2-09-31377/13 · 2-09-31377/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Legislator headnote

AI generated

2-09-31377/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Keywords

AI generated

living expenses credit and loan fraud credit mandate financial hardship accord and satisfaction bank charges

AI generated

2-07-4210/5

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingust tuleneva võlgnevuse 86 196,50 krooni, millest rahaline põhikohustus moodustab 43 098,25 krooni, viivis 43 098,25 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud , milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

2-08-79765/8

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 5 700,24 krooni, viivis 3 988,03 krooni ja viivis 0,3% põhinõudelt alates 30.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.

2-07-11756/9

AS EMT esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 2 543,82 krooni ja viiviste 2 542,82 krooni nõudes.

2-07-36776/6

märts 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-36776 Tsiviilasi AS Ehagi A B vastu 5074.42 krooni saamiseks Hagi hind 2537.71 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – AS E(registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja – Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ ); kostja – A B (IKxxx, elukoht xxx). Resolutsioon

2-06-39160/9

AS EMT esitas Viru Maakohtule hagi A M`i vastu põhivõla 2 009,70 krooni ja viiviste 2 008,70 krooni nõudes.

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik

kohtunik Sirja Tooming

Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

30.november

november

november 200

2009. a Rakvere Kohtumaja

. a Rakvere Kohtumaja

. a Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia

, Rakvere Rohuaia

Tsiviilasja number

2-09-313

31377

Tsiviilasi

Parex Leasing & Factoring OÜ hagi BA Invest OÜ ja

Parex Leasing & Factoring OÜ hagi BA Invest OÜ ja T P

T P

T P’i

’i ’i

’i

vastu võlgnevuse 15

vastu võlgnevuse 15 720 krooni ja 53 senti nõudes.

720 krooni ja 53 senti nõudes.

Hagi hind

13 152 krooni ja 38 senti

152 krooni ja 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Hageja: : : : Parex Leasing & Factoring OÜ, reg.kood

Parex Leasing & Factoring OÜ, reg.kood

Parex Leasing & Factoring OÜ, reg.kood 10925733,

10925733,

Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, Harjumaa.

Kostjad:

1. BA

Invest

OÜ,

reg.

Kostjad:

1. BA

Invest

OÜ,

reg.

Kostjad:

1. BA

Invest

OÜ,

reg.

Kostjad:

1. BA

Invest

OÜ,

reg.kood

kood

101336631

101336631, , , ,

likvideerimisel,

likvideerimisel, asu

asu

asukoht

koht

koht Ilu pst. 10

Ilu pst. 10

Ilu pst. 10-20, Rakvere 44314,

20, Rakvere 44314,

Lääne

Lääne-Virumaa,

Virumaa,

likvideerija Peet

likvideerija Peeter Tauram

er Tauram

er Tauram, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, el

, el

, elukoht registr

ukoht registr

ukoht registris

is

xxxx

xxxx. . . .

2.

2. 2. T P

T P

T P, isiku

, isiku

, isikukood

kood

kood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht reg

, elukoht reg

, elukoht registris

istris

istris xxxx

xxxx

xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

30.11.2009.a.

Istungil osalesid

Hageja esindaja

Resolutsioon

R

Rahuldada

ahuldada

ahuldada Parex Leasing & Factoring

Parex Leasing & Factoring

Parex Leasing & Factoring OÜ hagi BA Invest OÜ ja

OÜ hagi BA Invest OÜ ja

OÜ hagi BA Invest OÜ ja T P

T P

T P’i vastu võlgnevuse

’i vastu võlgnevuse

15 720 krooni ja 53 senti nõudes

720 krooni ja 53 senti nõudes

720 krooni ja 53 senti nõudes tervikuna tagaseljaotsusega.

tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista

Välja mõista solidaarselt BA Invest OÜ

solidaarselt BA Invest OÜ

solidaarselt BA Invest OÜ-lt (reg.

lt (reg.

lt (reg.kood

kood

kood 101336631

101336631

101336631, likvideerimisel

, likvideerimisel

, likvideerimisel) ja

) ja

) ja T P

T P

T P’ilt

’ilt

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Parex Leasing & Factoring OÜ (reg.kood 10925733)

Parex Leasing & Factoring OÜ (reg.kood 10925733)

Parex Leasing & Factoring OÜ (reg.kood 10925733) kasuks

kasuks

kasuks ja

ja

ja võlgnevuse

võlgnevuse

katteks

katteks kokku 15

kokku 15

kokku 15 720

720 (viisteist

viisteist

viisteist tuhat

tuhat

tuhat seitsesada kakskümmend)

seitsesada kakskümmend)

seitsesada kakskümmend) krooni ja

krooni ja

krooni ja 53

53 senti

senti

senti ning

ning

kohtu

kohtukulude katteks

kulude katteks

kulude katteks 4 000

4 000

4 000 ( ( ( (neli tuhat)

neli tuhat)

neli tuhat) krooni

krooni

Menetluskulud jätta kostja

Menetluskulud jätta kostjate

te

te kanda

kanda

kanda solidaarse

solidaarse

solidaarseltltltlt.

Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringko

Ringko

Ringkonnakohtule

nnakohtule

30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast

Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates

alates

14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja.

päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja.

päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja või

Kostja või

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse

b esitada tagaseljaotsuse

peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esi

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

ndajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus me

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

netluses

(TsMS § 442 lg. 6

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. A

I. Asjaolud

sjaolud

sjaolud ja hageja nõue.

ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I vahel on 13.06.2008.a sõlmitud liisinguleping nr.

JER08-1472, milles pooled leppisid kokku kohustuslikuks maksetähtajaks 12 kuud ja igakuise

liisingumakse. VÕS § 8 lg. 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks, VÕS §100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Maksete tasumata jätmisega on

kostja

endale

lepinguga

võetud

kohustusi

rikkunud

olulisel

määral.

Juhindudes

liisingulepingu p-st 11.2, teatas hageja kostjale I, et seoses lepingu olulise rikkumise tõttu

ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 12.02.2009.a. 15.06.2009.a. saatis hageja kostjale II

kui käendajale teatise lepingu ülesütlemise kohta ja palus nõude rahuldada seitsme päeva

jooksul. Kostja II oma kohustust ei täitnud. VÕS §101 lg. 1 p. 4 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg. 1 alusel võib kumbki

lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaegu järgimata üles öelda,

eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi

arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või

etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohustus muutus täies ulatuses

sissenõutavaks 12.02.2009.a. Kostjad pole lepingut täitnud. Lepingu p 8.1 alusel kohustub

liisinguvõtja rahaliste makseta tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% päevas,

kuid mitte vähem kui 10 eurot päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 13.02.2009.a. on

tasumata summalt arvestatud viivist järgnevalt 13 152.38 x 0,15% = 19,73 krooni päevas x

123 päeva = 2 426,79 krooni. VÕS § 367 lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral

liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles

ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Võlasumma koosneb

järgnevast: liisingujääk 7 421 krooni, käibemaks 1 335,78 krooni, liisingumaksete võlg 4 395

krooni ja 60 krooni, viivis 2 426 krooni ja 79 senti, leppetrahv 141,36 krooni, kokku 15 720

krooni 53 senti. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine on tagatud kostja II käendusega.

Käendaja vastutuse piirmäär lepingus on 31 418 krooni ja 54 senti. Liisingulepingu p 8.5.1.1 ja

VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral

võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava

kohustuse eest täies ulatuses.

Hageja palub, juhindudes VÕS § 8 lg. 1, 65 lg. 1, 145 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p 1, 4,6, § 195 lg.

1,367 lg. 1, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust nr. JER08-1472

tulenevalt kokku 15 720 krooni ja 53 senti,

millest liisingujääk 7 421krooni, liisingumaksete võlg 4 395 krooni, käibemaks 1 335 krooni ja

78 senti, leppetrahv 141 krooni ja 36 senti, viivis 2 426 krooni ja 79 senti ning kohtukulud.

II.

II. II.Asja kohtulik menetlus ja m

Asja kohtulik menetlus ja m

Asja kohtulik menetlus ja maak

aak

aakohtu

ohtu

ohtu otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Hagiavaldus on kohtule saabunud 03.07.2009.a. Kohus 09.07.2009.a. määrusega võttis

hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja

menetlusse võtmise määrusega kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult kohtule

hagile vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus

selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende

tagajärgede eest. Kostjad kohtule ei vastanud. 12.10.2009.a. määras kohus korraldada

eelistung 30.11.2009.a., saatis menetlusosalistele kutsed ning hoiatas kostjaid eelistungile

mitteilmumise tagajärgede eest. Kostjad on politsei vahendusel kohtukutse kätte saanud,

eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud.

Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt,

kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb

kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76

kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt

müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on

ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult

ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja

kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja

maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg. l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja

samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

§ 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse

täitmist ja p. 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad

on rikkunud raha maksmise kohustust. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud

suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS §

94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja

põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava

kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti

lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei

ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale

põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded

käendaja vastutuse rahalist piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad

põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. Seega kuulub hagi rahuldamisele

tervikuna hageja poolt esitatud nõudes ja kirjeldatud alustel.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata

hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 4 000 krooni, mis tuleb

kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud

solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada

väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416

sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 94, 100, 113, 142, 145, sätteid ning juhindus TsMS §

147, § 162, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1

nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 04. mail 2010. a.

04. mail 2010. a.

Nooremreferent

Lea Herne

2-09-31377/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text