhul on vaidlustatud Tallinna Vangla meditsiinitöötajate tegevust. Tulenevalt justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 punktist 1 on Harju Maakohtu töö-

3 piirkonnaks Harju maakond. Eeltoodust lähtuvalt on avalduse esitajal õigus pöörduda oma õi- guste kaitseks Harju Maakohtusse TsMS-s sätestatud korras.

6. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd avalduselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsi- must.

Lea Kuuse Kohtunik