2-09-26440/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-26440

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-26440 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes Hagihind

105 506,82 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Silva Kark (aadress Rakvere 5 Jõhvi linn 41592; elektronpost: silva.kark@swedbank.ee); Kostja: Mxxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elektronpost: xxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 125 472,92 (ükssada kakskümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend kaks) krooni ja 92 senti, millest laenu põhiosa võlg on 105 506,82 krooni, intressivõlg 12 507,60 krooni ja viivised 04.06.2009.a seisuga 7458,50 krooni.

3. Välja mõista Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis põhiosa (105 506,82 krooni) võlgnevuselt alates 05.06.2009. a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta Swedbank AS-i menetluskulud Mxxxxx Vxxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista Mxxxxx VxxxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks tasutud riigilõiv summas 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

3. Välja mõista Mxxxxx Vxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud

2-09-26440 menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal istungile ilmumast ja sellest teatamast ning asjaolu põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 08.06.2009. a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võla 125 472,92 krooni ja alates 05.06.2009. a kuni põhinõude täitmiseni põhiosa võlgnevuselt viivise seaduses ettenähtud määras saamiseks.

Kohus võttis hagi 16.06.2009.a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kätte kostja vennale MxxxxxVxxxxxxxxxx. Kostja ja tema vend andsid selleks nõusoleku. TsMS § 319 lg 1 kohaselt menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 alusel, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 29.06.2007.a laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 140 000 krooni, intressiga 14 % aastas ja laenusumma tagastamise tähtajaga 20.07.2010.a. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 08.06.2009.a on kokku 125 472,92 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 105 506,82 krooni, intressist 12 507,60 krooni ja viivisest põhiosalt 7458,50 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

2-09-26440

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Haide Rimmel kohtunik