2-09-26311/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-26311 Tsiviilasi Saue valla (Saue Vallavalitsuse kaudu) avaldus N S’lt ja RŠ’ilt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu, Veskitammi 4, Laagri alevik, 76401 Saue vald, Harju maakond), esindaja Martin S Asjast puudutatud isik N S (isikukood xxx, elukoht Xxx) Asjast puudutatud isiku N S määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn) Asjast puudutatud isik RŠ (isikukood xxx, registriaadress Xxx) Asjast puudutatud isik alaealine laps R Š (isikukood xxx, elukoht Xxx) Asjast puudutatud alaealine laps R Š (isikukood xxx, elukoht Xxx) Asjast puudutatud isikute alaealiste laste määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Istungi toimumise aeg 16.11.2009 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja Martin S Asjast puudutatud isik RŠ Asjast puudutatud isiku N S määratud korras esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Alaealiste laste määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Saue valla avaldus vanema õiguste äravõtmiseks.

2. Võtta N S’lt (isikukood xxx) ja RŠ’ilt (isikukood xxx) ära vanema õigused laste R Š’i (isikukood xxx) ja R Š’i (isikukood xxx) suhtes.

4. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik 18.11.2009 kohtumäärusega määras kohus R Ši’i ja R Š’i eestkostjaks A Š kuni laste täisealiseks saamiseni.

Avaldaja nõue ja asjaolud Esitatud avalduse kohaselt palub avaldaja võtta ära vanema õigused RŠ’ilt ja N S’lt nende laste R Š’i (isikukood xxx) ja R Š’i (isikukood xxx) suhtes.

N S ja RŠ’i kooselust on sündinud kaks last R Š ja R Š. N S ei ole laste kasvatamises osalenud ega nende käekäigu vastu huvi tundnud. Samuti ei võta laste kasvatamisest osa laste isa RŠ, põhjendades seda sellega, et ei oma piisavat ja pidevat sissetulekut ning tal ei jää aega laste jaoks oma uue pere kõrvalt (tlk. 12). RŠ on kirjutanud avalduse, milles märgib, et on nõus loobuma vanemlikest õigustest (tlk. 9).

Käesoleval ajal elavad lapsed vanavanemate A Ša ja J Š’i juures, kus neil on piisavalt ruumi ja oma tuba. Elukoht on rahuldavas seisukorras ning lapsed on hooldatud ja käivad korralikult koolis (tlk.8).

Asjast puudutatud isiku N S määratud korras esindaja seisukoht Määratud korras esindaja leiab, et N S’l puudub igasugune huvi vanema õiguste teostamiseks, mistõttu on põhjendatud vanema õiguste äravõtmine.

Alaealiste laste R Š’i ja R Š’i määratud korras esindaja seisukoht R ja R on vanemliku hoolitsuseta lapsed, kelle emana on laste sünniaktidesse kantud N S ja isana RŠ. Kumbki vanem ei ole vanemakohustusi täitnud pikka aega. Vanemad ei osale laste kasvatamises ega nende eest hoolitsemises, samuti ei anna lastele ülalpidamist.

Vanema poja R i sünni ajal oli N S 15-aastane. Olles ise alles laps, puudusid N S’l täiesti vanemlikud oskused ning N S ei olnud valmis lapse kasvatamiseks. Ka RŠ ei olnud valmis võtma vanemlikku vastutust, sest lapse eest hooldamise oskuse puudumise ja oma kalduvuse tõttu alkoholi kuritarvitamisele hindas RŠ oma mugavust olulisemaks. R i isapoolsed vanavanemad avaldasid valmisolekut aidata last kasvatada, kuid seadsid samuti tingimuseks vanemate osavõtu sellest, samuti vanemate eluviisi muutmise.

1998 sündis N S’l ja RŠ’il teine poeg R , kelle kasvatamine käis samuti vanematele üle jõu. Vanemad elasid lastega erinevates elukohtades, millest ükski ei olnud laste kasvukeskkonnana sobilik. Vanemad tarvitasid alkoholi. N S kadus päevadeks ning jättis lapsed hoolitsuseta. Mõnda aega elasid N S ja RŠ laste emapoolse vanaema L juures Xxx, kuid ka vanaema ei olnud valmis võtma vastutust laste eest. Seetõttu jäi R juba 11-kuuselt kasvama isapoolsete vanavanemate A Š ja J Š’i juurde ning R oma emapoolse vanavanaema juurde, kes kuni oma surmani kandis R eest hoolt.

Kuni praeguseni on N S nimele vormistatud riiklikud lastetoetused, mida N S laste tegelikele kasvatajatele üle ei anna. Kuna perekonna rahaline toimetulek on seoses poiste suurenevate kuludega keeruline, nõudis A Š N poiste ekskursiooni jaoks vähemalt ühe kuu toetuse üleandmist. N S tõi ühe poisi ühe kuu toetuse 300 krooni. Sel aastal on lapsed ema N S’t näinud kokku kolmel korral, kõik on olnud juhuslikku laadi kokkusaamised. Terve aasta vältel, 2008 suvest kuni 2009 suveni, oli N S selliselt kadunud, et lastel puudusid tema elusolemise või asukoha kohta igasugused andmed.

Laste isa RŠ elab laste ja vanavanematega samas majas, kuid uue naise ja kahe eelkooliealise lapsega. Nii R kui tema uus elukaaslane kuritarvitavad alkoholi, lapsed on hooldamata ning Saue valla sotsiaaltöötajate järelevalve all. A Š kinnitusel tema ei sekku poja perekonna ellu, sest suhted nii poja kui tema naisega on nende eluviisivaliku tõttu halvad. Ka ei tooda lapsi A Š juurde. A Š hinnangul ei kohelda ka neid lapsi kohaselt, vanemad ei käi lastega õues, ei arenda neid eakohaselt. 2,5-aastane laps ei räägi, ütleb ainult üksikuid sõnu, on sotsiaalse mahajäämusega. Oma 6-kuuse lapsega ei ole vanemad kordagi käinud arsti juures ning tema arengut ei ole kontrollinud ükski spetsialist. Kuigi RŠ ning R ja R elavad ühes majas, puudub neil vanema-lapse suhe täiesti. Vanemal pojal on säilinud mõningane lähedussuhe emaga, sest 7 esimest eluaastat elas laps vanavanaema juures ning nägi siis ema tihedamini. R on aga kogu oma elu elanud isapoolsete vanavanematega ning temal lähedussuhe emaga puudub.

Vanemad ei osale ka laste ülalpidamises. N S makstakse siiani välja igakuuline lastetoetus mõlema lapse kohta, millest N elatub ise. N on lastetoetusest 300 krooni tasunud vanavanemate kätte ainult kahel korral. Ka on N S toonud ühel korral R tossud ja ühel korral kasutatud mobiiltelefoni, mida ei saa lugeda aga ülalpidamise andmiseks. RŠ ei ole laste jaoks üldse midagi maksnud. Vanavanemate sõnul R tööl ei käi, kainetel päevadel tegeleb metalli korjamisega ja müügiga. Rahapuudusel käib raha küsimas vanematelt.

Alaealised lapsed elavad oma isapoolsete vanavanemate A Š ja J Š’i kasvatusel. Perekonna koduks on renoveerimisel olev ajalooline jaamahoone Xxx. Renoveerimisega tegeleb jõudu mööda vanaisa J . R õpib 6. klassis. R i edasijõudmine koolis on väga hea, hinded on üksnes 4-

5. Ka R õpib samas koolis, 4. klassis. R edasijõudmine on ka hea, hinded on põhiliselt 4-d, kuid vanaema hinnangul on poiss paremateks tulemusteks võimeline.

Esindajaga vesteldes kinnitasid R ja R , et on näinud ema N S’t sel aastal kolm korda, enne seda oli ema terve aasta kadunud. R ja R märgivad, et emaga neil lähedane suhe puudub ning kuskil koos nad ei käi, samuti ei uuri ema kooli kohta. Ka isaga lapsed ei suhtle ja koos midagi ei tee. R ja R on teadlikud kohtumenetlusest ja vaidluse sisust ning selle võimalikest tagajärgedest. Esindaja on lastele selgitanud ja lapsed on teadlikud, et vanemaõiguste äravõtmine piirab üksnes ema ja isa õigusi laste suhtes, ennekõike õigust laste elu korraldada ja tulevikus lastelt ülalpidamist saada. Laste igapäevases elus tegelikult midagi ei muutu, vaid muutub üksnes õiguslik olukord. Juhul, kui lapsed tulevikus soovivad vanematega suhelda, saavad nad seda teha, kui vanavanemad ei pea seda lastele kahjulikuks. Nende teadmiste põhjal toetasid lapsed vanemaõiguste äravõtmist A Š selgituse kohaselt laste ebastabiilsed suhted oma vanematega on avaldanud tugevat mõju mõlema lapse psüühikale. Kuigi A Š ei tee takistusi laste ja vanemate suhtlemisele ning lapsed omamoodi ootavad ema ja isa, siis vanemate hoolimatusest lastes tekkiv pettumus on seadnud ohtu laste normaalse emotsionaalse arengu. R il on psüühikast tulenevatel põhjustel siiani raskusi tualetis käimisega, esineb enureesi, mis vajab pidevat lapsega tegelemist ja jälgimist. Vanemate tegemata jätmiste ja keeldumiste tõttu olid lastel pikka aega vormistamata dokumendid, s.h. puudus elamisluba. Dokumentide puudumise tõttu jäid poisid korduvalt ilma klassiekskursioonist väljapoole Eestit, pole saanud sõita koos vanavanematega külla Aserbaidžaani. Praeguseks on poistel vormistatud ID-kaardid, kuid puuduvad passid.

Vestluses telefoni teel N S kinnitas esindajale, et elab praegu sõbranna juures Tallinnas . Teab kohtuvaidlusest, kuid ei nõustu vanemaõiguste äravõtmisega, kuna ei ole alkohoolik ega narkomaan. N S sõnul suhtleb ta lastega kogu aeg, käib neid vaatamas koolis ja xxx, kus lapsed elavad isa juures ning siis on lastega kogu aeg koos. Maksab pidevalt laste kulusid. Samuti märkis N S, et käib koolis maksmas laste ekskursioonide eest, sest keegi teine ju ei maksa.

Määratud korras esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine mõlemalt vanemalt on põhjendatud. Kumbki vanem ei ole pikema perioodi vältel täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad.

Seejuures on ema ennastõigustav ja teisi süüdistav. Isa vanemaõiguste äravõtmisele vastu ei vaidle. Kuna nii N S kui RŠ on jätnud lapsed eakohase hoolitsuseta ega ole tundnud huvi nende käekäigu vastu, ei ole õigustatud säilitada neile vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Lapse seadusliku esindajana on vanemal lapse esindusõigus. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada ega korraldada tema elu.

Käesolevas asjas on leidnud tõendamist nii N S kui RŠ’i pikaajaline soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine nende käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saa täita vanemakohustusi. Oma alkoholilembuse ja soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Laste süstemaatiliselt ebaadekvaatse kohtlemisega on nad seadnud ohtu laste vaimse tervise, jätnud tagamata lastele vajaliku turvatunde. Oma suhtumist lastesse ei ole nad rohkem kui 10 aasta jooksul muutnud. Ka ei ole vanemad tundnud huvi laste rahalise toimetuleku üle, sest ei ole kumbki andnud neile ülalpidamist. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks vanematele jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt.

Maaohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Puudutatud isikud nõustusid vanema õiguste äravõtmisega RŠ’ilt, millega nõustus ka RŠ ise. Puudutatud isikud, v.a. N S määratud korras esindaja, nõustusid vanema õiguste äravõtmisega N S’lt. N S määratud korras esindaja vaidles vastu N S’lt vanema õiguste äravõtmiseks tema alaealiste laste suhtes. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 50 lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Avaldaja Saue valla avalduse kohaselt palub avaldaja võtta ära vanema õigused RŠ’ilt ja N S’lt nende laste R Š’i (isikukood xxx) ja R Š’i (isikukood xxx) suhtes, kuna RŠ ja N S ei ole pikka aega mõjuva põhjuseta täitnud oma vanema kohustusi ja osalenud oma laste kasvatusprotsessis ega ole huvi tundnud laste käekäigu vastu.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. RŠ nõustus temalt vanema õiguste äravõtmisega, mille kohta esitas ka oma kirjaliku avalduse (tlk. 9). Kohus kuulas RŠi ära 16.11.2009 toimunud istungil. RŠil ei olnud esitada ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei ole täitnud oma lapsevanema kohustust ega osalenud oma laste kasvatamises ja nende ülalpidamises. RŠ seletas vaid, et algul elas laste emaga koos, kuid siis läksid lahku, kuna kogu aeg omavahel riidlesid. Juhtus see mis juhtus. Praeguseks on tal uue elukaaslasega kaks last. Praegu on R ja R terved ja elavad koos oma isa poolsete vanavanematega.

Kohus kuulas N S ära 24.09.2009 toimunud istungil, kus N S väitis, et külastab oma lapsi koolis, kuid kuna tal puudub elamispind, siis ei saa ta lapsi enda juurde võtta ja lastele ema hoolitsust pakkuda. N S märgib, et nooremat last R ’i on kasvatanud alates lapse kuuendast kuust lapse vanavanemad. R on elanud N S’ga lapse sünnist kuni 2008 aastani. N S elab hetkel sõbranna juures ja otsib tööd. 16.11.2009 istungile N S ei ilmunud, samuti ei vastanud N S määratud korras esindaja kõnedele, mis näitab N S suhtumist laste kasvatamisse.

TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas R Š’i ja R Š’i ära 27.10.2009. R on 11-aastane ja elab vanaema (isa ema) juures alates käesoleva aasta jaanuarist. Varem alates 6-ndast eluaastast elas R vanavanaema (ema vanaema) juures, kes kasvatas R i kuni oma surmani. Koos emaga R elanud ei ole. Ema käib R i koolis vaatamas 5 korda kuus ning R ile teadaolevalt töötab ema Soomes. Viimati nägi R oma ema isa sünnipäeval. Isaga saab R läbi normaalselt, vahest mängib isa uue pere lastega. R märkis, et soovib elada koos vennaga vanaema ja vanaisa juures. R on 10-aastane ning elab koos vanaema ja vanaisaga. Emaga saab R kokku harva ning ema järgi igatsust ei tunne. R soovib elama jääda vanaema ja vanaisa juurde. R saab oma venna R iga hästi läbi.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et N S ja RŠ ei ole laste kasvatamisega tegelenud ega ei ole täitnud oma kohustusi laste eest hoolitsemisel. Kohtule ei ole teada ühtegi mõjuvat põhjust, miks N S ja RŠ on jätnud lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest.

Riigikohus on oma 1.03.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. Kuna N S ja RŠ on mõjuva põhjuseta jätnud lapsed ilma eakohase hoolitsuseta ning vanemlikest õigustest, ei ole õigustatud säilitada N S’le ja RŠ’ile vanemaõigusi. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta lapsi vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Lapse seadusliku esindajana on vanemal laste esindusõigus. Seega on vanema õiguste äravõtmine suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal lapsi esindada ega korraldada nende elu olukorras, kus ta ei suuda adekvaatselt korraldada enda elu. Oma alkoholilembuse ja soovimatuse tõttu ei ole N S ja RŠ võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Laste süstemaatiliselt ebaadekvaatse kohtlemisega on nad seadnud ohtu laste vaimse tervise, jätnud tagamata lastele vajaliku turvatunde. Oma suhtumist lastesse ei ole N S ja RŠ rohkem kui 10 aasta jooksul muutnud. Ka ei ole vanemad tundnud huvi laste rahalise toimetuleku üle. N S ei ole isegi temale makstavaid lastetoetusi andnud laste kasvatamiseks, vaid on lastetoetusi kasutanud enda ülalpidamiseks. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks N S ja RŠ ei saa täita vanemakohustusi.

Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et N S’lt ja RŠ’lt tuleb võtta ära vanema õigused R Š’i ja R Š’i suhtes.

Kohus juhib tähelepanu PKS § 55 lg-tele 1-3, mille kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. PKS § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik