Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-09-34265/13 AI generated

2-09-34265/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-09-34265/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Lahutada M S ja M S abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kanne nr. xx all. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Legislator headnote

AI generated

2-09-34265/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12. 2009.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-34265

Tsiviilasi M S hagi M S vastu abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA M S, isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA M S, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Suuline menetlusistung 07.12.2009 RESOLUTSIOON

Lahutada M S ja M S abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas kanne nr. xx all.

Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx. Abielulised suhted on lõppenud alates veebruarist 2009 ja nende taastamine ei ole võimalik. Lahuselu põhjusena nimetab hageja lahku kasvamist. Hagi kohaselt elab kostja koos oma uue elukaaslasega. Poolte ühine alaealine laps elab koos kostjaga ja selles osas vaidlust ei ole. Hageja teatel on poolte ühisvara jagatud.

Kostja vastuväited Kostja on abielu lahutamisega nõus, avalduses toodud lahutuse põhjusi ei eita ja kinnitab, et leppimisaega ei soovi. Laps elab tema juures, kuid ühisvara osas kinnitab, et see on jagamata. Kohtuistungil on kostja, pärast eeltoodud selgituste andmist, soovinud istungi edasilükkamist kuuks ajaks, kuna ta soovib oma esindajaga rääkida.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. PerekS § 27 kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus. PerekS § 29 lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. PerekS § 30 p.3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

TsMS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks.

Kohus leiab, et lähtudes poolte sisulisest lahuselust ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Kumbki pool on ka kinnitanud, et leppimisaega ei soovita. Ehkki kostja eitab endal uue suhte olemasolu ja vastupidiselt kinnitab, et hoopis hagejal on uus suhe, ei ole see asjaolu kohtu hinnangul ka lahendit mõjutav, kuna sõltumata uue suhte olemasolust või selle puudumisest, on poolte lahuselu kestnud küllalt kaua ja kui selle aja jooksul ei ole suudetud erimeelsusi lahendada, siis lahkukasvamine vaid süveneb.

Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel veebruar 2009.

Kostja taotlust lükata istung edasi veel üheks kuuks, peab kohus antud menetluse puhul venitamiseks. Kostjle on hagi sisu teada alates 21.07.2009 ja ta on korduvalt jätnud teadlikult istungile ilmumata, mistõttu kohus on pidanud kohaldama kostja suhtes sundtoomist. Väites istungi ajal, et tal on olemas esindaja, ei ole kostja seda suutnud tõendada. Kostja ei pidanud vajalikuks oma väidetavale esindajale helistada ja konsulteerida nii esinduslepingu sõlmimiseks kui ka võimalikes muudes menetluslikes küsimustes. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte kooselu on katkenud nii füüsiliselt kui emotsoonaalselt ja hageja ei ole saanud suhte lõppemist vormistada üksnes kostjast tuleneva käitumise tõttu, ei ole põhjendatud istungi edasilükkamine. Võimalik esindja ei saa esitada uusi asjaolusid lahkumineku põhjuse kohta. Võimalikud lapsesse või ühisvarasse puutuvad vaidlused on esitatavad eraldi iseseisva menetlusena ükskõik kumma poole poolt.

Hagi on tõendatud abielutunnistusega, kostja poolt hagi tunnistamisega.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 12. veebruaril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne