2-09-10957/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL H a g i o s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

7. detsember 2009.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-10957 Tsiviilasi K.O.i hagi J.L.i vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes Tsiviilasja hind

19 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.O. Kostja: J.L. Kohtuistungi toimumise aeg

1. detsember 2009.a RESOLUTSIOON

Rahuldada K.O.i hagi J.L.i vastu. Tuvastada, et H.O., isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx. xxxxxxxx xxxx.a, sünniakt nr 200 koostatud Pärnu Maavalitsuses x. xxxx xxxx.a, põlvneb J.L.’ist (L.), isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. x. Xxxxxxxxxx xxxx.a, Eesti kodanik, eluk. Xxxxxxxxxxxx xx-x, Pärnu linn. Välja mõista J.L.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 1. jaanuarist 2009.a igakuuliselt lapse H.O.’i (sünd. xx xx xxxx.a) ülalpidamiseks K.O.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja J.L.i kanda. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 5000 (viis tuhat) krooni ning mõista nimetatud summa J.L.ilt K.O.i kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

Tsiviilasi nr 2-09-10957

2 (3) mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaebuse).

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid

Hagiavalduse (tl 1-2) ja kostja vastusele esitatud seisukoha (tl 26-27) kohaselt tutvusid hageja K.O. ja kostja J.L. 2006.a ühises töökohas OÜ-s xxxxxxx. Faktilist kooselu hageja ja kostja vahel ei ole olnud, kuid nad suhtlesid omavahel regulaarselt. Suhe toimis nn visiit-abielu põhimõttel. 12. aprillil 2007.a sündis hagejal ja kostjal poeg H.O. (sünnitunnistus tl 3). Pärast lapse sündi hageja ja kostja suhe praktiliselt lakkas. Kostja tõi põhjenduseks ajapuuduse, leidmata aega isegi lapsele nime panekuks. Kostja last omaks ei ole tunnistanud ega last toetanud. Kuna lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samuti õigus mõlemale vanemale, taotleb hageja lapse H.O.i põlvnemise fakti tuvastamist kostjast. Arvestades asjaoluga, et laps elab hageja juures ning et lapse kasvatamisega tegeleb hageja, taotleb hageja lapsele elatise määramist. Lähtudes lapse vajadustest ja asjaolust, et kostja lapse ülalpidamist ei toeta, palub hageja määrata elatise suuruseks kehtiv miinimummäär 2175 krooni ja seda alates 01.01.2009.a tagasiulatuvalt (hagi esitati 16.03.2009.a).

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid

Hagiavaldusele esitatud kirjalikes vastustes võtab kostja omaks lapse põlvnemise temast, kinnitades, et ei ole kunagi väitnud, et ei ole H.O.i isa. Hageja poolt nõutava igakuise elatusraha suurusega kostja aga ei nõustu. Hageja sissetulekuks on erinevatel kuudel 4000- 6000 krooni (lisatud kontoväljavõtete kohaselt viimase kuue kuu sissetulek keskmiselt 6078.83 krooni, tl 15-17), milline kostja sõnutsi pidevalt väheneb. Samuti on kostja võtnud eluaasemelaenu maksega 3296.80 krooni kuus (panga kinnitus tl 21). Eeltoodu põhjal on kostja nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus alates hagi kohtule esitamisest. Kostja saab praegu miinimumpalka, 3800 krooni kuus kätte.

Kohtu seisukoht

Kohus tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, hagiavaldusele esitatud vastusega ning poolte täiendavate ja kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele selles märgitud asjaoludel ja ulatuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. J.L. on kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ja kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt lapse põlvnemise õigeks võtnud, tunnistades ennast H.O.i isaks. Kuigi kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 kohaselt seotud õigeksvõtuga põlvnemisasjas, ei näe kohus põhjust selle vastuvõtmisest antud juhul keelduda. Põlvnemise täiendav kontrollimine molekulaargeneetilise ekspertiisiga suurendaks oluliselt menetluskulusid, kuid poolte rahalisi vahendeid on mõistlik kulutada siiski pigem lapse

Tsiviilasi nr 2-09-10957

3 (3) ülalpidamisele kui kohtuskäimisele. Lähtudes eeltoodust tuleb tuvastada lapse H.O.i põlvnemine J.L.ist ja kanda J.L.i isana lapse sünniakti. Vastavalt PKS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (PKS §

61 lg 1-2). PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kostja on küll selgitanud, et tema igakuine sissetulek ei võimalda hageja poolt nõutavat elatusraha tasuda, kuid ainuüksi vähene sissetulek või võlakoorem ei ole töövõimelise vanema puhul mõjuvaks põhjuseks elatise suuruse määramiseks alla kehtiva alammäära PkS § 61 lg 6 p 3 mõttes. Seda on selgitatud korduvalt ka Riigikohtu erinevates lahendites (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-7-05, 3-2-1-65-07). PKS § 70 lg 2 järgi võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Asjaolus, et kostja ei ole lapsele ülalpidamist andnud, puudub vaidlus. Hagiavaldus on esitatud 16.03.2009.a. Seega PKS § 61 lg 1 ja § 70 lg 2 alusel ja arvestades lapse vajadusi ning PkS § 61 lg 4 sätteid, tuleb kostjalt välja mõista elatusraha lapse H.O.i ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2009.a summas 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kuna hageja kinnitusel ei ole temal olnud menetluskulusid seoses elatise nõudega (nõue on riigilõivuvaba), küll aga on ta maksnud riigilõivu 5000 krooni lapse põlvnemise tuvastamise nõudelt (maksekorraldused tl 4 ja 7), siis on selle nõude kui õigeksvõetud nõude osas võimalik menetluskulud ka koheselt rahaliselt TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kindlaks määrata.

Toomas Talviste Kohtunik