2-08-8279/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-8279

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-8279

Tsiviilasi

OÜ Hansura hagi OÜ Ilusmaa vastu 64 622,90 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

64 622,90 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja OÜ Hansura (registrikood 10403012; asukoht

Võidu 14 Avinurme, 42101 Ida-Viru maakond);

-

hageja

lepinguline

esindaja

Jürgen

Kirsis

(Attend

Õigusbüroo OÜ; asukoht Kaupmehe 6-41, 10114 Tallinn);

-

kostja OÜ Ilusmaa (registrikood 11263760, asukoht Kalda

tee 6-83, 50703 Tartu);

-

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4,

51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

9. november 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Ilusmaa OÜ Hansura kasuks 90 015,61 krooni, millest 64 622,90 krooni

on põhinõue ja 25 392,71 krooni sissenõutavaks muutunud viivis 20.02.2008. a seisuga.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest 17 % hageja ja 83 % kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-6)

OÜ Hansura (hageja) ja OÜ Ilusmaa (kostja) sõlmisid 01.06.2007. a tööettevõtulepingu, mille

kohaselt hageja kohustus teostama kostjale kasvava metsa ülestöötamise teenust. Lepinguga määrati

kindlaks tehtava töö hind ja tasumise kord. Hageja esitas 13.07.2007. a kostjale arve nr 77016

summas 79 156,80 krooni ja 26.07.2007. a arve nr 77046 summas 35 466,10 krooni, mis tuli tasuda

7 päeva jooksul arvates arvete esitamise kuupäevast. Kostja on tasunud hagejale kokku

50 000 krooni, olles arve nr 77016 alusel võlgu 29 156,80 krooni ja arve nr 77046 alusel

35 466,10 krooni, kokku seega 64 622,90 krooni. Hageja on lepingus kehtestatud viivisemääraga

koostanud kostjale kaks viivisearvet nr 82026 ja nr 82027 vastavalt 25 788,49 krooni ja

17 821,72 krooni, kogusummas 43 610,21 krooni.

Hageja palub kostjalt välja mõista 108 233,11 krooni, sellest 64 622,90 krooni põhivõlgnevuse

katteks ja 43 610,21 krooni viiviste katteks.

KOSTJA VASTUS (tl 21-25)

Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud tööd

nõuetekohaselt lõpetamata – raide teostamise järgselt on korrastamata metsa väljaveoteed ja

lõikamata alusmets (võsa). Sellises olukorras ei ole mõeldav metsa uuendamine, samuti peab kostja

tegema ise kulutusi väljaveoteede korrastamiseks. Kuivõrd hageja on teatud ulatuses töid ja

metsaraiet teostanud, tunnistas kostja arvet nr 77016 summas 50 000 krooni. Ülejäänud

29 156,80 krooni osas näeb kostja võimalust kompromissi sõlmimiseks selliselt, et hageja lõpetab

tööd nõuetekohaselt ja annab kostjale vastava aktiga üle, peale mida tasub kostja arve nr 77016

täielikult. Arvet nr 77046 ei ole kostja varem näinud, samuti ei ole kostja arvel näidatud teenust

kunagi saanud, mistõttu tuleb arve nr 77046 jätta tähelepanuta. Kostjani ei ole mingeid viivisearveid

jõudnud, ka hagiavaldus ja selle lisad ei sisalda väidetavalt 14.09.2007. a edastatud viivisearvet,

vaid 20.02.2008. a koostatud viivisearveid. Kostja on arvamusel, et kuivõrd ta ei ole saanud teenust,

mida on kirjeldatud arvel nr 77046 ega ole seetõttu kohustatud rahade maksmiseks, siis on

õigustamatu ka viivisenõue. Arve nr 77016 alusel viivisenõude osas on kostja tööde mittelõpetatust

arvestades seisukohal, et hagejal ei ole tekkinud võimalust ka viivise nõudmiseks 29 156,80 krooni

pealt. Juhul, kui kohus tuvastab, et hageja nõue on 29 156,80 krooni osas õigustatud, siis palub

kostja tuvastada sellelt viivisenõue vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, kuna viivisenõue tekkis

26.07.2007. a, kuid esitati kostjale esmakordselt alles hagiavalduses 25.02.2008. a.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTUISTUNG (tl 56-57, 94-96, 128-129)

Hageja lepingulise esindaja, Jürgen Kirsis’e, selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde.

Lepingu alusel tehtud tööde kohta on väljastatud kaks arvet kogusummas 114 622,90 krooni.

Hagejale on kokku tasutud 50 000 krooni, tasumata on 64 622,90 krooni. Kuna kostja loobus

ekspertiisist, siis tuleb lugeda tehtud tööd lõpetatuks. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakti tehtud ei

ole. Arved on koostatud juhi töömahtude alusel ja mõlema arve kohaselt on tööd tehtud. Peale

arvete esitamist kostjal pretensioone ei olnud, need laekusid alles pärast hagi esitamist. Arve

nr 77046 saadeti kostjale sarnaselt eelnevalt saadetud arvega. Hageja ei oska kommenteerida kostja

väidet, et kostja ei ole teist arvet kätte saanud. Viivist on arvestatud arvel näidatud viivise määras ja

viivisearve on kostjale esmakordselt saadetud 14.09.2007. a, kuigi arvet ennast hagejal esitada ei

ole. Hageja palub hagi rahuldada.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, selgituse kohaselt palub kostja

arvestada kõigi menetluses esitatud vastuväidetega. Kuna hageja ei ole töid lõpuni teinud –

kasvama jäeti palju kuivi kahjustunud puid ja ala koristamata – siis ei ole kostja maksnud ära arvel

nr 77016 näidatud kogu summat 79 156,80 krooni, vaid 50 000 krooni. Teist arvet kostja ei

tunnista. Teise arve puhul ei ole tuvastatav teenuse osutamine Kivioja kinnistul ega selle arve

kostjale tasumiseks esitamine. Kostja ei ole nõus maksma töö eest, mida ei ole tehtud.

Kostja seadusliku esindaja, Sven Väljaots’a, selgituse kohaselt on kostja nõus maksma hagejale

30 000 krooni, kui hageja koristab metsa ja teeb tee korda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte vahel 01.06.2007. a sõlmitud tööettevõtuleping (edaspidi leping) allub võlaõigusseaduses

(VÕS) sätestatud töövõtulepingu regulatsioonile. VÕS § 635 lõike 1 kohaselt töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud

lepingust (tl 7) nähtub, et hageja kohustus ülestöötama kasvavat metsa ja kostja kohustus selle eest

tasuma hageja poolt esitatud arve alusel.

Hageja väitel on tema oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö – täitnud

nõuetekohaselt, kuid kostja on täitnud oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – osaliselt.

Kostja väitel ei ole hageja töid lõpuni teostanud, mistõttu maksis kostja vaid tegelikult teostatud töö

eest.

Lepingust tuleneb, et pooled leppisid kokku kasvava metsa ülestöötamises (punkt 1.1) ning tasu

tehtu eest sõltus keskmisest tüvemahust ja väljaveo kaugusest (hinnavahemik 140-250 krooni

tihumeeter, millele lisandub käibemaks 18 %). Lisaks lepiti kokku, et transpordi eest objektile ja

sealt tagasi maksab kostja hagejale 16 krooni kilomeeter, millele lisandub käibemaks 18 %

(punkt 2.1). Muid kokkuleppeid (alusmetsa lõikamiseks ja metsa väljaveotee korrastamiseks ning

nende eest tasu maksmiseks) lepingust ei nähtu. Kokkulepitud töö eest tuli tasuda hageja poolt

esitatud arve alusel (punkt 2.2) 7 kalendripäeva jooksul arvates hageja poolt arve esitamise

kuupäevast (punkt 2). Hageja on 13.07.2007. a väljastanud kostjale tasumiseks arve nr 77016

summas 79 156,80 krooni maksetähtajaga 18.07.2007. a. Arvelt nähtub (tl 8), et hageja on lõiganud

kasvavat metsa 317 tihumeetrit (kompleksteenus) hinnaga 170 krooni + käibemaks 18% ning treiler

(reg nr 686 AVP) on perioodil 13.-16.06.2007. a läbinud 824,5 kilomeetrit (transporditeenus).

Kostja on vastuses hagile kinnitanud (tl 24), et raiutud puidu kogus 317 tihumeetrit on kostjale üle

antud ja et kostja on sellest 298,8 tihumeetrit võõrandanud kolmandatele isikutele, esitades

sellekohased tõendid (tl 30-35, korduvad tl 39-44). Seega on kostjal kohustus maksta hagejale

317 tihumeetri ülestöötatud metsamaterjali eest. Kostja ei ole vaidlustanud tihumeetri hinda

(170 krooni + käibemaks 18%) ega treileriga läbitud kilometraaži (824,5), mistõttu on võlgnetava

koguhinnaks 79 156,80 krooni ((317 × 170 +824,5 × 16) + 18 %). Vaidlust ei ole selles, et kostja on

hagejale tasunud 24.07.2007. a 20 000 krooni, 12.11.2007. a 15 000 krooni ja 20.12.2007. a 15 000

krooni (tl 13), kokku seega 50 000 krooni 79 156,80 krooni asemel. Järelikult võlgneb kostja

hagejale tehtud töö eest arve nr 77016 järgi 29 156,80 krooni.

VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud, mistõttu

kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nr 77016 järgi 29 156,80 krooni põhivõlgnevuse

katteks.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punktist 2.3

nähtub, et tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,25 % viivitatud summast iga

viivitatud päeva eest. Seega on viivise maksmise kohustus lepitud kokku poolte sõlmitud lepingus.

Järelikult kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on

hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Viivisenõude maksmapanek ei sõltu sellest, kas

viivisenõudest enne teavitatakse või mitte ega ka viivisearve esitamisest või selle kättesaamisest.

Viivisenõude võib maksma panna ka kohtule hagiavaldust esitades. Hageja ei ole nõuet viiviste

väljamõistmiseks esitades kuritarvitanud oma õigusi ega käitunud vastuoluliselt, mistõttu ei saa

antud juhul rääkida viivisenõude vastuolust hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et ta ei ole viivisearveid saanud.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt arve nr 77016 tasumisega viivitamise eest viivist

25 788,49 krooni (tl 5). Viivise arvutamisel (tl 11) on hageja saanud võlgnetavaks viiviseks

25 392,71 krooni. Viivisenõude eelduseks on, et rahaline nõue oleks sissenõutav. VÕS § 82

lõikest 7 tuleneb, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või

kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuna pooled leppisid kokku, et töö eest

tasumine toimub 7 kalendripäeva jooksul arvates hageja poolt arve esitamise kuupäevast (punkt 2),

siis muutus 13.07.2007. a väljastatud arve alusel 79 156,80 krooni sissenõutavaks 21.07.2007. a.

Arvelt nr 82026 (tl 11) nähtub, et hageja on hakanud viivist arvestama alates 21.07.2007. a,

lähtunud lepingus kokkulepitud viivise määrast 0,25 % päevas, võtnud arvesse kostja poolt

võlgnevuse ositi tasumist ja lõpetanud viivise arvestamise 20.02.2008. a seisuga. Kuivõrd kostja ei

ole esitanud vastuväiteid viivise arvestusele, viivise määrale ega palunud vähendada sissenõutavaks

muutunud viivist, siis mõistab kohus arve nr 77016 tasumisega viivitamise tõttu kostjalt hageja

kasuks välja 25 392,71 krooni viiviste katteks.

Hageja on 26.07.2007. a väljastanud kostjale kompleksteenuse, metsamaterjali lõikuse ja

transporditeenuse eest tasumiseks arve nr 77046 summas 35 466,10 krooni maksetähtajaga

02.08.2007. a (tl 9). Kuna kostja on nimetatud arve jätnud tähtaegselt tasumata, nõuab hageja

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 17 821,72 krooni 20.02.2008. a seisuga (tl 12).

Kostja väitel ei ole ta arvel nr 77046 näidatud teenust kunagi saanud, arvel märgitud puidukogus ei

saa pärineda Kivioja kinnistult ja kostjale ei ole seda täiendavat puidukogust üle antud, samuti ei

ole kostja nimetatud arvet varem näinud. Kostja on arvamusel, et kuivõrd ta ei ole saanud arvel

nr 77046 kirjeldatud teenust, siis on õigustamatu ka viivisenõue. Juhul, kui arve nr 77046 on

esitatud põhjendatult, siis on selle järgi esitatud viivisenõue ikkagi põhjendamatu, kuna ei ole

tõendatud kostjale arve nr 77046 tasumiseks esitamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Hageja on esitanud

kohtule väljavõtted töid osutanud masinate andmikest (tl 61-68) kinnitamaks arvel nr 77046

näidatud teenuse osutamist. Tl-lt 61 nähtub, et Kivioja kinnistul on perioodil 13.-16.06.2007. a

töötanud kaks meest, kes kokku on lõiganud 453,178 m3 metsamaterjali (216,433 + 236,745).

Kostja väide, et arvel nr 77046 märgitud puidukogus ei saa pärineda Kivioja kinnistult, on

paljasõnaline, sest metsakaitseekspertiisi ekspertarvamuse (tl 27) ja metsateatise (tl 28) kohaselt

võis Kivioja kinnistu kahelt eraldiselt kogupindalaga 2,9 ha lageraie käigus hinnanguliselt raiuda

vaid 100 tihumeetrit kokku, ometi on kostja ise kinnitanud, et on hagejalt saanud 317 tihumeetrit

puitu. Eeltoodust tuleneb, et hageja on arvel nr 77046 näidatud töö teostanud. Kostjal on olnud

võimalus tehtud töö üle vaadata. Kuna pooled ei ole kokku leppinud töö vastuvõtmise osas, siis on

hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks töö valmimisest vastavalt VÕS § 637 lõikele 3. Kuivõrd

arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta tehtud töö eest tasumata, kuulub kostjalt arve nr 77046

järgi hageja kasuks väljamõistmisele 35 466,10 krooni põhivõlgnevuse katteks.

Lepingu punkti 2.2 kohaselt pidi kostja tehtud töö eest tasuma hageja poolt esitatud arve alusel.

Kuna kostja väitel ei ole ta arvet nr 77046 saanud, siis on hageja tõendada, et ta on nimetatud arve

kostjale esitanud. Hageja nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-5-08

punktis 14 öelnud: „Kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust

arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda“. Eeltoodust

tulenevalt ei mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja arve nr 77046 alusel arvestatud viivist

17 821,72 krooni.

Kokkuvõttes tuleb lugeda kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks 64 622,90 krooni

võlgnevuse ja 25 392,71 krooni viiviste katteks, kokku seega 90 015,61 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt,

aga tunduvalt üle poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades.

Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 90 015,61 /108 233,11 × 100 = 83 % ulatuses kostja ning 17 %

ulatuses hageja kanda.

Kohtunik