2-09-46501/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-46501 1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-46501

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 02. detsember 2009.a kl 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi E.V.`a hagi V.B. vastu elatise nõudes.

Hagihind 25 650 krooni.

Asja läbivaatamise kuupäev 17. november 2009.a

Istungil osalenud isikud

Hageja E.V.

Kostja V.B.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista V.B.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) E.V.`a (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis tütre K.B. (sünd. xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus ja poja M.B. (sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga lapse kohta kuus, alates 16.09.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja V.B. kanda.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

2-09-46501 2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 16.09.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte kooselust on sündinud xxx.a poeg M.B. ja xxx.a tütar K.B.. Viru Maakohtu 07.04.2006.a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis alaealiste laste ülalpidamiseks summas 750 krooni kuus iga lapse kohta. Hageja palus välja mõista kostjalt alates 16.09.2009.a elatis 2 175 krooni kuus lapse kohta, kuid mitte vähem, kui seadusega kehtestatud alammäär.

KOSTJA VASTUS 2. 07. oktoobril 2009.a esitatud vastuses teatas kostja, et alates 2009.a augustikuust kostja on töötu ja tema sissetulekuks on Töötukassast makstav töötu abiraha 723 krooni kuus. Kostja ei ole võimeline isegi varasema kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatist maksma. Kostja palus määrata DNA-analüüs lapse M. B. suhtes, kuna kostjal on kahtlus, kas ta on üldse M. isa. Kostja palus arvestada seda, et hageja on abielus ning kostja maksab elatist veel ühe lapse ülalpidamiseks ja kostja praegusel abikaasal on kaks last. Kostja pidas tähtsaks ka seda, et tema tasub maamaksu, laste telefonikõnede eest ning vaheaegadel elavad lapsed kostja või kostja ema juures.

HAGEJA VASTUS 3. 22. oktoobril 2009.a esitatud seisukohas teatas hageja, et kostjat ei koondatud ega vallandatud, kostja lõpetas töölepingu omal algatusel. Lapsed olid kostja pool märtsis 1 nädala ja juulis 1 nädala, ülejäänud aja elasid nad hageja juures. Samuti palus hageja tõendada seda, et kostja tasub laste mobiiliarvete eest. Hageja nõustus DNA-analüüsi läbiviimisega tingimusel, et kotja tasub ekspertiisi teostamisega seotud kulud.

KOHTUISTUNG 4. 17. novembri 2009.a toimunud kohtuistungil jäi palus hageja kostjalt välja mõista elatis laste K. ja M. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni kuus lapse kohta. Hageja seletuste kohaselt on tema ülalpidamisel kolm last, hageja saab toimetulekutoetust ja peretoetust kokku summas 3 400 krooni kuus. Hageja ei tööta. Kostjal on elatise võlgnevus veel endise kohtuotsuse alusel summas 20 000 krooni.

5. Kostja teatas, et ta ei kavatse esitada hagi lapse M. temast põlvnemise tuvastamiseks, vaid teeb seda kohtuväliselt. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole ta võimeline elatist maksma, kuna on töötu. Kostja saab töötu abiraha summas 900 krooni kuus. Kostja arvamuse kohaselt on see mõjuv põhjus elatise mittemaksmiseks. Kostja nõustus, et tal on elatise võlgnevus hageja ees summas 20 000 krooni. Kostjal on elatise võlgnevus ka kolmanda lapse Diana suhtes summas 30 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-09-46501 3 (4) 7. Sünnistunnistuste järge laste M. ja K. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 5, 6). Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi endiselt elavad poolte ühised lapsed hageja juures. Kostjal ei ole vaidlust laste hageja juures elamise ega laste ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.

8. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS §60 lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

9. Viru Maakohtu 07.04.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-05-16919 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis mõlema lapse ülalpidamiseks summas 750 krooni kuus alates 23.02.2006.a kuni laste täisealiseks saamiseni (t.lk. 8-10). Elatise määramisel ei ole kohus poolte varalist seisundit kindlaks teinud. Otsuse tegemisel lähtus kohus kostja õigeksvõtust samuti sellest, et hageja vähendas elatise määra alla seadusega kehtestatud minimaalmäära, põhjusel, et kostja sisetulek ei võimalda maksta elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras. 10. PkS §61 lg3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Sellest lähtudes elatise määra muutmise nõude esitamisel peab hageja tuginema kas laste vajaduste muutumisele või vanema varalise seisundi muutumisele, ei ole vaja mõlema asjaolu korraga esinemine. 11. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS §61 lg4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a elatise minimaalmääraks on 2 175 krooni (kuupalga alammäär 4 350 krooni: 2). Hageja nõuab elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks laste vajadusi ega hageja varalist seisundit kindlaks teha. Käesoleva vaidluse lahendamisel annab kohus hinnangut sellele, kas kostja varaline seisund on võrreldes varasema kohtotsuse tegemise ajaga on paremaks muutunud ja analüüsib, kas kostja suhtes esinevad PkS §61 lg5 või lg6 sätestatud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. 12. Kostja vastuse ja kostja seletuste kohaselt tema varaline seisund võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga on halvemaks muutunud, sest alates augustist 2009.a on kostja töötu. Hagejal ei ole vaidlust selle üle. Ei ole hagejal vaidlust ka selle üle, et kostjal on tekkinud hageja ees elatisevõlgnevus summas 20 000 krooni. Sellega on tuvastatud, et kostja varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise ajaga (07.04.2006.a) on halvemaks muutunud. Samas see ei välista hagi rahuldamist. 13. PkS §61 lg5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte seletustega on tuvastatud, et kostja ülalpidamisel oli küll ka kolmas laps D., kes nüüdselt on täisealiseks saanud. Seega teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Sellepärast ei ole võimalik PkS §61 lg5 alusel elatise määra alla 2 175 krooni vähendada. 14. PkS §65 lg6 tulenevalt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem,

2-09-46501 4 (4) kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on töötu küll, kuid ta ei ole töövõimetu. Poolte lastel ei ole sissetulekuid. Sellepärast ei ole võimalik hagi rahuldamata jätta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §154 alusel korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Kostjal elatisevõlgnevuse tekkimist ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks, sest kostjal on õigus TsÜS §157 lg4 alusel taotleda sissenõutavaks muutunud elatise nõudele aegumise kohaldamist. 15. Eeltoodust lähtudes PkS §70 lg1 alusel hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatusraha mõlema lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni (kokku 4 350 krooni kuus), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga lapse kohta, alates 16.09.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud 16. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse §22 lg1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kas pooltel on tekkinud ja millised on nende menetluskulud, ei ole teada. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 17. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg3, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik