2-09-33718/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33718 Tsiviilasi S T hagi VTvastu lapsele elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind

9 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja VT (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2009 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta S T kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päEjooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esinEsellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

S T esitas 13.07.2009 hagi VT vastu lapsele elatise vähendamiseks. Harju Maakohtu 20.11.2008.a määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss (tsiviilasi nr 2-08-59801), mille kohaselt hageja kohustus tasuma lapse ülalpidamiseks kostjale igakuiselt elatist 2 175 krooni ja elatisraha võlgnevuse (tagasiulatuvalt ühe aasta eest) 26 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja alates jaanuarist 2009.a.kuni 01.07.2009.a. palgata puhkusel ja tal puudus sissetulek seoses töömahu vähenemisega. 01.07.2009.a hageja koondati. Koondamisraha hageja ei saanud ja teised tulud hagejal puuduvad. Hagejal on eelmisest abielust kaks last ja tal on kohustus neid ülal pidada ning maksta elatist kuni aprillini 2011.a. (Valka Rajoonikohtu 30.04.1999.a otsus). Alates 31.10.2008.a. on hagejal uus perekond. Hageja abikaasa – A T töötab ja tema keskmine sissetulek on: 1 450 krooni elatist tema lapsele esimesest abielust ja töötasu 5 000 krooni. Kokku on pere tulud 1 450 +

5 000 + 900 = 7 350 krooni kuus kolmele inimesele. Hageja on alates 08.07.2009.a töötuna arvele võetud ja alates 01.08.2009.a. saab töötu abiraha 900 krooni kuus. Hageja peab tasuma kommunaalmakseid summas 700 krooni ja kulutama toidule 1 000 krooni, kokku 1 700 krooni. Hageja, abikaasa ja abikaasa laps elavad koos hagejale kuuluvas ühetoalises korteris. Seni on aidanud hageja perekonnal toime tulla tema abikaasa ema. Kuna hagejal puudub alates 01.01.2009.a sissetulek ja samuti puudub vara, ei ole temal võimalust maksta elatisraha võlgnevust 26 000 krooni ja elatist kuus summas 2 175 krooni.

Hageja väitel on kostja palju aastaid tegelenud ettevõtlusega kaubanduses FIE-na ja oli kaupluse omanik. Hageja on arvamusel, et poolte sissetulekute proportsioon on muutunud ja perekonnaseaduse (PKS) § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed kohustused ja õigused, kuid see ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdsetes osades, kui nende varaline seisund on ebavõrdne. Hageja on seisukohal, et kuna 2009.a on hinnad toidule, riietele, hügieenitarbetele, küttele langenud, siis on nüüd lapse kulutused kuus tegelikult väiksemad.

Kuna lapse hooldusele kulunud rahaline summa on vähenenud seoses hindade langusega esmatarbekaupadele, siis kostja peab esitama tõendid, mis kinnitavad lapse kulutuste rahalist suurust. Hageja maksab elatisraha 250 krooni lapsele eelmisest abielust ning teeb täiendavalt remonditöid ja teisi vajalikke töid. Hageja palub vähendada teisest abielust lapsele elatisraha kuni 1 000 kroonini kuus. Kui kohus vähendab näiteks elatisraha kuni 1500 kroonini kuus, jääb hageja esimesest abielust laps varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav teisest abielust laps.

PKS § 61 lg 7 kohaselt, kui hageja olukord muutub ja nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatist suurendada. Hageja osundab PKS § 61 lg 3- 6. Hagejal tekkis võlgnevus elatisraha maksmisel alates 01.01.2009.a. töö ja sissetuleku puudumise tõttu. Hagejal puudub võimalus kiiresti uut tööd leida, kuna ta on pärit Lätist ja viibib alles kolmandat aastat Eestis ega valda hästi eesti keelt. Majanduslik olukord Eestis ja kogu maailmas on halvenenud. Hageja palub vabastada teda elatise võlgnevuse tasumisest tuginedes PKS § 71.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et elatise tasumata jätmise põhiline põhjus ei ole hageja raske majanduslik seisund, vaid soovimatus tasuda elatist oma alaealise tütre ET ülalpidamiseks. OÜ AE 13.04.2009.a. tõendist nähtub, et kuni 2009.a jaanuarikuuni oli hageja palk 10 000 krooni, tema reaalne kuupalk on 20 000-30 000 krooni. Kuni 2009.a. jaanuarini ei ole hageja kandnud kostjale raha lapse ülalpidamiseks ega kustutanud elatisraha võlgnevust.

Hageja on töövõimeline, tal on suur töökogemus ehituse valdkonnas. Kostja väitel töötab hageja mitteametlikult ja saab selle eest tasu. Tema naine A T omab kolmetoalist korterit, kus elab hageja ja tema pere. Hageja üürib talle kuuluvat Tallinnas Xxx asuvat korterit. Hiljuti ostis hageja uue sõiduki Citroen Berlingo. Seega ei ole hageja tulu ainult töötu abiraha 900 krooni kuus. Pangakonto väljavõttest on näha, et 24.04.2009.a. kandis hageja üle elatisraha 2

500 krooni ulatuses. 17.07.2009.a. kandis kohtutäitur Veiko Kaasik kostjale üle 2 500 krooni, mis oli maha võetud hageja arvelduskontolt. 28.01.2009.a. kandis hageja üle elatist 1 700 krooni, 03.03.2009.a. ja 25.06.2009.a. - kandis hageja üle kaks korda 1 000 krooni, mis näitab, et hageja tulu ületab 900 krooni. Lähtudes OÜ AE esitatud palgatõendist on ebatõenäoline, et hageja saab töötu abiraha 900 krooni ulatuses.

Kostja on registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjana. Ajavahemikul 01.01.2009.a. kuni 31.07.2009.a. moodustasid sissetulek - 83 618,50 krooni ja kulud - 74 126,8 krooni. Seega on puhastulu 9 491,70 krooni. Sellest rahast ei jätku lapse ülalpidamiseks, arvestades tema vajadusi. Lapse ülalpidamises osutab kaasabi kostja ema S N kes elab XXX Tallinnas. Lapse ülalpidamise igakuised kulud on järgmised: toit - 1500 krooni, rõivad, jalanõud - 800 krooni, korteri kommunaalmaksed - 1500 krooni, OÜ K - 1 000 krooni, ravimid ja arstlikud protseduurid - 500 krooni (tütrel on adenoide põletikuline protsess, mis vajab ravimist. Ees on operatsioon, mille maksumus on umbes 5 000 krooni). Raamatud, mänguasjad jne - 300 krooni, kino, teatri ja kultuuriürituste külastamine - 300 krooni, transpordikulud - 300 krooni, interneti ja telefoni kasutamine 320 krooni. Hageja poolt esitatud Valka Rajooni kohtuotsusest nähtub, et kohus tegi otsuse elatisraha sissenõude ulatuses s.t. 10 latti. Seega, ei ole millegagi tõendatud, et hageja lapsed eelmisest abielust on vähem kindlustatud, kui poolte tütar ET. Kostja on seisukohal, et puuduvad PKS § 61 lg 5 ja

6 sätestatud alused, mis võimaldaks määrata elatisraha suurust väiksemas määras, kui see on ettenähtud PKS § 61 lg 4. Puuduvad ka alused hageja elatisraha võlgnevusest vabastamiseks.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidles hagile vastu.

Harju Maakohtu 20.11.2009 määrusega on poolte vahel sõlmitud kompromiss, millega S T kohustus tasuma VT elatist 2 175 krooni kuus alates 17.09.2008 tütre ülalpidamiseks ja elatise võlgnevust 26 000 krooni osadena 260 krooni kuus (tsiviilasi nr 2-08-59801) (t lk 10).

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlus on poolte vahel lapse ülalpidamiseks elatise suuruse tasumise üle.

S T on 31.10.2008 abiellunud (t lk 11). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Valka Rajoonikohtu 30.04.1999.a otsusest nähtub, et kohus tegi otsuse elatisraha sissenõude ulatuses s.t. 10 latti kuus laste ülalpidamiseks (t lk 13). OÜ AE 13.04.2009.a tõendiga on tuvastatud, et kuni 2009.a jaanuarikuuni oli hageja kuupalk

10 000 krooni (t lk 14). OÜ AE ja hageja vahel on 04.07.2009 tööleping lõpetatud koondamise tõttu (t lk 15). Kostja seisukohale, et kuni 2009.a. jaanuarini ei kandnud hageja kostjale raha lapse ülalpidamiseks ega kustutanud elatisraha võlgnevust, hageja vastuväiteid ei esitanud. Eesti Töötukassa 06.07.2009 tõendist ilmneb, et hageja on registreeritud töötuna alates 06.07.2009 (t lk 9, 58-60). Hageja arvelduskonto väljavõttega SEB Pangas on leidnud kinnitust, et ajavahemikus 01.01. – 10.11.2009 on talle laekunud 63 547,50 krooni, sealhulgas alates augustist 2009 töötuskindlustushüvitist keskmiselt 3 521,13 krooni kuus (t lk 61-66).

Kohtutäitur Veiko Kaasiku täitmisteatest täiteasjas nr 007/2009/71844 nähtub, et hageja elatisevõlg seisuga 30.05.2009 moodustab 16 975 krooni (t lk 12).

VT arvelduskonto väljavõttega Swedbank AS-is perioodil 01.09.2008 – 11.08.2009 on tuvastatud, et kostja on tasunud lapsele ülalpidamiseks kogusummas 8 752,33 krooni (t lk 24- 26).

Kostja kui füüsilisest isikust ettevõtja tulud ajavahemikul alates 01.01.2009.a kuni 31.07.2009.a moodustasid 83 618,5 krooni, kulud 74 126,8 krooni. Seega moodustas puhastulu 9 491,70 krooni (t lk 27).

Kostja on tasunud Mahtra 6-92 asuva korteri elektrienergia, hooldustasu ja kommunaalteenuste, telekommunikatsiooniteenuste eest (t lk 28-33). Kostja on kulutanud lapse õppe eest 1 000 krooni OÜ-le Kunstistuudio (t lk 34). Kostja on ostnud kantseleitarbeid, lasteraamatuid, ravimeid (t lk 36, 39). SA Tallinna Lastehaigla saatekirjast nähtub, et ET on suunatud operatsioonile (t lk 36-38). Väljavõttega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr 14866801 asukohaga XxxTallinnas on tõendatud, et hageja on võõrandanud vaidlusaluse eluruumi kohtumenetluse ajal oma abikaasale A T (t lk 48-49, 56-57).

Asjakohane on kostja osundamine asjaolule, et hageja on ostnud 2009.a uue sõiduki Citroen Berlingo registreerimismärgiga xxx (t lk 54-55). Hageja peab tasuma elatist 2 175 krooni kuus. PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise alammäär on alates 1. jaanuarist 2008.a 2 175 krooni. Viidatud sätte järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise väljamõistmiseks alla selle alammäära annavad võimaluse PKS § 61 lg-s 5 ja lg 6 p-des 1-3 sätestatud asjaolud. Kuna PKS § 61 eesmärgiks on tagada lapse õigus saada piisavalt elatist ka siis, kui vanemad elavad lahus, ja alla elatise miinimummäära võib kohus elatise välja mõista üksnes erandina, peab väljamõistetav igakuine elatis olema üldjuhul vähemalt PKS § 61 lg-s 4 sätestatud suuruses, mis katab eelduslikult lapse vajadused.

PKS § 61 lg-s 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huve saada piisavat ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega kui vanem, kelle juures laps elab, nõuab elatist PKS § 61 lg-s 4 sätestatud ulatuses, ei pea ta lapse vajadust või vanemate võimalusi täiendavalt põhjendama ega tõendama. Kui elatist maksma kohustatud vanem leiab, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustuse täitnud seaduses sätestatud alammäärast väiksema elatusraha maksmisega, peab ta põhjendama ja tõendama, et selleks esineb mõni PKS § 61 lg-tes 5 või 6 sätestatud alus.

PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet vähendada (TsMS § 459 lg 1 p 2). Eeltoodust tulenevalt võis hageja nõuda kohtu kinnitatud kompromissi alusel makstava elatise vähendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. Kuna hageja on kohtumenetluse ajal võõrandanud oma korteri abikaasale ja ostnud töötuse perioodil uue sõiduki, siis on ebausutav hageja väide selle kohta, et ta ei ole võimeline maksma lapsele elatist vähemalt miinimummääras. Seega puuduvad eeldused Harju Maakohtu 20.11.2009 määruse muutmiseks tuginedes PKS § 61 lg 5-6 ja TsMS § 459 lg 1. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 3 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päevajooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivi Villemson