2-06-1411/83 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-1411

Tsiviilasi

Vida Skog AB hagi OÜ Cesmet, A.P. i ja E.E. i vastu

753 727.22 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

753 727.22 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30.10.2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vida Skog AB apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. november 2009

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) - Vida Skog AB (registrikood 556146-

8256), esindaja advokaat Urmas Veinberg

Vastustajad (kostjad) - E.E. (isikukood XXXXXXXXX) ja

A.P. (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada.

Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2008. a otsus ja

teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista E.E.

’ilt ja A.P. ’ilt solidaarselt välja VIDA SKOG AB kasuks

tekitatud kahju katteks 753 727.22 krooni (seitsesada

viiskümmend kolm tuhat seitsesada kakskümmend seitse

krooni ja 22 senti).

Menetluskulude jaotus

ringkonnakohtus

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta

solidaarselt E.E. i ja A.P. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Vida Skog AB esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Cesmet, A.P. i ja E.E. i vastu 753 727.22

krooni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt tegi Vida Skog AB 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ

(hilisema nimega OÜ Cesmet) arveldusarvele nr 221023407566 Hansapangas summas 449 289

Rootsi krooni (SEK), mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli hagiavalduse esitamise

päeval 753 727.22 Eesti krooni. Ekslik ülekanne tehti hageja raamatupidaja inimliku vea tõttu,

kuna tegelikult pidi nimetatud summas ülekanne tehtama AS-ile Karo Trans, viimase poolt

esitatud arvete nr 96, 97 ja 98 alusel. Eksliku ülekande tegemine sai võimalikuks, kuna hageja

ja kostja vahel eksisteerisid majandussuhted 2005. aasta septembrist. Hageja avastas eksituse

27.12.2005 ja üritas kostja juhatuse liikme A.P. iga telefoni teel kontakti saada, kuid A.P. ei

vastanud.

Hageja

pöördus

2006.

aasta

jaanuari

alguses

asja

lahendamiseks

MAQS Law Advokaadibüroo poole ning hageja esindajana võttis vandeadvokaadi vanemabi

Veikko Toomere 10.01.2006 A.P. iga ühendust. A.P. kinnitas raha laekumist kostja

pangaarvele, kuid teatas, et kostja on raha enda kulutuste katteks ära kulutanud. A.P. väitis ka

seda, et kuna kostja soovis osutada hagejale metsa ülestöötamise teenust võis ekslikult

ülekantud summa tasaarveldada. Samuti kinnitas A.P. , et raha üritatakse osaliselt (ca summas

100 000 Rootsi krooni) tagasi maksta 2006. aasta alguses. Hageja saatis kostjale

OÜ Cesmet 10.01.2006 faksiga ja 12.01.2006 tähitud kirjaga nõudekirja ülekantud raha

tagastamiseks hiljemalt 18.01.2006. Kostja hageja nõudekirjale ei vastanud. 18.01.2006

proovis hageja esindaja uuesti kostja juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. iga telefoni teel ühendust

saada, kuid kõnedele ei vastatud. Rahaülekanne on tehtud kostjale ilma õigusliku aluseta ja

kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, sest kohustust rahaülekande tegemiseks hagejal ei

olnud.

A.P. ja E.E. olid peale summa laekumist koheselt teadlikud laekumise alusetusest, kuna

sellise summa laekumine ei saa jääda märkamatuks. Iga mõistlik inimene uuriks, kes sellise

ülekande tegi. Isegi kui eeldada, et kohe peale laekumist ei uuritud summa päritolu, pidi

laekumise ekslikkus olema selge peale seda, kui 2006. aasta alguses hageja esindaja kostjatega

ühendust võttis. OÜ Cesmet oli teadlik raha laekumise alusetusest ning seega oli tal

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel kohustus see tagastada. OÜ Cesmet

tegutses läbi oma juhatuse liikmete A.P. i ja E.E. i, kes olid teadlikud ülekande ekslikkusest,

kuid sellele vaatamata asusid nad saadud summat käsutama, võttes arveldusarvelt välja suuri

summasid ning tasudes osaühingu liisingvõlgnevust. Kohe kui liisingvõlgnevus oli tasutud,

andsid nad liisinglepingust tulenevad õigused ja kohustused üle nende kontrolli all olevale

ettevõttele. Seega teostasid kostjad oma seadusest tulenevaid õigusi ebaseaduslikul viisil,

tekitades teadlikult hagejale kahju. Hagejal ei olnud kostja ees võlgnevust.

VÕS § 137 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvituse maksmise eest

solidaarselt. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt pidi osaühingu juhatus osaühingu

maksejõuetuse tekkimisel kui maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Harju Maakohtu

27.03.2007 määrusega on tuvastatud, et kostja maksejõuetus tekkis hiljemalt novembris 2005.

a. Seega hiljemalt novembris 2005. a oleksid pidanud juhatuse liikmed esitama kohtule

pankrotiavalduse, mis oleks välistanud hagejalt saadud summa kasutamise. ÄS § 180 lg 51

kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei

või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine

maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Pärast 01.01.2006 ei

oleks tohtinud teha juhatuse liikmed enam osaühingu arvelt väljamakseid ning hiljemalt

20.01.2006 oleksid nad pidanud esitama pankrotiavalduse.

Kostjad E.E. ja A.P. vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et OÜ Salmer Invest ja

hageja vahel oli sõlmitud metsatööalane töövõtu- ja transpordileping tähtajaga 18.02.2005

kuni 18.09.2005. Hageja andis OÜ-le Salmer Invest tööd jaanipäevani, seejärel tekkis paus

ning juulikuus oli võimalik teha tööd veel üks nädal. Peale seda hageja neid tööga ei

kindlustanud, kuid lepingut ei lõpetanud ning kuni 18.09.2005 olid masinad metsas, tegemist

oli ooteajaga. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 8 on fikseeritud, et kui tööd ei saa alustada

või töö jääb pooleli tööandja süül, siis makstakse ooteaja eest pool kokkulepitud tunnihinnast.

Kostjad andsid hagejale teada, et kuna neil on lepingust tulenevalt selline õigus, siis seda

võimalust kaalutakse. 23.12.2005 laekus OÜ Salmer Invest pangaarvele 740 356.10

krooni. Esialgu ei olnud kostjad teadlikud, kellelt summa laekus, kuna samas suuruses

summas laekumist oli oodata OÜ-lt Tovister, kes oli ühe teise Rootsis asuva

äriühinguvahendusfirmaks. 23.12.2005 laekus OÜ-lt Tovister 57 390 krooni.

Samas oli olemas reaalne võimalus, et suurema summa kannab üle hageja. Rootsi Kuningriik

pidi hagejale tasuma ostetud kütuse eest kütusekompensatsiooni ning hageja omakorda pidi

kandma kütusekompensatsioonina saadud raha üle kostjale. SMS-i teel raha laekumisest

arvele teavitati ainult siis, kui laekunud summad olid Eesti kroonides. Kuna arve laekus

valuutas, siis selle kohta SMS-i ei tulnud. Teada saades, et hageja soovib nende arvele kantud

summat tagasi, otsustasid kostjad kasutada lepingu punktis 8 sätestatud võimalust ning esitada

hagejale arved ooteaja eest summas 460 800 SEK-i.

Antud juhul ei saa olla tegemist juhatuse liikmete vastu suunatud nõudega. ÄS §-st 187

tulenevalt peab juhatuse liikme vastu nõude esitamisel hageja tõendama osaühingule kahju

tekkimist ja selle põhjustamist juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumisega. Hageja ei ole

kostjate suhtes juhatuse liikme kohustuse rikkumist tõendanud.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 30. oktoobri 2008 otsusega VIDA SKOG AB hagi rahuldamata ning

lõpetas OÜ Cesmet suhtes menetluse õigusjärgluseta lõppemise alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva

käitumisega. Sama paragrahvi lg 1 p-i 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige

siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

OÜ Cesmet juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt seadusest tulenevate kohustuste

rikkumisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitamine ei ole tõendatud. Tõendamist ei leidnud,

et E.E. ja A.P. olid teadlikud nimetatud summa laekumise alusetusest enne nende poolt

juhitud osaühingu arvete tasumisele asumist. OÜ Salmer Invest pangakontost nähtuvalt on

osaühingu arvele perioodil 20.12.2005 kuni 23.12.2005 laekunud summasid ka teistelt

isikutelt (20.12.2005 summas 65 604 krooni; 22.12.2005 Pajumets OÜ-lt 30 000 krooni,

23.12.2005 Tovister OÜ-lt 57 390 krooni).

Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väiteid, et OÜ-lt Tovister oli oodata suuremas summas

laekumist ning ka hagejalt endalt oli oodata laekumist kütusekompensatsiooni osas.

OÜ-lt Tovister laekunud summa on küll oluliselt väiksem vaidlusalusest summast, kuid selle

selgituses on märkus „osaline makse“. Hagejalt laekunud summa 740 356.10 krooni osas on

selgituses märgitud vaid valuutakurss (SEK 449,000.00 kurss 1,6489 krooni). Konto

väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks AS-ile Karo Trans mõeldud laekumisega. Hageja

ülekande aluseks olnud maksekorraldusel on makse saajaks märgitud OÜ Salmer Invest,

Võsupere 114-5, Vihula vald. Esimene teade laekumise ekslikkusest ja summa

tagasinõudmisest jõudis kostjateni hageja volitatud esindaja Veikko Toomere poolt jaanuari

algul 2006 telefonivestluse teel A.P. iga. Kostjate väitel oli selleks ajaks hagejalt laekunud

summa ära kulutatud.

Tõendamata on hageja väide 10.01.2006 toimunud telefonivestluse tegelikust ajast ja vestluse

sisust. A.P. i poolt 15.08.2007 kohtuistungil antud seletuse kohaselt pakkus ta temaga

ühendust võtnud Rootsi firmat esindavale advokaadile (Veikko Toomerele) välja variandi

teatada hagejale, et „teha leping lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud.

Hageja väljastatud nõudekirja vastuvõtnud isikuks 18.01.2006 on väljastusteatel märgitud

Õnne Naan, kes kostjate väitel oli alaealine ega omanud antud äriühinguga mingit seost.

Seega ei ole välistatud, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-i 8 järgi oli ettenähtud võimalus

seisaku aja eest arvete esitamiseks. Asjaolu, et arved esitati peale lepingu lõppemist ja

hagejalt saadud ülekande laekumist, ei muuda nimetatud arveid alusetuteks. Kostjate väitel

väljastati hagejale nii seisaku eest arved kui tasaarveldusleping. Kostjate väitel peale

juulikuud 2005. a hageja OÜ-t Salmer Invest enam tööga ei kindlustanud, kuid lepingut ei

lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas. Sama seletuse on kostjad

andnud ka kriminaalmenetluses ütlusi andes. Hageja väited arvete tagantjärele koostamisest

on ümber lükatud raamatupidaja Meeli Sarapuu ütlustega, et jaanuaris 2006. a trükkis ta

E.E. ilt saadud andmete alusel Vida Skog AB-le esitatavaid lepingust tulenevaid arveid ning

kinnitas, et arved nr 615, 616, 617 on koostatud tema poolt. Samuti ei ole välistatud ka

kostjate väide hagejalt saadavast võimalikust kütusekompensatsioonist, kuigi vastavat

kokkulepet poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu. Hageja tunnistas, et lisaks lepingule

eksisteerisid poolte vahel ka suulised kokkulepped. Hageja tunnistas enda kasuks suulise teate

alusel toimunud kütuse ja varuosade arvete tasaarvestamist OÜ Salmer Invest poolt teenuse

osutamise eest esitatud arvetega, kuid ei tunnistanud samas kostjate väidet kokkuleppest

ostetud

kütuse

eest

kompensatsiooni

ülekandmiseks.

Rootsi

riigi

poolt

kütuse

kompensatsiooni maksmist ja selle ülekandmist tööde teostajale on hageja aga tunnistanud

suhetes firmaga AS Karo Trans.

Kostjad on raha tagastamata jätmise osas selgitanud, et hageja poolt raha tagasinõudmisel

jaanuari algul 2006. a puudus neil täpne ülevaade toimunud arveldustest ja seetõttu otsustati

kasutada lepingust tulenevat õigust seisaku eest arve esitamiseks vastavalt tegelikele

seisutundidele. Hageja ei ole ümber lükanud kostjate väidet vastastikusest arveldusest

tulenevast võimalikust hageja võlgnevusest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 230 peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei tõendanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kostjad

esitasid raamatupidamise väljavõtte perioodil 10.02.2005 kuni 20.07.2005 OÜ Salmer Invest

poolt seisuga 31.12.2005 hagejale esitatud arvetest kokku summas 1 443 087 SEK-i, millest

on tasutud hageja poolt summas 965 487 krooni ning tasumata 477 600 krooni (väljatrükk

HansaRaama programmi andmetest). Kohus andis 30.04.2008 eelistungil hagejale võimaluse

kostjate esitatud vastastikuste arvelduste kontrollimiseks. Hageja esitas koopiad Vida Skog

AB poolt OÜ-le Salmer Invest esitatud kaubaarvetest nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja

512004, väites, et tegemist on hageja poolt OÜ-le Salmer Invest ostetud kütuse ning

varuosade eest esitatud ja OÜ Salmer Invest poolt tasumata jäetud arvetega kokku summas

434 389 SEK-i, mille osas hageja teatas Salmer Invest OÜ-le, et teeb tasaarvestuse. Samuti

väitis hageja, et OÜ Salmer Invest poolt arvete tasumata jätmisel tegi hageja tasaarvestuse

OÜ Salmer Invest esitatud nõudega ning pärast tasaarvestuse tegemist ei olnud kummalgi

poolel nõudeid teineteise vastu. Kostjad nimetatud arvete saamist ja nende alusel tehtud

tasaarveldamist ei tunnistanud, märkides, et ka saaja aadress - Salmer Invest OÜ, Võsupere

114-5, Vihula Vald, Soome, on ekslik. Hageja väitel on arved edastatud OÜ-le Salmer Invest

lihtpostiga ning tasaarvelduse tegemisest teatati samuti suuliselt.

Kostjad ei kinnitanud hageja väiteid suulistest kokkulepetest hageja esitatud arvete alusel

tasaarvestuse tegemiseks. VÕS § 200 lg-st 4 tulenevalt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada

nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kuna nimetatud arvete võlgnikule esitamise ja nende alusel tasaarvelduse toimumise kohta

dokumentaalsed tõendid puuduvad, samuti ei ole kaubaarvetelt aru saada, millise kauba eest

arved on esitatud, siis ei ole võimalik lugeda nimetatud summas poolte vahel toimunud

tasaarveldust toimunuks. Tõendamata on, kas ja kui palju poolte majandussuhetest tulenevalt

tegelikult kumbki pool teisele poolele vaidlusaluse ülekande laekumisel võlgnes.

Tõendamata on kostja tegeliku maksejõuetuse tekkimise aeg. Harju Maakohtu 27.03.2007

pankrotimenetluse lõpetamise määruses on küll märgitud, et OÜ Salmer Invest maksejõuetus

kujunes välja novembris 2005. a, kuid dokumentidest ei nähtu, milliste asjaolude alusel

ajutine haldur sellisele järeldusele jõudis. Hageja poolt tsiviilasjas nr 2-06-6600

pankrotimenetluse kohta esitatud dokumentidest nähtub, et menetlus algatati 22.06.2006

võlausaldaja AS Stora Enso avalduse alusel 09.07.2004 sõlmitud liisinglepingutest tulenevalt.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses on märgitud ka, et avalduse esitanud võlausaldaja on

oma avaldusest 02.02.2007 loobunud. Ajutine haldur Terje Eipre on väidetavalt andnud

viimase arvamuse asjas 06.02.2007, tuginedes võlgniku majanduslikule olukorrale 07.08.2006

esitatud aruandes. Esitatud dokumentides ei kajastu hageja ja võlgniku vahelised

majandussuhted, ei nähtu ka ajutise halduri poolt võlgniku suhtes krediidiasutustele tehtud

järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest. Samal ajal oli võlgniku

arvelduskonto Hansapangas arestitud käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise määruse

02.03.2006 alusel. Samuti ei nähtu pankrotimenetluse materjalidest andmeid Vida Skog AB

volitatud esindaja Veikko Toomere avalduse alusel Põhja Politseiprefektuuris 18.04.2006

alustatud kriminaalmenetlusest. Eeltoodust tulenevalt on teadmata tegelik võlgniku

majanduslik seis vaidlusaluse ülekande tegemise ajal.

Harju Maakohtu 27.03.2007 määruse kohaselt ei tuvastatud pankrotimenetluse lõpetamisel

OÜ Cesmet juhatuse liikmete suhtes maksejõuetust põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või

rasket juhtimisviga. Samuti ei ole ajutise halduri Terje Eipre poolt 06.02.2007 esitatud

arvamuse kohaselt tuvastatud vara tagasinõudmise võimalusi. Politsei poolt endiste juhatuse

liikmete suhtes maksejõuetuse põhjustamise osas kriminaalmenetlust ei alustatud.

Kostjad on juhatuse liikmetena tõendanud oma süü puudumist eksliku ülekande alusel

laekunud summa kasutamisele asumises, samuti on nad osaühingu majandustegevuses

esitatud arvete maksmisel järginud alates 01.01.2006 kehtima hakanud äriseadustiku (ÄS)

§ 180 lg 51 redaktsioonis sätestatud hoolsuskohustust. Hageja ei tõendanud OÜ Salmer Invest

endiste juhatuse liikmete E.E. i ja A.P. i poolt nende seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega hagejale kahju tekitamist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Vida Skog AB esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

30. oktoobri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista välja solidaarselt E.E. ilt ja A.P.

ilt Vida Skog AB kasuks 753 727.22 krooni ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja

mõista välja E.E. ilt ja A.P. ilt Vida Skog AB menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1. On maakohus otsuse tegemisel jätnud hindamata mitmed hageja poolt esitatud tõendid,

samas arvestades kostjate paljasõnalisi ja tõendamata väiteid, millele apellant on vastu

vaielnud. Sellega on kohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8) ning jõudnud

valele järeldusele.

Kuna OÜ Cesmet osutas hagejale 2005 aastal Rootsis metsa ülestöötamise teenust, siis kohtu

arvates tõendab kostjate paljasõnalist väidet kütusekompensatsiooni ülekandmise kohta OÜ-le

Cesmet see, et hagejal olevat olnud sarnane kokkulepe AS-iga KaroTrans. Asjaolu, milline

kokkulepe oli hagejal AS-iga KaroTrans, ei tõenda kütusekompensatsiooni kokkuleppe

olemasolu hageja ja OÜ Cesmet vahel. Seega on kohus rajanud oma järelduse kostjate

paljasõnalistele väidetele, mis on vastuolus TsMS § 442 lõikega 8, mille kohaselt märgitakse

otsuses kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ja tõendid, millele on rajatud

kohtu järeldused. Seega peab kohus märkima otsuses millistele tõenditele rajanevad tema

järeldused. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 2 ei vaja tõendamist poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide, kui vastaspool selle omaks võtab. Seega piisab sellest, et pool vaidleb vastu

teise poole paljasõnalisele faktiväitele, ning kohus ei saa seda faktiväidet arvestada. Asjaolu,

et hagejal oli kokkulepe kolmanda isikuga kütuse kohta, ei tõenda, et selline kokkulepe oli

hageja ja OÜ Cesmet vahel. Hageja vaidles vastu kostjate väidetele selle kohta, et hageja pidi

kandma OÜ Cesmet arveldusarvele kütusekompensatsiooni. Seega ei saa arvestada kostjate

väidet kütusekompensatsiooni kokkuleppe kohta.

2. Olid kostjad eksliku ülekande laekumise hetkest teadlikud sellest, kes ülekande tegi. Kohus

ei ole sellise hageja väite osas seisukohta võtnud.

OÜ Cesmet konto väljavõttest on näha, et iga OÜ Cesmet arvele laekunud summa kohta

saadeti kostjatele SMS teade ning selle teate eest võeti OÜ Cesmet pangaarvelt maha 3

krooni. Kostjad tunnistasid menetluse käigus SMS teavituse olemasolu, kuid väitsid, et neid

teavitati ainult Eesti sisesest laekumisest. 24.12.2005 on võetud OÜ Cesmet kontolt 6 krooni

ning eelmisel päeval toimus OÜ Cesmet kontole laekumised OÜ-lt Tovister ja hagejalt. Seega

teavitati kostjaid hageja ülekande laekumisel sellest, kes summa üle kandis, milline oli summa

suurus ning mis oli maksekorralduse selgituses. SMS teavituse olemasolu tõendab üheselt

seda, et kostjad olid juba hageja makse laekumisel teadlikud, et maksjaks on hageja.

3. Ei ole võetud seisukohta selles, miks ei saa lugeda kätteantuks hageja esindaja poolt 2006.

a jaanuaris OÜ-le Cesmet saadetud kirja, milles hageja palus tagastada ekslikult laekunud

summa. Kiri oli saadetud OÜ Cesmet registris märgitud aadressile ning selle võttis vastu

Õnne Naan.

4. On kohus jätnud tähelepanuta, et OÜ Cesmet poolt hagejale seisutundide eest esitatud

arved 615, 616 ja 617 kannavad kuupäeva 05.01.2006. Hageja esindaja esimene kontakt

kostjatega oli 10.01.2006, ehk viis päeva peale arvete väljastamist. Kostjad väitsid, et arved

615, 616 ja 617 esitati hagejale peale seda, kui kostjad said teada hageja soovist ekslikult

ülekantud summa tagasi saada. Seega ei koostatud arveid 615, 616 ja 617 neile märgitud

kuupäeval, vaid oluliselt hiljem.

5. Ei ole hinnatud dokumentaalseid tõendeid ning nende vastuolu kostjate ütlustega.

OÜ Cesmet raamatupidaja Meeli Sarapuu ütles 18.08.2006 politseis ülekuulamisel, et ta ei ole

näinud OÜ Cesmet 2005. a detsembrikuu ja 2006. a dokumente. Käesolevas vaidluses

tunnistas sama isik, et koostas ise OÜ-le Cesmet arveid 2006. a jaanuaris. Seega on vastuolus

dokumentaalne tõend (ülekuulamise protokoll) ja M. Sarapuu tunnistus.

A.P. ütles 05.06.2006 politseis ülekuulamisel, et hageja esitas OÜ-le Cesmet arveid kütuse

eest. A.P. väitis 28.08.2006 politseis ülekuulamisel, et hageja jäi OÜ-le Cesmet võlgu umbes

200 000 SEK, kuid selles osas tehti hageja ja OÜ Cesmet vahel tasaarvestus.

Kohus ei andnud hinnangut vastuolule kostjate väidete ja ülekuulamise protokollide vahel

ning M. Sarapuu ütluste ja tema ülekuulamiste protokollide vahel. Samuti ei põhjendanud

kohus, miks ta luges õigeks kostjate ning M. Sarapuu ütlused, mis on vastuolus

dokumentaalsete tõenditega.

6. On andmata hinnang OÜ Cesmet pangakonto väljavõttele ning E.E. i ja A.P. i tegevusele

peale ekslikult ülekantud summa laekumist OÜ Cesmet arvele.

Väga lühikese aja jooksul peale ekslikku ülekannet tasusid E.E. ja A.P. sadades tuhandetes

OÜ Cesmet liisinguvõlgu, seejärel lõpetasid need liisingulepingud ja sõlmisid need uuesti

teise äriühingu nimel, võtsid OÜ Cesmet kontolt sularahas välja 172 000 krooni ja tasusid

E.E. i ja A.P. i osalusega äriühingusse 70 000 krooni. Pärast pangaarve tühjendamist müüsid

E.E. ja A.P. neile kuuluvad OÜ Cesmet osad isikutele, kes pole kunagi Eestis viibinud ning

väidetavalt andsid kõik raamatupidamise dokumendid üle uutele juhatuse liikmetele, kes pole

samuti Eesti viibinud. Seega tegutsesid E.E. ja A.P. teadlikult selle nimel, et viia kõik

varad OÜ-st Cesmet välja.

A.P. väitis 28.08.2006 politseis ülekuulamisel, et vene rahvusest mehele sai üle antud kogu

raamatupidamise dokumentatsioon OÜ Cesmet kohta. E.E. ja A.P. ei esitanud ka OÜ

Cesmet pankrotimenetluses pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente, väites, et need on

üle antud uutele juhatuse liikmetele. Samas on E.E. ja A.P. käesolevas menetluses esitanud

kohtule hulgaliselt OÜ Cesmet arveid ning teisi raamatupidamise dokumente, konto

väljatrükke ja väljavõtteid raamatupidamise programmist. Kõik see seab kahtluse alla

käesolevas vaidluses kohtule esitatud dokumentide tõendusliku väärtuse.

7. Ei ole arvestatud hageja väidet, et seisutundide eest esitatud arved 615, 616, ja 617 tuleb

ebausaldusväärsuse tõttu jätta tähelepanuta.

Hageja ja OÜ Cesmet vahel sõlmitud lepingu alusel oli OÜ-l Cesmet õigus seisutundide eest

esitada arveid ainult pool kokkulepitud tunnihinnast ehk 300 SEK/tund aga arvetel 615, 616 ja

617 on täistunnihind ehk 600 SEK/tund. Isegi kui eeldada, et OÜ-l Cesmet oli õigus esitada

hagejale arveid seisutundide eest, on need arved oma sisult valed ning neid ei saa arvestada.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel pidi OÜ Cesmet esitama hagejale arved iga kahe nädala

tagant, kuid seisutundide eest esitati arved alles pool aastat peale lepingu lõppemist. See

asjaolu viitab üheselt sellele, et mingeid seisutunde ei olnud ning OÜ-l Cesmet ei olnud õigust

seisutundide eest arveid esitada.

8. On kohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.

TsMS §-le 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Samas on kohus leidnud, et asjas esitatud tõenditega ei

ole ümber lükatud kostjate väide vastastikusest arveldusest tulenevast hageja võlgnevusest.

Seega peab kohus vajalikuks, et hageja lükkaks tõenditega ümber kostjate väited hageja

võlgnevuse kohta, mis on poolte võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ebamõistlik.

Kohus leidis, et E.E. ja A.P. on esitanud käesoleva protsessi käigus vastuolulisi ja teineteist

välistavaid väiteid, kuid samas väidab, et ükski nendest väidetest ei ole välistatud. Sellest võib

järeldada, et kohtu arvates piisab tõendatud väidetele vastuvaidlemiseks sellest, kui esitada

tõendamata vastuväiteid, mis mingil viisil haakuvad muude asjaoludega. See on vastuolus

TsMS §-s 230 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõttega, et vaidluse pooled peavad

tõendama oma väiteid. Kostjad ei ole tõendanud seisutundide olemasolu ning hageja on

sellekohastele väidetele vastu vaielnud.

Tõendamata on kostjate väide hageja võlgnevuse kohta OÜ-le Cesmet. A.P. on ülekuulamisel

tunnistanud, et hageja esitas OÜ-le Cesmet arveid kütuse ja varuosade eest ning nende arvete

osas tehti tasaarvestus. Kaudselt tõendab hageja väidet kütuse ja varuosade arvete

tasaarvestuse kohta ka asjaolu, et kostjad ei nõudnud väidetavalt maksmata arvete tasumist

hagejalt. A.P. i ülekuulamise protokollist nähtub, et hageja esitas OÜ-le Cesmet kütuse ja

varuosade eest arved ning nende arvete osas tehti tasaarvestus ning pärast tasaarvestus ei

olnud kummalgi poolel teineteisele võlgnevusi. Samuti on E.E. ja A.P. OÜ Cesmet

pankrotimenetluses väitnud, et ei mäleta midagi OÜ Cesmet majandustegevusest ja võlgadest,

kuid käesolevas protsessis annavad üksikasjalikke ütlusi OÜ Cesmet majandustegevuse ja

võlgade kohta. Seega on kostjad ise tunnistanud tasaarvestuse tegemist ning seda, et hageja ei

võlgnenud midagi. Kohus ei ole võtnud seisukohta, miks ei tõenda tasaarvestuse tegemist

A.P. i ülekuulamise protokoll, kus ta politseis ülekuulamisel tunnistas tasaarvestuse toimumist

ja hageja võlgnevuste puudumist OÜ-le Cesmet.

9. Ei ole viited võlaõigusseadusele asjakohased. Kuna hageja ja OÜ Cesmet vahel sõlmitud

lepingus oli tellijaks Rootsi äriühing ning tellimuse täitmine toimus Rootsis, siis kohaldatakse

lepingule Rootsi õigust.

10. Ei ole kohus põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et OÜ Cesmet raamatupidamise

dokumendid on tõendina usaldusväärsed. E.E. ja A.P. on politseis ülekuulamisel ja OÜ

Cesmet pankrotimenetluses väitnud, et neil ei ole OÜ Cesmet raamatupidamise dokumente

ning nad ei mäleta ka majandustegevusest mitte midagi. Samas on E.E. ja A.P. käesolevas

tsiviilasjas andnud üksikasjalikke ütlusi kostja majandustegevuse kohta ning esitanud

dokumente OÜ Cesmet raamatupidamisest, mida neil väidetavalt pankrotimenetluse ajal ei

olnud.

11. On arusaamatu kohtu väide, et maksejõuetuse tekkimise hetke tuleks uuesti tõendada.

Maksejõuetuse tekkimise hetk on tuvastatud pankroti raugemise määruses. Maksejõuetuse

toimumise aja on ajutine haldur tuvastanud selle järgi, millal tekkisid OÜ-l Cesmet raskused

maksude tasumisega ning millal tasuti viimased maksud maksuametile. Seda tõendab ajutise

pankrotihalduri täiendav seisukoht 20.10.2006.

12. On kohus otsuses leidnud, et hageja poolt OÜ Cesmet pankrotimenetluse dokumentides ei

kajastu hageja ja võlgniku vahelised majandussuhted, ei nähtu ajutise halduri poolt võlgniku

suhtes krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest.

Hageja ja võlgniku majandussuhted ei saanudki ajutise halduri aruandes kajastuda, kuna E.E.

ja A.P. ei andnud ajutisele pankrotihaldurile dokumente ning nad väitsid, et ei mäleta OÜ

Cesmet majandustegevusest mitte midagi. Seega ei saanud ajutine haldur teada hageja ja OÜ

Cesmet majandussuhetest. Ajutise pankrotihalduri aruannetest on näha, et ta saatis

krediidiasutustele päringud OÜ Cesmet kontode kohta. Krediidiasutustel ei ole aga võimalik

kontrollida tehtud tehingute sisulist õigsust.

Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et pankrotimenetluses ei nähtu andmeid hageja

esindaja Veikko Toomere avalduse aluse alustatud kriminaalmenetlusest.

Ajutisel pankrotihalduril ei olnud OÜ Cesmet raamatupidamise dokumente ning ta ei saanud

olla teadlik menetluse algatamisest E.E. i ja A.P. i suhtes.

13. On ebaõige kohtu järeldus, et ajutine haldur ei ole tuvastanud E.E. i ja A.P. i juhtimisviga

või kuriteo tunnustega tegu, ega vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutisel halduril ei olnud võimalik OÜ Cesmet raamatupidamise dokumentide puudumise

tõttu tuvastada tehtud tehingute alusetust või muud rikkumist E.E. i ja A.P. i poolt. Samal

põhjusel ei olnud ajutisel halduril võimalik ka tuvastada tagasivõitmise võimalusi.

E.E. ja A.P. ei andnud haldurile infot, kuid käesolevas asjas on dokumendid olemas ning

seega on võimalik tuvastada ka E.E. i ja A.P. i seadusest tuleneva kohustuse rikkumine,

erinevalt OÜ Cesmet pankrotimenetlusest.

14. On ebaõige väide, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust.

Hageja on kogu aeg väitnud, et tema kahju suuruseks on ekslikult ülekantud summa ehk

449 289 SEK-i ning seda tõendanud. Kostjatel oli tellitud SMS teavitus konto laekumiste

kohta. Seega said kostjad koheselt peale hageja ülekande laekumist teate, kes ja kui suure

summa üle kandis ning mis oli kirjas maksekorralduse selgituse osas. Seega olid E.E. ja A.P.

hageja ülekande laekumisel teadlikud ülekande tegija isikust. Kostjad ei ole tõendanud oma

väidet, et ootasid hagejalt kütusekompensatsiooni ülekannet. Lisaks sellele on tõendamata

kostjate väide, et hageja oli võlgu OÜ-le Cesmet. Vaatamata sellele, et E.E. ja A.P. olid

hageja ülekande laekumise hetkel teadlikud, et maksja oli hageja ning et OÜ-l Cesmet ei

olnud alust laekunud summa endale jätmiseks, tasusid nad hagejalt laekunud summa arvel OÜ

Cesmet võlgnevusi.

Kui juhatuse liikmed teavad, et laekunud summa on alusetu, kuid sellele vaatamata kasutavad

seda teiste võlgnevuste tasumiseks, siis on tegemist juhatuse liikmete tahtliku heade kommete

vastase käitumisega. Kuna pankrotimenetluse dokumentidega ja E.E. i ja A.P. i ülekuulamise

protokollidega on tõendatud OÜ Cesmet maksejõuetuse tekkimine hiljemalt 2005. a

novembris, oleksid E.E. ja A.P. pidanud vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 esitama juba 2005. a

novembris kohtule OÜ Cesmet pankrotiavalduse. Kui E.E. ja A.P. oleksid täitnud seadusest

tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust, siis ei oleks toiminud hageja eksliku ülekande

kasutamist OÜ Cesmet teiste võlgnevuste tasumiseks ning hagejale ei oleks kahju tekkinud.

E.E. ja A.P. rikkusid seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus, mille tagajärjel

tekkis hagejale kahju ülekantud summa ulatuses ning hagejal on õigus nõuda kahju

hüvitamist.

E.E. ja A.P. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1. On ebaõige apellandi seisukoht, et kostjad olid eksliku ülekande laekumise hetkel

teadlikud, kes selle tegi.

Perioodil 20.12.2005-23.12.2005 on kostja arvele laekunud summasid ka teistelt isikutelt,

mitte ainult OÜ-lt Tovister. OÜ Salmer Invest pangakonto väljavõttest nähtub ainult, et

23.12.2005 on laekunud summa 740 356.10 krooni, kellelt see summa tulnud on, ei selgu.

SMS teates raha laekumise kohta ei olnud märgitud selle saatjat. OÜ Tovister poolt

23.12.2005 tehtud ülekandes on märgitud osaline makse, ning seetõttu oli kostjatel alust

oodata suurema summa laekumist. Mitte ükski hageja poolt esitatud tõend ei kinnita, et

kostjad olid raha laekumise hetkel teadlikud sellest, et see on tehtud hageja poolt. Esimene

teade laekumise ekslikkusest ja summa tagasinõudmisest jõudis kostjateni telefoni teel 2006.

a jaanuari algul, täpset kuupäeva hageja tõendada ei suutnud. Seega on loogiline, et arved

615, 616, 617 on koostatud 05.01.2006.

2. On ebaõige apellandi järeldus, et raamatupidaja M. Sarapuu ütlused on vastuolulised. Kui

tunnistaja politseis ülekuulamisel ütles, et ta ei ole näinud OÜ Cesmet 2005. a detsembri ja

2006. a dokumente, pidas ta silmas raamatupidamise algdokumente. Samuti on ta öelnud, et

koostas arveid oma arvuti raamatupidamisprogrammis vastavalt kostjate korraldusele.

3. On ebaõige apellandi seisukoht, et kohus ei andnud hinnangut OÜ Cesmet pangakonto

väljavõttele ja E.E. i ja A.P. i tegevusele, peale ekslikult ülekantud summa laekumist.

Kohus on seda otsuses analüüsinud. Kostjad on piisavalt oma väiteid põhjendanud, tuginedes

seejuures pooltevahelisele lepingule. Seetõttu on alusetu väita, et E.E. i ja A.P. i ütlused on

paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad küll tunnistasid kriminaalmenetluses ülekuulamisel, et

pooled on varem tasaarveldust omavahel teostanud, kuid kohtumenetluses on kostjad andnud

ütlusi selle kohta, et need olid varasemate arvete, mitte hageja poolt kohtule esitatud arvete

alusel.

4. On ebaõige apellandi seisukoht, et kohaldamisele kuulub Rootsi seadus, sest asja arutamine

toimub Eesti kohtus.

5. On tõendamata OÜ Cesmet maksejõuetuse aeg.

Ka tunnistaja M. Sarapuu väitis, et novembris ja detsembris 2005. a ei olnud äriühing

maksejõuetu.

6. On ebaõige apellandi seisukoht, et ajutisel halduril ei olnud võimalik tuvastada

E.E. i ja A.P. i poolt toimepandud rikkumisi.

Ajutisel halduril on õigus teha järelepärimisi nii Maksuametile kui ka pankadele. Pangakonto

väljavõttest nähtuvalt saab tuvastada ka kostjate poolt teostatud ülekanded ja sellest tulenevalt

kontrollida võimalikke rikkumisi. Pankrotimenetluse käigus kontrolliti, kas kostjate tegevuses

esineb karistusseadustikus (KarS) § 384 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis. Kuna

kriminaalmenetlust ei alustatud, siis selliseid asjaolusid pankrotimenetluses ei tuvastatud.

7. Ei tõendanud hageja hüvitamisele kuuluva kahju suurust.

Kohus andis hagejale võimaluse kontrollida oma raamatupidamisandmeid, kuid hageja selles

osas omapoolseid raamatupidamisväljavõtteid ei esitanud.

8. Ei vasta tõele, et OÜ Cesmet võlgnevusi tasuti ainult hagejalt laekunud summa arvel.

OÜ Cesmet konto väljavõttest on näha, et perioodil 20.12.2005 kuni 31.12.2005 on lisaks

hageja poolt teostatud ülekandele laekunud veel ca 173 000 krooni. E.E. ja A.P. tasusid

äriühingu arveid ning täitsid lepingulisi kohustusi liisinguäriühinguees ning seetõttu ei ole

juhatuse liikmed oma seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud ning osaühingule kahju

tekitanud. Sellest tulenevalt on kostjad täitnud ÄS § 180 lg-s 5 sätestatud hoolsuskohustust.

Hageja ei ole tõendanud E.E. i ja A.P. i poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

hagejale kahju tekitamist.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu

vaidlustatud otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult.

2. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

- hageja ja kostjate E.E. ja A.P. poolt juhitud OÜ Salmer Invest vahel (hilisema ärinimega

OÜ Cesmet) oli sõlmitud 08.01.2005 metsatööalane töövõtu- ja transpordileping, mille

kohaselt hageja oli tellijaks ja kostja Salmer Invest OÜ töövõtjaks tunnitöö alusel, tunnitöö

hind oli 600 SEK ning tööpiirkonnaks hageja „sisseostuala, - piirkond“ (Rootsi Kuningriik).

Leping hakkas kehtima 18.02.2005 ning lõppes septembris 2005;

- hageja tegi 20.12.2005 eksliku ülekande Salmer Invest OÜ kontole summas 449 000 SEK,

kõnesolev summa konverteeriti 22.12.2005 Eesti kroonidesse - 740 356.10 EEK - ning see

laekus Salmer Invest OÜ arvele, laekunud summat hagejale ei tagastatud;

- Salmer Invest OÜ pangakonto andmetest nähtuvalt on alates 20.12.2005 kuni 20.01.2006

tehtud Salmer Invest OÜ kontolt väljamakseid kokku summas 931 219.38 krooni, laekumisi

oli summas 923 918.61 krooni, algsaldo oli 7469.34 krooni, enne hageja poolt tehtud

ülekannet oli kontojääk 2830.02 krooni;

- hageja poolt tehtud ülekandega seoses võimaliku lahendi leidmiseks suhtlesid hageja

volitatud esindaja V. Toomere ja A.P. 2006. a jaanuari algul telefoni teel ning 11.01.2006 on

hageja koostanud kostjale Salmer Invest OÜ kirja „Nõue ekslikult ülekantud raha

tagasimaksmiseks“, mis on 18.01.2006 on kiri juriidilisel aadressil vastu võetud, vastuvõtjaks

on märgitud „Õnne Naan“;

- E.E. ja A.P. võõrandasid 2006. a jaanuaris neile kuuluvad Salmer Invest OÜ osad

Suurbritannia äriühingule Bestron Capital LLP, 02.02.2006 on osaniku otsusega muudetud

Salmer Invest OÜ ärinime - OÜ Cesmet, aadressi – uueks aadressiks määrati Laki 25 Tallinn

ning nimetati ka uued juhatuse liikmed - Hlib Berezichenko (elukoht – Tšehhi Vabariik) ja

Andriy Manovskyy (elukoht –Venemaa, Petrozavodsk); kostjate A.P. ja E.E. volitused

lõppesid 27.02.2006 äriregistris uute juhatuse liikmete kohta kande tegemisega;

- OÜ Cesmet suhtes algatati AS Stora Enso Mets avalduse alusel pankrotimenetlus Harju

Maakohtu 22.06.2006 määrusega, kõnesolev pankrotimenetlus lõpetati sama kohtu

27.03.2007 määrusega pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29

alusel;

- OÜ Cesmet on lõpetatud 11.06.2007 kandemäärusega kohtulahendi täitmiseks,

kustutuskanne äriregistris on tehtud 15.06.2007.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjateE. ja P. käitumine vaidlusaluse summa hagejale

mittetagastamisel ja ärakasutamisel muudeks vajadusteks oli õiguspärane ning kooskõlas hea

usu põhimõttega ja heade kommetega, kas hagejale on kostjate käitumise tagajärjel tekkinud

kahju, ning kahju olemasolul, kas kostjatel on tekkinud kohustus see hagejale hüvitada.

3. VÕS § 1043 sätestab, et õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab teisele

isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lõike 1 p 8 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku

käitumisega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt neile sätetele antud tõlgendusega, et need

võimaldavad vajalike asjaolude esinemisel esitada võlausaldajal kahju hüvitamise nõude ka

otse OÜ Cesmet endiste juhatuse liikmete vastu. Seejuures tuleb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7

tuleneva vastutuse kohaldamiseks kindlaks teha, kas kostjad on rikkunud seadusest tulenevat

kohustust ning kas kostjate poolt rikutud lepinguvälist kohustust ette nägeva sätte eesmärgiks oli

kannatanu kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine, samuti tuleb tuvastada kannatanul selle

rikkumise tagajärjel kahju tekkimine ning kahjutekitanu süü.

VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 ettenähtud vastutuse kohaldamine eeldab omakorda lisaks kahju ja

põhjusliku seose kui deliktivastutuse üldaluste kindlakstegemisele hinnangu andmist sellele,

kas kahju tekitaja tegu (ka tegevusetus) oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas

kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele.

4. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks anda hinnangu sellele, kas kostjadE. ja P.

vastutavad hagejal tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.

TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas

usus, ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevad ka äriühingu juhatuse liikme

kohustused käituda suhetes äriühingu võlausaldajatega heas usus ning hoiduda äriühingu

õiguste teostamisel kahju tekitamisest äriühingu võlausaldajale. Nimetatud, ka juhatuse

liikmele laieneva kohustuse eesmärgiks on hoida ära kahju tekkimine nii juriidilisele isikule,

kellega juhatuse liige on lepingulaadses suhtes, kui ka kahju tekitamine viimase

võlausaldajatele. Kuna kõnesolevad TsÜS § 138 lg 1 ja 2 sätted teenivad ka võlausaldaja

kaitse eesmärki, siis võib juhatuse liikme mitteheauskne ja tahtlik käitumine äriühingu

võlausaldajale kahju tekitamisel olla aluseks tema otsevastutuse tekkele võlausaldaja ees VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 järgi.

5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et antud asjas ei ole leidnud tõendamist

kostjateE. ja P. kui OÜ Cesmet juhatuse liikmete poolt seadusest tulenevate kohustuste

rikkumisega hagejale õigusvastaselt kahju tekitamine ning selle hüvitamise kohustus hageja

poolt nõutud summas.

6. Maakohus on õigesti poolte esitatu põhjal tuvastanud, et hageja poolt 20.12.2005 tehtud

maksekorraldus ja selle alusel toimunud ülekanne summas 449 289 SEK kostja OÜ Cesmet

arvele oli ekslik. Kuna kostjal OÜ Cesmet ei olnud alust kõnesolevat summat saada, siis

tekkis hagejal VÕS §-de 1027 ja 1028 lg 1 järgi alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja

OÜ Cesmet vastu ülekantud summas ning kostjal OÜ Cesmet kohustus alusetult saadu

tagastada. Kuna kostja OÜ Cesmet pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu PankrS § 29

alusel võlgnikul isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike kulude katmiseks vajalike

vahendite puudumise tõttu, rääkimata vahendite puudumisest võlgade tasumiseks, ning OÜ

Cesmet on likvideeritud õigusjärgluseta ja registrist kustutatud, siis ei ole võimalik hagejal

taotleda kostja poolt alusetult saadu tagastamist ega ka kahju hüvitamist OÜ-lt Cesmet.

Maakohtule esitatud konto väljavõttest (I kd tl-d 92-95) nähtub, et vahetult enne hageja

eksliku ülekande Eesti kroonides laekumist kostja kontole 23.12.2005 (laekumine Rootsi

kroonides oli 22.12.2005) oli kostja OÜ Cesmet arveldusarvel jääk 2830.02 krooni, nimetatud

arvele laekus samal päeval, s.o 23.12.2005, veel OÜ-lt Tovister 57 390 krooni, ning nende

laekumise vahel ja pärast neid on arvelt suuremate maksetena veel samal päeval kantud üle

AS-le Hansa Liising kahes osas kokku 155 000 krooni, OÜ-le Evison Grupp 14 509 krooni,

OÜ-le Brauf 65 000 krooni ning võetud sularahana välja 60 000 krooni. Järgnevatel päevadel,

s.o ajavahemikul 24.12.2005 – 10.01.2006, on laekumisi OÜ Cesmet arvele olnud 21 500

krooni, sellel ajavahemikul on võetud arvelt sularahana välja veel 81 900 krooni ning

suuremate maksetena on tehtud AS-le Hansa Liising ülekandeid 105 045 krooni ja

OÜ-le Forest Service (kostjateE. ja P. iga seotud äriühing) 70 000 krooni ulatuses.

7. Maakohus on ebaõigesti tõendeid hinnates leidnud, et asjas puuduvad tõendid kinnitamaks,

et kostjadE. ja P. oleksid olnud enne nende poolt arvete tasumisele asumist teadlikud

740 356.10 Eesti krooni suuruse summa hagejalt laekumisest ja selle laekumise alusetusest.

Eelviidatud OÜ Cesmet konto väljavõttest selgub, et osaühingul oli tellitud SMS-teavitus

laekumiste kohta ning iga kostja OÜ Cesmet arvele laekunud summa kohta saadeti kostjatele

SMS-teade ning selle teenuse eest võttis pank kostja OÜ Cesmet pangaarvelt maha teenustasu

3 krooni; 24.12.2005 on võetud kostja OÜ Cesmet kontolt maha 6 krooni eelneval kuupäeval

toimunud laekumiste teavituste eest ning eelneva päeva laekumisteks olid vaid ülekanded

hagejalt ja OÜ-lt Tovister. Konto väljavõtte viimaselt leheküljelt nähtub, et 22.05.2005 on

toimunud järgmine laekumine: „22.12.2005 2005122200073791 VIDA SKOG AB 513 97

BORGSTENA 051220L02279 96,97,98 /CHGS/SEK40 449289.00 +“ ning 4. leheküljel

kirjendatu kohaselt on tehingu selgitus: „23.12.2005 2005122300147389 VV: SEK kurss

1.6489 -> EEK 740.356.10 449000.00 -“. Nimetatust järeldub, et OÜ Cesmet konto sisaldas

kandeid nii hageja ülekande laekumise ajast, summa ülekandja isikust, ülekantava summa

suurusest ning maksekorralduse selgitusest ning kostjaid oli 23.12.2005 panga poolt saadetud

SMS-ga kõigist neist andmetest teavitatud. Kostjate teadlikkust hageja ülekande laekumisest

juba 23.12.2005 kinnitab ka asjaolu, et Rootsi kroonide konverteerimiseks Eesti kroonidesse

pidid kostjad andma eelnevalt internetipanga või muu pangakanali kaudu pangale vastava

korralduse.

Põhjendatud ei ole vastustajate väide, et nad ei olnud teadlikud laekunud summa alusetusest,

kuna umbes samal ajal pidi OÜ-le Cesmet laekuma OÜ-lt Tovister suurem summa ning ka

hagejalt pidi laekuma kütusekompensatsioon. Arvestades, et kostjad said pangalt kohe

SMS-teavituse hageja poolt tehtud rahaülekande kohta ning OÜ-lt Tovister laekus 23.12.2005

kostja OÜ Cesmet arvele vaid 57 390 krooni, mis ei ole ligilähedaseltki samas suurusjärgus

kui hageja poolt tehtud ülekanne, ja kostjad ei ole tõendanud OÜ Tovister kohustust ja

kavatsust nimetatud ajal üle kanda OÜ Cesmet arvele hageja ülekandega samas suurusjärgus

olevat summat (üksnes kontoväljavõttel sisalduv OÜ Tovister selgitus ülekande tegemisel, et

tegemist on arve nr 04/08 osalise tasumisega, ei tõenda seda) ega ka seda, et hagejal üldse oli

kohustus kanda OÜ-le Cesmet üle kütusekompensatsiooni pooltevahelise 08.01.2005 lepingu

järgi

(hageja

ei

ole

kostjate

sellekohast

väidet

õigeks

võtnud

ning

hagejal

kütusekompensatsiooni maksmise kohustust ei nähtu ka 08.01.2005 lepingust ega saa seda

järeldada asjaolust, et hagejal oli kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepe teise

metsaülestöötajaga - AS-iga KaroTrans, kostja ei ole ka hagejale sellekohaseid arveid

esitanud ega tõendanud väidetavat suulist kütusekompensatsiooni maksmise kokkulepet

poolte vahel), siis on ringkonnakohtu arvates usaldusväärselt tõendatud kostjateE. ja P.

kohene teadasaamine ka hageja ülekande alusetusest. Hageja väidetel oli hageja esindaja V.

Toomere ja kostja P. vahel 10.01.2006 telefonivestlus eksliku makse hagejale tagastamise

võimalikkuse osas ning seda on kinnitanud ka kostja P. , märkides 15.08.2007 kohtuistungil

antud seletuses (II kd tl 157), et ta pakkus hageja advokaadile välja variandi „teha leping

lõpuni, et antaks tööd“, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kuna kostjad olid juba 23.12.2005

teadlikud hageja ülekandest ja selle alusetusest ning hageja esindaja oli ka juba 10.01.2006

esitanud nõude kostjatele alusetu makse tagastamiseks, siis ei oma asjas olulist tähtsust see,

kas ja millal oli kostja kätte saanud hageja 11.01.2006 koostatud nõudekirja ekslikult

ülekantud raha tagasimaksmiseks (I kd tl 16).

8. Maakohus on iseenesest otsuse põhjendustes õigesti asunud seisukohale, et kostjadE. ja P.

on esitanud käesoleva protsessi käigus vastuolulisi ja teineteist välistavaid väiteid nende poolt

juhitud ärihingu arvele hagejalt laekunud summa tagastamata jätmise põhjendamisel –

menetluse alguses väitsid kostjad, et kui nad said teada hageja soovist ekslikult ülekantud

summa tagasi saada, esitati hagejale seisutundide eest arved; hiljem väitsid nad, et hageja ja

kostja OÜ Cesmet vahel oli kokkulepe, et hageja kannab Rootsi riigilt saadud

kütusekompensatsiooni OÜ Cesmet arvele ning et kostjad ootasid hagejalt sellist ülekannet;

menetluse lõpupoole tõid nad esile aga veel väite, et hageja oli hoopis kostjale OÜ

Cesmet võlgu ning eksliku ülekandega tasus hageja oma võlga. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga, et üksnes juba kostjate selline vastuoluline käitumine menetluses seab nende

poolt esitatu õigsuse kahtluse alla.

Eelnevas punktis on ringkonnakohus juba leidnud, et hageja kohustus kütusekompensatsiooni

maksmiseks kostjale ei ole tõendatud ning maakohtu vastupidine järeldus ei ole põhjendatud.

Põhjendatud ei ole ka maakohtu järeldus, et välistatud ei ole kostja OÜ Cesmet

tasaarvestusliku nõude olemasolu hageja vastu, mis tulenes pooltevahelise lepingu p-s 8

kokkulepitust – töövõtjal oli võimalus nõuda tasu pool kokkulepitud tunnihinnast tellija süüst

tingitud ooteaja (seisakuaja) eest - ning mille kohta kostja oli esitanud hagejale 05.01.2006

arved nr 615, 616, 617 kokku 460 800 SEK tasumiseks (II kd tl 11-13). Kostjate väidetel ei

kindlustanud hageja pärast juulikuud 2005. a OÜ-d Salmer Invest enam tööga, kuid lepingut

ei lõpetatud ning kuni 18.09.2005 olid kostjatel masinad metsas, mistõttu väljastatigi hagejale

viimase poolt tehtud 740.356.10 krooni suuruse ülekande laekumisel nii eelnimetatud arved

seisaku eest kui ka vastav tasaarveldusleping. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvete

õigsuse seab kahtluse alla juba see, et arvetel on valesti märgitud lähtumine seisutunnihinna

täismäärast 600 SEK/tund lepingus kokkulepitud poole määra - 300 SEK/tund – asemel.

Hageja ei ole menetluses õigeks võtnud, et ta oleks kostjalt kõnesolevad arved ja

tasaarveldusavalduse saanud, et kostja oleks teda eelnevalt teavitanud seisuaja eest tasunõude

esitamise kavatsusest või et esinesid lepingu p-s 8 kohaldamise aluseks olevad asjaolud.

Kostjad ei ole tõendanud TsMS § 230 sätestatu kohaselt vastupidist, sh VÕS § 198 kohaselt

tasaarveldusavalduse esitamist hagejale. Lisaks seab nimetatud arvete õigsuse kahtluse alla ka

see, et tulenevalt pooltevahelise lepingu p-st 7 oli kostja OÜ Cesmet kohustatud esitama arved

hagejale tööjärgu valmimisel iga kahe nädala tagant ning hageja kohustus iga kahe nädala eest

maksma kostjale tasu, kuid käesoleval juhul on väidetavalt hagejale esitatud arved 615, 616 ja

617 koostatud 05.01.2006, s.o ligikaudu pool aastat pärast väidetava seisaku tekkimist.

Kostjal seisutundide eest hageja vastu nõude puudumist kinnitavad ka kostja Pirgi poolt

politseis 28.08.2006 tunnistajana antud ütlused (dokumentaalne tõend TsMS § 238 mõttes,

II kd tl 122), millistes P. on muuhulgas märkinud, et “seisutunde me aga ei arvestanud, sest

teadsime, et nende eest nagunii Vida Sog AB ei maksa”. Maakohus on ebaõigesti oma

järelduste tegemisel aluseks võtnud kostja raamatupidaja M. Sarapuu poolt tunnistajana

kohtus antud ütlused (III kd tl-d 125-128) arvete nr 615, 616 ja 617 tema poolt 05.01.2006

koostamise kohta, kuivõrd oma ütlustes politseile kriminaalasjas 18.08.2006 (II kd tl-d 131-

133) on ta kinnitanud, et “viimati oli mulle Salmer Investi dokumente toodud vist detsembris

2005 ja seda novembri 2005 dokumendid. Seega ei ole ma näinud Salmer Investi

detsembrikuu 2005 ja kõiki järgnevaid 2006 aasta dokumente.” Kuna tunnistaja eelnimetatud

ütlused varasemas kriminaalmenetluses ja käesolevas tsiviilasjas on üksteisele vastukäivad,

siis ei saa pidada M. Sarapuu ütlusi maakohtus arvete nr 615, 616 ja 617 koostamise kohta

usaldusväärseteks, ka ei tõenda need kostja poolt arvete esitamist hagejale ega nende alusel

tasaarveldusavalduse tegemist. Eeltoodud tuvastatud asjaolud kinnitavad ringkonnakohtu

arvates hageja väidete, et kostjal puudus lepingust või seadusest tulenev alus nende arvete

esitamiseks ning nende arvete esitamisega on kostjad püüdnud ebaseaduslikult vältida hageja

raha tagastamist, õigsust.

9. Põhjendatud ei ole ka maakohtu see järeldus, et asjas esitatud tõenditega ei ole hageja

pooltevahelistest arveldustest tulenevalt tõendanud hüvitamisele kuuluva kahju suurust ning

hageja ei ole tõendanud pooltevaheliste nõuete tasaarvestamist tema poolt, sh

tasaarveldusavalduse tegemist kostjale. Maakohus on tuginenud nimetatud järelduste

tegemisel asjaoludele, et kostjad on esitanud käesolevas asjas kostja raamatupidamise

väljavõtte perioodil 10.02.2005 kuni 20.07.2005 OÜ Salmer Invest poolt seisuga 31.12.2005

hagejale Vida Skog AB-le esitatud arvetest kokku summas 1 443 087 SEK-i, millest tasutud

on hageja poolt summas 965 487 krooni ning tasumata summas 477 600 krooni (väljatrükk

HansaRaama programmi andmetest – II kd tl-d 200-201, lisatud vastavate arvete koopiad –

II kd tl-d 202-229 ja OÜ Salmer Invest konto väljavõte laekunud välismaksetest – II kd

tl 199), ning hageja poolt esitatud koopiad Vida Skog AB poolt OÜ-le Salmer Invest esitatud

kaubaarvetest nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 (III, tl-d 34-37,72, tõlge III kd

tl-d 158 -162), ning leidnud, et tõendatud ei ole hageja väide kostja esitatud arvete

tasaarvestamisest hageja esitatud arvetega. Ringkonnakohus leiab, et kuigi eelviidatud hageja

kaubaarved nr 510362, 510369, 510383, 511919 ja 512004 hageja poolt ostetud kütuse ning

varuosade eest ning ka hageja väide pooltevahelisest tasaarvlemisest eelnimetatud hageja ja

kostja arvete osas ainuüksi ei tõenda hagejapoolset tasaarvestuse tegemist, tuleneb selle

tegemine siiski muudest tõenditest, millistele maakohus on jätnud vajaliku hinnangu andmata.

Nimelt, kostjadE. ja P. on nende ülekuulamisel tunnistajatena kriminaalasja raames (II kd tl-

d 119-121 ja 122-124) andnud ütlusi selle kohta, et hageja juures tööde teostamise lõppedes

jäi kostjal saamata lepingujärset tasu ca 200 000 SEK-i ulatuses, seejuures on P. ka

kinnitanud (II kd tl 123), et nimetatud summa “läks tasaarvestusse kütte ja varuosade eest”.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kostjate ütlused kriminaalmenetluses kui dokumentaalsed

tõendid kinnitavad kogumis hageja poolt esitatud kaubaarvetega nr 510362, 510369, 510383,

511919 ja 512004 hageja väiteid kostjale viidatud arvete esitamisest ning tasaarvestuse

tegemisest kostja nõuetega selliselt, et mõlema vastastikused nõuded lõppesid, ning nendega

on ümber lükatud kostjate esitatud HansaRaama programmi andmete väljatrüki õigsus ja

usaldusväärsus lepingu lõppemisel hagejal 477 600 SEK-i suuruse võlgnevuse jäämise kohta.

Eeltoodust tulenevalt on kostjad seega teadlikult püüdnud käesolevas kohtumenetluses esile

tuua erinevaid ja vastukäivaid tõendamata asjaolusid, õigustamaks oma tegevust OÜ Cesmet

poolt alusetult saadu hagejale mittetagastamisel.

10. Põhjendatud on apellandi väide, et maakohus on jätnud andmata asjakohase hinnangu

kostjateE. ja P. tegevusele pärast ekslikult ülekantud summa OÜ Cesmet arvele laekumist.

Ringkonnakohus leiab, et eelpoolkäsitletud OÜ Cesmet konto väljavõttest (I kd tl-d

92-95), AS Hansa Liising Eesti kirjast politseiprefektuurile 17.07.2006 (I kd tl 170) ja OÜ

Forest Service registrikaardi väljavõttest (I kd tl-d 115-116) nähtub, et enne hageja tehtud

ekslikku ülekannet oli kostja OÜ Cesmet kontol raha vaid 2830.02 krooni ning kostjad tasusid

lühikese aja jooksul pärast hageja ülekannet 281 375.98 krooni ulatuses OÜ Cesmet

liisinguvõlga AS Hansa Liising Eesti ees, seejärel lõpetasid need liisingulepingud ja sõlmisid

need uuesti teise, kostjateleE. ja P. kuuluva ja nende täieliku juhtimise all oleva äriühinguga

OÜ Forest Service, samuti tasusid nad kõnesolevale äriühingule võla 70 000

krooni ulatuses ning võtsid lisaks sularahana välja 172 000 krooni. Pärast nimetatud ja ka

teiste maksete tegemist, v.a hagejale, viidi OÜ Cesmet kontoseis praktiliselt nullini

(äriühingul puudus sel ajal ka igasugune muu käibe- ja põhivara) ning seejärel võõrandati

kõik OÜ Cesmet osad Suurbritannia äriühingule Bestron Capital LLP ning anti OÜ Cesmet

juhtimine ning kogu osaühingu raamatupidamist puudutav dokumentatsioon üle välisriigis

elavatele H. Berezichenkole ja A. Manovskyyle, kes ei ole Eestis viibinud ning kes ka ei

olnud kättesaadavad OÜ Cesmet suhtes algatatud pankrotimenetluses (vt väljavõtted

äriregistrist ja väärtpaberite registrist I kd tl-d 61-63, 74, 171, 173, 193, pankrotimenetlust

puudutav materjal II kd tl-d 151-153, 154, III kd tl-d 38-71, 73). Kuigi kostjad on menetluses

esitanud OÜ Forest Service ja OÜ Brauf poolt OÜ-le Cesmet esitatud arved, OÜ Brauf

kinnituse ja käibedeklaratsiooni (II kd tl-d 14 ja 194-198) ning Maaja Eluri kinnituse

OÜ-le Cesmet laenatud raha summas 120 000 krooni tagastamise kohta (II kd tl 15), ja

eelviidatud OÜ Cesmet kontoväljavõttest nähtub ka osade muude maksete tegemine arvete

tasumiseks teistele äriühingutele, leiab ringkonnakohus, et eelkirjeldatud kostjate teod, s.o

suuremas osas võlgade tasumine AS-le Hansa Liising Eesti, võimaldamaks liisingulepingute

võimalikult soodne üleminek neile endile kuuluvale teisele äriühingule OÜ-le Forest Service,

ning seejärel sisuliselt varatu OÜ Cesmet üleandmine isikule, kelle esindajad ei ela Eestis ega

olnud pankrotimenetluse ja dokumentide üleandmise tarvis kättesaadavad, on tehtud

eesmärgiga mitte tagastada hagejalt ilma õigusliku aluseta saadud raha ning sellega tekitada

viimasele kui OÜ Cesmet võlausaldajale kahju. Kostjate tegevuse eesmärgiks käsitletavate

maksete tegemisel ei olnud OÜ Cesmet maksejõuetuse vältimine ega osaühingu normaalse

majandustegevuse jätkamine. Kostjate selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega

ning lubamatu tulenevalt TsÜS §-st 138 lg 2. Kostjate õigusvastase teo ja nende süü

puudumist ei tõenda Põhja Politseiprefektuuri 28.08.2006 määrus kriminaalmenetluse

lõpetamise kohta ega ka Riigiprokuratuuri 30.10.2006 määrus Vida Skog AB kaebuse

rahuldamata jätmises (I kd tl-d 165 ja 183), sest kostjate tegevusele antud kriminaalõiguslik

hinnang ei ole kahjunõuet läbivaatavale tsiviilkohtule siduv ega oma see ka tsiviilasjas

tõenduslikku tähendust. Kuna lisaks kostjate õigusvastasele teole on tõendatud ka hagejal

seoses kostjate õigusvastase käitumisega kahju tekkimine hagis nõutud summas, s.o

tagastamata summa 449 289 SEK, mis vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile oli

hagiavalduse esitamise ajal 25.01.2006 753 727.22 Eesti krooni, ning esineb kostjateE. i ja P.

i mõlemi süü hagejale kahju tekitamisel tahtluse vormis, siis on nad tulenevalt VÕS § 1045 lg

1 p-st 7, § 65 lg-st 1, § 127 lg-test 1 ja 4 ja § 128 lg-st 3 kohustatud hüvitama solidaarselt

hagejale nimetatud summa.

11. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostjad vastutavad käesoleval juhul hagejale

tekitatud kahju eest ka ÄS § 180 lg 51 alusel.

Vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui

päeva

möödumisel

maksejõuetuse

ilmnemisest,

esitama

kohtule

osaühingu

pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest

makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas

korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama

osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Õige on maakohtu tõlgendus, mille kohaselt võib ka ÄS § 180 lg 51 sätestatud

pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega kaasnes kahju tekkimine osaühingu

võlausaldajale, olla juhatuse liikme otsevastutuse tekke aluseks võlausaldaja ees VÕS § 1045

lg 1 p 7 järgi.

Maakohus on tõendeid hinnates aga jõudnud ebaõigele järeldusele, et tõendamata on hageja

väited kostjale väljakujunenud maksejõuetuse tegelikust tekkimise ajast. Ringkonnakohus

leiab, et nii ajutise halduri T. Eipre aruannetest (III kd tl-d 50-53, 57-58) kui ka Harju

Maakohtu 27.03.2007 määrusest (II kd tl-d 151-153), millega lõpetati OÜ Cesmet

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nähtub üheselt, et OÜ Cesmet

maksejõuetus oli välja kujunenud juba novembris 2005. Oma täiendavas arvamuses

OÜ Cesmet maksejõuetuse tekkimise aja kohta (III kd tl 57) on ajutine haldur muuhulgas

märkinud, et “vastavalt maksuameti poolt esitatud maksude saldole ja isikukontoridade

väljatrükile selgub, et esmased raskused maksude õigeagse tasumisega tekkisid võlgnikul juba

juulis 2005. a. Nagu isikukontoridadest nähtub, on viimased tulumaksu tasumised toimunud

2005. a septembris ning sotsiaalmaksu laekumised novembris 2005. a, millega aga kogu

tekkinud võlgnevust ei likvideeritud. Pärast seda maksude tasumist toimunud ei ole, mis

viitab selgelt käibevahendite puudumisele ning võimalik, et tegevuse lõpetamisele. Lähtuvalt

eeltoodust leiab haldur, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise aeg oli hiljemalt november

2005. a.” Ajutine haldur oli kostja majandusolukorra analüüsimisel kindlaks teinud ka selle, et

kostjal on kohustusi (maksu ja inressivõlg ning võlgnevus AS Stora Enso Mets ees) vähemalt

985 510.57 krooni suuruses summas, samas kui kostjal puuduvad mistahes käibe- ja

põhivahendid

nimetatud

kohustuste

katmiseks.

Maakohtu

viide

asjaoludele,

et

pankrotimenetluse kohta esitatud dokumentidest ei nähtu ajutise halduri poolt võlgniku suhtes

krediidiasutustele tehtud järelepärimised kontodel tehtud tehingute kontrollimisest ega

asjaolude arvestamist, mis puudutavad võlgniku arvelduskonto arestimist käesolevas

tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määruse 02.03.2006 alusel, ega nähtu ka andmeid hageja

avalduse alusel Põhja Politseiprefektuuris 18.04.2006 alustatud kriminaalmenetlusest, ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei anna nimetatud asjaoludega arvestamata jätmine

pankrotimenetluses alust järelduseks, et kostja OÜ Cesmet maksejõuetus ei olnud veel 2005. a

novembriks ega ka hageja poolt ebaõige rahaülekande tegemise ajaks välja kujunenud. Kostja

maksejõuetust hageja poolt eksliku rahaülekande tegemise ajal tõendab lisaks eeltoodud

tõenditele ilmekalt ka see, et kostja sai teha ja tegi enamiku detsembri 2005. a ja

jaanuari 2006. a maksetest just hagejalt 23.12.2005 laekunud suure summa arvel, samas aga ei

tasunud ta ikkagi ära ei maksuvõlga ega võlgnevust AS-le Stora Enso Mets.

Eeltoodust tulenevalt olid kostjadE. ja P. juba 2005. a detsembri alguses kohustatud

vastavalt ÄS § 180 lg-le 51 esitama kohtule OÜ Cesmet pankrotiavalduse, mida kostjad aga

teinud. Kuivõrd kostjad seda ei teinud ning seetõttu sai ka võimalikuks hageja poolt ekslikult

ülekantud suure rahasumma ärakasutamine kostjate endi ärihuvides kui ka neile meelepäraste

võlgnevuste

valikulisel

tasumisel,

mis

ei

ole

kooskõlas

korraliku

ettevõtja

hoolsuskohustusega, aga samuti kaasnes sellega hagejale võlgnetava summa kättesaamise

võimatus pankrotistunud ja likvideeritud OÜ-lt Cesmet, on kostjatelE. ja P. tekkinud ka ÄS

§ 180 lg 51 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohane solidaarkohustus 753 727.22 EEK suuruse kahju

hagejale hüvitamiseks.

12. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kostjate suhtes on võimalik lisaks eeltoodud

alustele kohaldada ka VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 ettenähtud vastutust hagejale kahju tekitamise

eest. Vastavalt VÕS nimetatud sättele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ka see säte võimaldab analoogselt

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 nõuda võlausaldajal kahju hüvitamist otse võlgnikust äriühingu

juhatuse liikmelt, kuid seda tingimusel, et tuvastatakse juhatuse liikme kahju põhjustanud teo

vastuolu heade kommetega ning tema tahtlus kannatanut kahjustada. Ringkonnakohus leiab,

et eelnevalt ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et kostjateE. ja

P. käitumine OÜ Cesmet poolt hagejalt alusetult saadud raha ärakasutamisel oli suunatud

otseselt sellele, et sellest saada ka isiklikku kasu ning hagejale raha mitte tagastada, ning

esines nende mõlemi ühine tahtlus hagejat kui kannatanut kahjustada. Kostjate selline

käitumine riivab kõikide ausalt ja õiglaselt mõtlevate isikute sündsustunnet ning on

ühiskondlikult taunitav ja toob kaasa nende kohustuse hüvitada hagejale kahju ka VÕS

§ 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud alusel.

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab tehtava uue otsusega hagi tervikuna ning hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb vastavalt muuta menetluskulude jaotust esimese

astme kohtus ning jätta TsMS §-de 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ning

ringkonnakohtus tervikuna solidaarselt kostjateE. ja P. kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi Egon Konsand