2-09-46728/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009 Rapla Tsiviilasja number 2-09-46728 Tsiviilasi EP hagi AP vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised Hageja: EK (endine P) (isikukood 48103020292, elukoht xxx x. x xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

Kostja: AP (isikukood 38005076015, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 23. november 2009.a. RESOLUTSIOON

Välja mõista APlt EK kasuks alates 16.septembrist 2009 üks tuhat viissada (1500) krooni elatist poeg AP (xxxxxxxxxxx) ja üks tuhat viissada (1500) krooni elatist poeg AP (xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus

AP kanda jätta hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Pooltel on kaks ühist last: xxxxxxxxxxxx.a. sündinud poeg AP ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud poeg AP. 2009.a. augustikuu algusest elavad pooled lahus ja abielu on 15.oktoobrist 2009.a. lahutatud. Mõlemad lapsed elavad hageja juures ja kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud ning on teatanud, et ta ei kavatse seda teha. Seepärast palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse jaoks elatise 2631 krooni. Summa sisaldab elatise alammäära 2175 krooni ja sellelt tulumaksu tasumiseks vajalikku osa.

Kostja seisukoht

Kostja ei tunnista hagi ja kinnitab, et on valmis ise ostma kõik lastele vajaliku, hagejale ei kavatse ta raha anda, alates 2008.a. detsembrikuust on kostja töötu, arvel on töötuna 2009.a. märtsist või aprillist ja saab toetust 921 krooni kuus; k.a. septembris ja oktoobris oli ta Soomes mitteametlikult tööl; seal sai töö aga otsa, võimaluse korral teeb kostja Eestis juhutöid, et ära elada ja tasuda korteriüüri, hageja poolt nõutavat summat ta maksta ei suudaks, võimalik oleks 500 krooni kummagi lapse kohta; kostjal on maksta 23 000 krooni kooselu ajal võetud võlgu.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib teine vanem PkS 61 lg. 1 kohaselt nõuda temalt elatise väljamõistmist. Kostja on võtnud omaks, et ta ei ole hagejale laste ülalpidamiseks raha andnud ega lapsi muul viisil materiaalselt toetanud. Seega on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist. PkS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et mõlema poole varaline olukord on raske. Hageja pangakonto väljavõttest ja palgateatiselt nähtub, et tema igakuuline netopalk on 2009.a. märtsikuust kuni augustikuuni olnud 3704 - 5829 krooni, riiklikke peretoetusi saab hageja kuus 2700 krooni. Kostja seletustest nähtub, et peale töötutoetuse tal muud kindlat sissetulekut ei ole. Kohus leiab, et sellele vaatamata peab kostja teadma oma kohustusi vanemana ja leidma võimalused laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja seletuste kohaselt ei võtnud kostja laste ülalpidamisest küllaldaselt osa juba kooselu ajal, kulutades töötasu isiklikes huvides.

PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda, et see summa oleks hagejale toimetulekuks vajalik. PkS § 61 lg. 6 lg. p.p. 1 - 3 ette nähtud juhtudel võib elatise välja mõista ka sellest madalamana - kui kohustatud vanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmneb muu kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjus. Niisuguseid aluseid antud juhul ei esine, kuid hageja nõustus kohtliku arutamise käigus vähendama nõuet 1500 kroonini lapse kohta kuus. Seepärast peab kohus vajalikuks kummagi lapse kohta selles summas elatise välja mõista.

Kostja poolt võimalikuks peetav 500 krooni lapse kohta tuleb lugeda ilmselgelt ebapiisavaks. Seadusele ei vasta kostja kinnitus, et ta ei kavatse hagejale laste ülalpidamiseks raha anda ja et ta on valmis tegema vajalikud ostud. PkS § 61 lg. 2 kohaselt mõistetakse elatis välja igakuulise elatisrahana ja elatise saajaks on teine vanem. Kostja lubadus lastele vajalike ostude tegemise kohta ei ole ka usaldusväärne, sest pärast kooselu lõppu ei ole kostja selleks kordagi valmisolekut

avaldanud. Asjaolu, et kostja peab tasuma abielu ajal ühistes huvides võetud laene, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja seletustest nähtub, et ka tema kanda on jäänud kostja poolt abielu ajal võetud laene. Käru Vallavalitsuse teatisest nähtub, et hageja on 2009.a. kahel korral pöördunud toimetulekuraskuste pärast abi saamiseks vallavalitsuse poole, hageja saab võlanõustamisteenust, mille kulude kandmiseks on vallavalitsus andnud garantiikirja.

PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 16. septembrist 2009.a. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohus peab antud juhul vajalikuks teha seda kogu elatise summa ulatuses.

Indrek Saar Kohtunik