2-08-91426/54 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-91426

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2009.a., Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-91426 Tsiviilasi, hageja nõue K P hagi V K vastu ühisvara jagamiseks Hagi hind

79 650 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: V K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2009.a. Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata K P hagi V K vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 2006.a. ja lahutatud 24.11.2008.a. Abielu jooksul on pooled omandanud külmkapi 4900 krooni, mikrolaineahju 900 krooni, magnetofoni Grundig 5100 krooni, televiisori Philips 17200 krooni, DVD projektori 3500 krooni, tolmuimeja

900 krooni, voodi 12400 krooni, villase teki 500 krooni, sõiduauto BMW reg nr XXX 110000 krooni. Kokku on pooltel abielu kestel omandatud vara 159 300 krooni, pool sellest moodustab 79650 krooni. Hageja palub jagada ühisvara ja nõuda kostjalt välja hageja kasuks 79650 krooni.

2-08-91426

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista. Kõik vara, mis on kostja valduses, oli omandatud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja ning kostja vahel ei olnud tegelikult peresuhteid. Pooled elasid eraldi. 18.09.2007.a. kostja pöördus Viru Maakohtusse hagiavaldusega abielu lahutamiseks. Hagi esitamise momendil abielu lahutamiseks olid poolte vahel peresuhted juba lõppenud. Pooled elasid erinevates riikides. Hageja venitas protsessi ning alles 24.11.2008.a. Viru Maakohtu otsusega hageja ning kostja vahel lahutati abielu, kuna kohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud peresuhet ning nad ei omanud ühist majapidamist. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. 14.08.2008.a. kostja oli sunnitud pöörduma politseisse avaldusega, et hageja rikkus tema vara ning varastas isiklikud asjad. Kostja ei tunnista hagi, kuna kõik vara, mis on kostja korteris, oli soetatud pärast abielusuhete lõppemist. Kuna hagejal olid kostja korteri võtmed, tuli kostja korterisse kuni 2008.a. lõpuni kostja nõusolekuta. Hageja nägi, mis vara oli ilmunud kostja korterisse ning esitas hagiavalduse. 11.12.2007.a. pärast abielusuhete lõppemist kostja poja abil ostis külmiku hinnaga 3046.61 krooni, mikrolaineahju hinnaga 846.61 krooni, CD-raadio hinnaga

507.63 krooni. Teler Philips ning DVD mängija kuulusid poeg Viktor Krutõrinile, kes on tänaseks need asjad enda juurde tagasi viinud. Tolmuimeja oli kostja poolt soetatud 2000.a. alguses, voodi soetatud 1980 aastatel. Villase teki on hageja varastanud, sõiduauto ei ole kostja omand, sest selle omanik on AS Hansa Liising ning registreeritud 11.07.2008.a. Pärast abielusuhete lõppemist kostja müüs 12.05.2008.a. oma lahusvara – garaaži, ning saadud raha eest ta maksis esimese makse auto eest liisingulepingu alusel, mis oli sõlmitud kostja ning Hansaliisingu AS vahel. Kostja sõlmis veel mõned laenulepingud BIG – leping nr 0701730/25st, Hansapank – lepingu nr 07-185172-vl, sõlmitud 10.10.2007.a. summas 10 000 krooni, Hansapank

– lepingu nr 07-197086-vl, sõlmitud 31.10.2007.a. summas 20 000 krooni, Hansapank – 12.11.2007.a. sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping. Kõik vara oli ostetud kostja poolt tema lahusvara ning laenukohustuste eest ning ei kuulu jagamisele. Kuna kõik vara on soetatud enne või pärast abielusuhete lõppemist, siis vara, mis on kostjale kuuluvas korteris, on tema lahusvara. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielu, mis sõlmiti 01. augustil 2006.a., on lahutatud Viru Maakohtu otsusega nr 2-07-36647 24. novembril 2008.a. (t.l. 5-6, 24).

Perekonnaseaduse (PkS) § 18 lg 1 alusel võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

PkS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

PkS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal on nende abielusuhted lõppenud. Seega peab kohus kõigepealt kindlaks tegema, milllal on lõppenud pooltevahelised abielusuhted ja alles siis saab kohus määrata kindlaks vara, mis kuulub poolte vahel jagamisele. Kohus leiab, et kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et pooltevahelised abielusuhted on lõppenud 18.09.2007.a. s.o. ajal mil kostja esitas Viru Maakohtusse hagi K P vastu abielulahutuse nõudes (tsiviilasi nr 2-07-36647), seega on kostja hagiavalduse esitamisega kohtule avaldanud soovi lõpetada K P igasugused abielusuhted, sest nende jätkamist V K võimalikuks ei pidanud. Asjaolu, et kohus lahutas poolte abielu 24. novembril 2008.a. ei ole piisavaks argumendiks, miks

2-08-91426

kohus peaks tuvastama, et ka poolte abielusuhted kestsid kuni selle ajani. Vaidlust ei ole, et K P ei soovinud abielu lahutamist ja soovis otsust vaidlustada apellatsiooniastmes. Tsiviilasja materjalide protokollides toimikus nr 2-07-36647 lk 31 ja 71 on näha, et K P ei ela kostjaga ühisel aadressil, kuigi on sinna registreritud ja on mõned korrad kui kostjat kodus ei ole käinud korteris, K P ärakuulamise protokollist t.l. 78 on näha, et K P ei ela kostja korteris. Tunnistaja L L ütlustest ei nähtu, et ta tunneks kostjat V K ja seega tema ütlustega ei saa tuvastada, et ta teaks ise vahetult poolte abielusuhetest või nende lõppemisest. Kostja ei ole vaidlustanud, et aeg-ajalt käis hageja tema korteris.. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et poolte vahel jätkusid abielusuhted abielu lahutamise menetluse kestel, et poolte vahel olid ka majanduslikud suhted, hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et tema andis kostjale raha nende esemete ostmiseks, mida hageja ühisvarana palub jagada. Hageja väide, et kui pooltel poleks olnud abielusuhteid, siis ei oleks temale pikendatud ka Eestis elamisluba ei ole veenev, vaidlust ei ole, et pooled ametliku dokumendi alusel olidki abielus. Seega kohus leiab, et on tuvastatud, et poolte abielusuhted on lõppenud 18. septembril 2007.a., mil kostja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks.

Pooled ei vaidle, et kõik esemed, mis hageja on kandnud ühisvara nimekirja on soetatud peale 18. septembrit 2007.a., siis ei saa kohus tuvastada, et pooled oleksid soetanud abielu kestel ühisvara, mis tuleks poolte vahel jagada. Kuna pooltel ühisvara ei ole, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kui kohtus oleks leidnud tuvastamist, et poolte abielusuhted kestsid kuni 24. novembrini 2008.a. s.o. ajani, mil Viru Maakohtu otsusega lahutati poolte abielu, siis kohus ei oleks saanud jagada hageja poolt ühisvara nimekirja kantud televiisorit Philips, DVD projektorit, tolmuimejat ja voodit, sest hageja ei ole esitanud tõendeid, et need asjad on soetatud hageja ja kostja poolt poolte abielusuhete kestel. Tunnistaja L L ütlusega saab küll lugeda tuvastatuks, et korteris 2008.a., mil ta hageja juures käis olid uus külmkapp ja televiisor, selle üle pooled ka ei vaidle, kuid tunnistaja ütlustega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et nimetatud esemed oleksid soetatud hageja raha eest. Hageja ei ole tõendanud ka, et tekk, mida ta palub jagada on olemas, hageja ise möönab, et tekk võidi varastada, seega kohus ei saaks jagada asja, mida ei ole olemas. Kostja on esitanud kohtule tõendid, et tema ostis 11.12.2007.a. mikrolaineahju 846.61 krooni eest, CD raadio Grundig

507.63 krooni eest ja külmkapi 3046.61 krooni eest (t.l. 58, II kd t.l. 20-21), hageja esitas mikrolaineahju ja CD raadio Grundig passidest koopiad (t.l. 116-118). Kohus tuvastas, et sõiduauto BMW reg nr XXX omanikuks on AS AS Hansa Liising Eesti. (t.l. 59, 129-139). Kohus leiab, et kostja on veenvalt põhjendanud, et sõiduauto esimese sisseosa maksu tasus ta temale kuuluva kinnistu müügihinnast saadavast summast (müügileping sõlmitud 12.05.2008.a. t.l. 72- 75), seega on kohus tuvastanud, et sõiduauto sissemakse on teostatud tema lahusvara arvelt, milline asjaolu lubaks kõrvale kalduda ühisvara jagamisel osade võrdsusest. Kostja on kohtule veenvalt põhjendanud, et korterisse on ta soetanud esemed (seega mikrolaineahi, radio Grundig ja külmkapp) lanulepingute alusel saadud rahast, vaidlust ei ole, et laenu tagasimaksmise kohustus lasub kostjal (t.l.76-79). Kohus leiab, et hageja poolt ei ole heauskne käitumine paluda tuvastada kohtul, et vara, mis väidetavalt soetati poolte abielu ajal tuleb jagada võrdselt, aga laenukohustused, millised on võetud asjade soetamiseks, peaksid jääma kostja kanda. Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, kuna PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel PKS § 20 lg-st 2. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa olema tingimata teadlik võetud kohustusest.

Kohus leiab, et teatisega väärteomenetluse alustamise kohta 14. augustist 2008.a. ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on kostja korterist ära viinud teki, väärteomeentluse teatisest on näha vaid see, mida kostja on politseile avaldanud.

2-08-91426

Kohus ei hinda tõendina Viru Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti V K suhtes kriminaalasjas nr 23.04.2007.a., sest sel tõendil ei ole asja lahendmisel tähtsust, sest pooled ei vaidle, et abielu on lahutatud, sest pooled ei soovinud abielusuhete jätkamist. Kohus ei arvesta tõenditena, et hgeja arvelduskontode ja pangatehingute kohta, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli sissetulekud.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetlusseadustiku TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov