3-09-1854/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1854

Haldusasi

V.Z kaebus Tallinna Linnavalitsuse tegevusega tekitatud

214 057 krooni ja 50 sendi suuruse kahju hüvitamise

nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 11. novembril 2009.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.Z

Esindaja: Valeriy Gaimaev

Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus

Esindaja: Terje Krais

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.Z kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata otsuse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 07.10.1999 esitas kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsusele avalduse Tallinnas xxxx xx/xxx xx

asuva korteri nr x (eluruumi) erastamiseks. Tallinna Linnavalitsus on kaebuse esitaja esindajale

saadetud kirjades (tl. 17-21) korduvalt selgitanud, et eelnimetatud eluruumi erastamine on

põhimõtteliselt võimalik näiteks pärast korteriomandite seadmist. Kuivõrd Linnavalitsus siiski

esitatud avalduse suhtes otsust ei teinud, pöördus kaebuse esitaja Tallinna Halduskohtusse,

taotledes linnavalitsuse kohustamist erastamisavalduse lahendamiseks (haldusasi 3-06-155).

Tallinna Halduskohtu 14. septembri 2007 otsusega kaebus rahuldati ning tehti linnavalitsusele

ettekirjutus kaebuse esitaja eluruumi erastamise läbivaatamiseks.

2. Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2007 korraldusega nr 2159-k jäeti xxxx xx/xxx xx asuva

korteri nr x erastamise avaldus rahuldamata. Kaebuse esitaja esitas seepeale Tallinna

Halduskohtule kaebuse, taotledes eelnimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist ning sellega

tekitatud 2,6 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamist (haldusasi 3-08-112). Tallinna Halduskohtu

21. oktoobri 2008 otsusega käeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2009

otsusega jäeti halduskohtu otsus jõusse.

3. 03. juulil 2009 esitas V.Z Tallinna Linnavalitsusele taotluse kahju hüvitamiseks, mille vastustaja

rahuldamata jättis.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. 19. augustil 2009 esitas V.Z Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna linnalt

tegevusega talle tekitatud 214 057 krooni ja 50 sendi suuruse kahju hüvitamist. Kaebuse esitaja

leiab, et Tallinna linna erinevad ametnikud on erinevatel aegadel andnud lubadusi ja veennud

kaebuse esitajat selles, et tal on õigus Tallinnas xxxx xx/xxx xx krt. x asuv eluruum erastada,

samas

kui

Tallinna

Ringkonnakohtu

24. aprilli

2009

otsusega

haldusasjas

3-08-112 on tuvastatud, et kaebuse esitajal ei ole sellist õigust kunagi olnud. Kaebuse esitaja

hinnangul on Tallinna linna õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud talle varaline kahju, mis

väljendub haldusasjade 3-06-155 ja 3-08-112 esemeks olnud kaebuste esitamisel tasutud riigilõivus

(133670 krooni), õigusabikuludes (71400 krooni), ja erastamise eest tasutud summas (6198,30

krooni ehk 12 780 EVP-d). Samuti on kaebuse esitaja kahjuna käsitlenud erastamise eest tasutud

summa kasutamiselt arvestatud intressi 5% aastas, kokku 2789,20 krooni. Kaebuse esitaja on

seisukohal, et kahju on tekkinud Tallinna linna poolt korteri erastamisvõimaluse kohta

valeinformatsiooni andmise tõttu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Tallinna Linnavalitsus ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja selgitab, et haldusasjas 3-06-155 rahuldati kaebuse esitaja kaebus, ent kohus ei

mõistnud kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulusid, kuna kaebuse esitaja ei suutnud tõendada

nende kandmist. Vastustaja leiab, et kohtus õigeaegselt ja nõuetekohaselt nõudmata ja

tõendamata menetluskulude väljamõistmise haldusorganilt ei ole riigivastutuse seaduse mõtteks

ega eesmärgiks. Haldusasjaga nr 3-08-112 seotud menetluskulude osas märgib vastustaja, et selles

asjas jäi kaebuse esitaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud jäid halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt tema kanda. Vastustaja märgib, et halduskohtusse

pöördumise võimalus on isikule antud tema rikutud õiguste kaitse vahendina, ent isik ei pea igal

juhul teda puudutavat haldusakti kohtus vaidlustama. Vastustja märgib ka, et viljatute kaebuste

esitamisega kaasnenud kulu hüvitamist riigivastutuse seadus ega muud õigusaktid ette ei näe. Mis

puudutab taotlust erastamisväärtpaberite maksumuse hüvitamiseks, siis selgitab vastustaja, et

Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2007 korralduse nr 2159-k punktis 2 on otsustatud

tagastada 26. aprillil 2000 xxxx tn xx/xxx tn xx korter nr x eest erastamisväärtpaberites tasutud

summa ning 3. juuli 2009 kirjas nr Õ-2/4577 paluti kaebuse esitajal esitada vastav taotlus ja

näidata selles arvelduskonto number, millisele summad tagastada, ent kaebuse esitaja ei ole seda

teinud. Vastustaja selgitab veel, et erastamisväärtpaberites enammakstud ja ekslikult

kustutusarvele kantud summade tagastamist reguleerivad Vabariigi Valitsuse 2. novembri 2006

määrus nr 230 „Kasutamata erastamisväärtpaberite hüvitamise kord“, Vabariigi Valitsuse 22.

aprilli 1997 määrus nr 82 „Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise kord“ ja

Rahandusministri 20. veebruari 2007. a määrus nr 8 „Kasutamata erastamisväärtpaberite

hüvitamise ja kompensatsiooni väljamaksmise korraldamise juhend“, kus sätestatakse, et ekslikult

makstud ja kustutusarvele kantud erastamisväärtpaberite nimiväärtus hüvitatakse isiku avalduse

alusel rahas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja seisukohti ning nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis

ja vastastikkuses seoses, leiab, et V.Z kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb täielikult rahuldamata

jätta.

7. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt on isikul, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle

tekitatud otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik

vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. RVS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju rahas hüvitamisega luua varaline olukord,

milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodust tulenevalt on kahju

hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks kahju tekkimine, avaliku võimu kandja õigusvastane

tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning võimatus kahju vältida või seda muul moel heastada.

Ükskõik millise eelnimetatud eelduse mittetäitmine välistab kahju hüvitamise nõude rahuldamise,

mistõttu ei ole vajalik kontrollida ükshaaval kõigi eelduste esinemist, kui on ilmne taotlus tuleb

rahuldamata jätta põhjusel, et üks eeldus ei ole täidetud, isegi kui eeldada, et kõik ülejäänud seda

on.

8. Kaebuse esitaja on nimetanud kahjuna esmalt haldusasjade nr 3-06-155 ja 3-08-112

menetlusega seotud menetluskulusid: riigilõiv 133 670 krooni ning õigusabikulud 71 400 krooni.

Kohus leiab, et kohtumenetluses kantud menetluskulude näol ei ole tegemist kahjuga, mille

hüvitamine kuuluks RVS reguleerimisalasse. Menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel on

reguleeritud kohtumenetluse seadustikes, kus muuhulgas sätestatakse, millist liiki ja milliste

tõenditega tõendatud menetluskulude väljamõistmist on kohtuasja võitnud poolel õigus taotleda.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ning § 93 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel, kelle

kasuks kohtuotsus tehakse, õigus nõuda enda kantud põhjendatud ja tõendatud menetluskulude

väljamõistmist poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

9. Käesoleval juhul tegi Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-06-155 otsuse V.Z kasuks ning

viimasel oli eelnimetatud sätetest tulenevalt õigus nõuda vastustajalt enda kantud menetluskulude

väljamõistmist. Asjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt on kaebuse esitaja menetluskulude

väljamõistmise taotlus jäetud aga kulude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kohtuotsus haldusasjas

3-06-155 jõustus, ilma et kaebuse esitaja oleks seda kasvõi menetluskulude jaotuse osas edasi

kaevanud.

Sellisel

olukorras

on

põhimõtteliselt

välistatud

kohtumenetluses

kantud

menetluskulude hüvitamise nõue RVS alusel. Vastasel juhul muutuks kohtumenetlust

reguleerivates seadustes sisalduv menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ja menetluskulude

teise poole kasuks väljamõistmise piirangud ja kohtule menetluskulude põhjendatuse hindamiseks

antud kaalumisruum sisutuks. Samas, isegi kui asuda seisukohale, et RVS oleks kohaldatav ning

isegi kui eeldada, et Tallinna linna organitele kaebuses ette heidetav tegevus, see tähendab eksitava

teabe andmine eluruumi erastamise võimalikkuse kohta tl. 17-21 olevates kirjades, oli

õigusvastane, on ilmne, et tegemist oleks kahjuga, mida oli võimalik vältida. Kahju tekkimist oleks

kaebuse esitajal võimalik vältida, esitades haldusasja 3-06-155 menetluses nõuetekohased

menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, mida kaebuse esitaja aga ei teinud.

10. Haldusasjas 3-08-112 taotles kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse 12. detsembri 2007

korraldusega nr 2159-k tekitatud 2,6 miljoni krooni suuruse kahju hüvitamist. Halduskohus jättis

kaebuse rahuldamata, leides, et eelnimetatud korralduse andmine ei saanud kaebuse esitajale kahju

põhjustada, kuna kaebuse esitajal ei ole subjektiivset õigust xxxx xx/xxx xx krt x asuva eluruumi

erastamiseks kunagi tekkinudki. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka V.Z apellatsioonkaebuse

ning halduskohtu otsus jõustus. Kaebuse rahuldamata jätmisega tegi kohus otsuse niisiis kaebuse

esitaja kahjuks ning HkMS § 92 lg 2 kohaselt jäid menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Ka

siinkohal leiab kohus, et asjas kantud menetluskulude teiselt poolelt (ka haldusasjas 3-08-112 oli

vastustajaks samuti Tallinna Linnavalitsus) väljanõudmine avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise sätete alusel ei ole võimalik. Liiatigi ei saa väita, et kohtu poole pöördumine ja sellega

seotud kulude kandmine oleks põhjuslikus seoses kaebuses Tallinna linnale ette heidetud

tegevusega (eksitava teabe/ põhjenduste andmine tl. 17-21 olevates kirjades ning 12. detsembri

2007 korralduse nr 2159-k põhjendavas osas). Isik peab teda puudutava haldusakti või toimingu

osas ise veenduma, kas selle vaidlustamine on vajalik ja otstarbekas või milliste taotlustega oleks

otstarbekas kohtu poole pöörduda. Otsustades oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda,

võtab isik ise riski, et kaebuse rahuldamata jätmise korral kohtu poole pöördumisega seotud

kulusid talle ei hüvitata.

11. Teiseks peab kaebuse esitaja enda kahjuks eluruumi erastamise eest tasutud 12780 EVP

väärtust. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitajale sellist kahju tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et

kaebuse esitaja nimel on vastav hulk erastamisväärtpabereid Tallinna Kesklinna Valitsusele üle

kantud (tl. 12), ent Tallinna Linnavalitusse 12. detsembri 2007 korralduse nr 2159-k punktis 2 on

otsustatud kaebuse esitajale nimetatud summa tagastada. Seega on eluruumi erastamise eest

tasutud summa osas taastatud olukord, milles kaebuse esitaja oleks olnud kui ta seda summat

tasunud ei oleks. Kuna otsus summa tagastamise kohta on kehtiv, on kaebuse esitajal igal ajal

õigus nõuda selle täitmist ning summa reaaset tagastamist, ent seda ei ole kaebuse esitaja

arusaadavalt teinud. Selleks, et pöörata täitmisele kehtivast haldusaktist tulenev õigus saada

tasutud summa tagasi, ei ole kaebuse esitajal vaja pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu

poole, vaid üksnes leppida vastustajaga kokku, mil moel raha üle anda ehk sisuliselt näidata

vastustajale ära, millisele arveldusarvele raha kanda.

12. Viimaks on kaebuse esitaja soovinud, et kohus mõistaks välja intressid 5% aastas erastamise

eest tasutud summalt. Seda, millisel õiguslikul alusel sellise intressi väljamõistmist nõutakse, ei ole

kaebuse esitaja selgitanud. Intressi tasumise kohustus tekib üldjuhul rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja küll väitnud, et Tallinna Linnavalitsus oleks

pidanud talle eluruumi erastamise eest tasutud summa tagastama, ent ei ole viidanud ühelegi

õigusnormile, kust tuleneks, et linnavalitsus oleks seda pidanud tegema enne erastamisavalduse

kohta otsuse langetamist ehk enne 12. detsembrit 2007. Kohtu hinnangul ei saa väita, et Tallinna

Linnavalitsus oleks õigusvastaselt viivitanud kaebuse esitajale raha tagastamisega. Samuti ei nähtu,

et Tallinna Linnavalitsus oleks üldse pannud kaebuse esitajale siduva kohustuse eluruumi

erastamise eest tasuda ning kohustust tasuda eluruumi eest enne erastamise õigustatud ja

kohustatud subjekti vahelise ostu-müügilepingu sõlmimist, ei tulnud ka eluruumide erastamise

seadusest. Asjaolu, et kaebuse esitaja otsustas tasuda eluruumi erastamise eest enne seda kui

linnavalitsus oli teinud mistahes otsuste eluruumi erastamise avalduse kohta, ei anna alust nõuda

intressi tasumist, kui eluruumi erastamine hiljem siiski võimatuks osutub.

13. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda

kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud,

jäävad kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik