2-09-61697/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-61697 Lk 1 / 5

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

24. november 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61697 Tsiviilasi Narva linna avaldus Y K ja E K lapse äravõtmiseks vanematelt vanema õiguste äravõtmiseta Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja lepinguline esindaja Aleksei Forstiman Asjast puudutatud isikud: Y K (lapse ema) (isikukood XXX, elukoht XXX) E K (lapse isa) (isikukood XXX, elukoht XXX) Alaealine laps R K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Võtta ära laps R K (isikukood XXX) vanematelt Y K (isikukood XXX) ja E K (isikukood XXX) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.

Menetluskulude jaotus

3. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse menetlusosalistele teatavakstegemisest (TsMS § 478 lg 4).

Saata kohtumääruse ärakirjad Y K ja E K teadmiseks ja Narva Linna Sotsiaalabiametile täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Asjaolud

23.11.2009.a esitas Narva linn avalduse Y K ja E K lapse äravõtmiseks vanematelt vanema õiguste äravõtmiseta.

2-09-61697 Lk 2 / 5

Avalduse kohaselt Y K ja E K, kelle vahel ei ole sõlmitud abielu, XXX sündis poeg R K. Lapse sündimise asjaolud ja tervise seisund on kirjeldatud avaldusele lisatud vanemate avalduses. Laps elab vanematega aadressil XXX. 20.11.2009.a esitasid Y K ja E K Narva linna sotsiaalabiametile ühise avalduse lapsest loobumiseks. Avalduses esitatud asjaolude alusel on avaldajal alus eeldada, et laps R Kon ohtlik jätta vanema Y K juurde, kuna tema epilepsia haigestumise tõttu üksinda kodus viibimine on saanud reaalseks ohuks lähitulevikus lapse tervisele. Y K tervise seisund tõendatud psühhiaater Ilona Kalugina 20.11.2009.a väljaantud tõendiga nr 428, mille järgi Y K on diagnoositud raske depressioon ja epilepsia. Lapse jätmine puudutatud isikule E K kasvatusele võib samuti olla ohtlik lapse tervisele, kuna laps vajab püsivat spetsialiseeritud hooldust, aga E K on piiratud võimalused lapsega tegeleda, tal on diagnoositud pikaajaline depressiivne reaktsioon.

Avaldaja leiab, et puudutatud isikute ütlused ja arstlikud otsused nende haiguste kohta tõendavad, et lapse ema Y K tema tervise seisundi tõttu võib olla ohtlik lapsele ning lapse isa E K ei suuda last kasvatada ega tema eest hoolitseda ning osutada lapsele vajalikku eriabi ja hooldust. Seetõttu vanematele lapse kasvatusele jätmine võib olla ohtlik lapse tervisele ning põhjendatud on lapse äravõtmine vanematelt.

Lähtudes lapse R K tervisehäiretest ta vajab pidevat järelvalvet ning on vajalik tagada lapse igapäevast turvalist keskkonda, võttes arvesse lapse tervise seisundit. Seetõttu on vajalik tagada lapsele igapäevast turvalist keskkonda ning avaldaja taotleb esialgse õiguskaitse rakendamist.

Avaldaja palub:

1. võtta alaelaine R K vanematelt Y K ja E K vanema õiguste äravõtmiseta.

2. määrata esialgse õiguskaitse korras alaealine R K vanemate Y K ja E K hoolduselt ja kasvatuselt viivitamatult ära võtta, anda R K edasine elukorraldus Narva linna kui eestkosteasutuse pädevusse kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning määrata antud ajal lapse viibimiskohaks asenduskodu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses (TSMS § 477).

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 50 lg 2 järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma, lg 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta ühelt või mõlemalt vanemalt lapse ilma vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Lisaks nimetatud seadusesättele juhindub kohus käesolevas hagita perekonnaasjas kohtulahendi tegemisel ka lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 sätestatust, mille kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid ning sama seaduse §-st 8, mille kohaselt on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. PKS § 53 lg 3 järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus.

Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik R K on sündinud XXX. Tema isa on E K ja ema Y K (R K sünnitunnistus tl 7).

20.02.2009.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 507533 (tl 7-8) kohaselt on R K tuvastatud raske puue. Otsus põhines järgmistel ekspertiisi tegemisel kindlaks tehtud asjaoludel: väljendunud liikumisja nägemispuue, vajab kõrvalabi ja juhendamist ööpäevaringselt.

2-09-61697 Lk 3 / 5

26.02.2009.a koostatud isikliku rehabilitatsiooniplaani (tl 9-21) kohaselt R K on kesknärvisüsteemi kahjustus paralüüs. Laps ei näe, ei kuule, ei räägi. Vajab pidevat hooldust.

20.11.2009.a esitasid Y K ja E K Narva linna Sotsiaalabiametile avalduse (tl 3-5), mille kohaselt soovivad nad loobuda oma lapsest R K seoses vanemate suutmatusega lapse eest vajalikul määral hoolt kanda, eelkõige tervislikel põhjustel. Laps sündis enneaegsena (~30 elunädalal) keisrilõike abil, seoses ema teadvuse kaotusega. Sünni momendil ei olnud laps oma üsasisese arengu varajase staadiumi tõttu võimeline iseseisvalt hingama, mistõttu kaasnes tal hapnikupuudusega aju infarkt koos verevalumiga. Hilisemad uuringud on näidanud, et ligemal pool ühest ajupoolkerast on hävinud, mistõttu on lapse vaimne areng võimatu (ajurakud ei taastu).

Lapsele määrati Arstliku ekspertiisikomisjoni otsusega esimesel eluaastal sügav puue. Vanemate tervis on halvenenud viimasel ajal seoses vaimse ja füüsilise ülekoormusega seoses, kuna lapse üldine areng on pidurdunud, laps vajab ööpäevaringset hoolt (ei söö iseseisvalt, ei ole suuteline isegi liikuma - roomama, nõuab pidevalt vanemate lähedust - eelkõige sülle võtmist jne). Narvas asuv erivajadustega lasteaed "Pingviin" (asukoht: Mõisa la, Narva) ei olnud nõus last enda hoole alla võtma seni, kuni ta ei söö iseseisvalt ja vähemalt on suuteline roomama (ja sel juhul ainult 4 tunniks päevas koos lapsevanemaga).

Eeltoodud põhjustel ei ole lapse ema võimeline tööl käima, isegi mitte osalise koormusega. Lapsehoidja teenuseid saame kasutada maksimaalselt 4 tundi päevas. Lapsehoidja teenustele kulub perel keskmiselt 2000 krooni/kuus. Lapse vanavanemad on juba pensioniealised ja ei saa pakkuda omapoolset abi sellises ulatuses nagu nad sooviksid (lisaks elab isapoolne suguvõsa valdavalt Võrumaal). Seetõttu on lapse emal oluliselt vähenenud väljaspool kodust suhtlemine, isikliku vaba aja veetmine (sport, meelelahutused jms). Massaažiteenust neile pakuti rehabilitatsiooniteenuste korras Narva Polikliinikus tasuta, mida nad eelmisel aastal ka kasutasid.

Selle 20 minutilise seansi määras arst talle sobival ajal, mitte aga lähtudes nende erisoovidest. Lisaks tuli emal (isa viibis sel ajal tööl) kasutada taksot (a' 2 x 25 krooni), kuna laps oma arengult ei suuda istuda ka lühemat aega auto turvahällis. Seetõttu on nad tellinud massööri endale koju, kes tegeleb hästi püüdlikult lapsega (ka Tallinna Lastehaigla füsioterapeut Kristlin Lee on kiitnud), selle eest on ise tasunud igakuiselt 10 x 70 krooni/seanss ehk 700 krooni/kuus. Puudega inimese Isikliku abivahendi kaardi alusel said ühe korra kuus lapsele ühe paki mähkmeid (a' 60 tk) hinnaga 30 krooni/pakk, ühe paki niiskeid salvrätte (a ' 5 krooni/pakk) ja ühe pudeli vanni vahtu (a' 5 krooni/pudel).

Samas peavad kuus ostma ühe paki mähkmeid juurde, maksumusega -200 krooni/pakk. Sotsiaaltöötajad pole lapse sündimisest saati neid kodus külastanud ega näidanud üles omapoolset huvi olukorra kergendamiseks. Sotsiaalabiteenuseid on nad saanud üksnes tänu vanemate korduvatele nõudmistele. Algselt ei oldud isegi nõus hüvitama invatakso teenuseid aga neil tuli varasemalt iga 6-8 nädala tagant käia arstlikul kontrollil Tallinna Lastehaiglas (raviarst dr Haide Põder, telefon 56 55815, e-post haide.poder@lastehaigla.ee). Neil tuleb lapsega pidevalt käia eriarstide vastuvõttudel ja perioodiliselt (varem iga 6-8 nädala tagant, sel aastal vähemalt kord kvartalis) Tallinna Lastehaiglas.

Vanemad on aga oma terviseprobleemide tõttu sunnitud sõitma eriarstide vastuvõttudele Jõhvi ja Kohtla-Järvele. Sellega kaasneb liisitud sõiduautoga sõites üksnes bensiinikulu keskmiselt 1000 krooni/kuus. Ka erinevatele ravimitele kulub peres (nii laps kui ka vanemad, viimasel ajal on lisandunud rahustid) kalendrikuus keskmiselt 1000 krooni. Alates käesolevast suvest on lapsevanemad sunnitud külastama psühholooge-psühhiaatreid, et kuidagi tulla toime füüsilise ja eelkõige psüühilise ülekoormusega, mis on seotud lapse arengu peatumise ja pideva hooldamise vajadusega ning sellest tuleneva süveneva lootusetuse tundega, (lisatud raviarsti dr. Kalugina tõendid).

Ema saab puudega inimese sotsiaaltoetust 1260 krooni/kuus, lisaks peretoetust 900 krooni/kuus. Kuna lapsel täitus 3 eluaastat, siis emale enam

2-09-61697 Lk 4 / 5

lapsehooldustoetust (miinimumpalga ulatuses) ei maksta. Lapse tervisliku seisundi tõttu (vajab ööpäevaringset hoolt) ta töötada ei saa, mistõttu pere majanduslik olukord on halvenenud. Isa töötab hetkel AS-s Eesti Energia Tehnoloogiatööstus (registrikood 10633284) riskijuhina. Kuna töökoht asub Jõhvis ja tuleb vähemalt kord nädalas viibida töölähetustes Tallinnas, siis on isal vaid piiratud võimalused lapsega tegeleda ega saa anda emale piisavalt puhkust. Töötasuks on 18.000 krooni/kuus. Seoses tellimuste vähenemisega on isa töökohas novembriks ja detsembriks kehtestatud 4-päevane töönädal (reedesed päevad on vabad), koos vastava töötasu vähendamisega. Analoogselt lühendatud töönädalaga töötas äriühing ka selle aasta juunis ja juulis. Kõige suuremaks probleemiks on käesoleva aasta novembrikuus ema järsult halvenenud tervis -

01 ja 14.novembril oli sunnitud kiirabi ta Narva Haiglasse toimetama seoses korduvate teadvusekaotuste ja krampidega, mistõttu on tal diagnoositud epilepsia. 02.12.2009 oodatakse teda ravile Tartu Ülikooli Kliinikumisse. Ema üksinda kodus (ilma teiste järelevalveta) viibimine on saanud reaalseks ohuks lähitulevikus nii lapse kui ka tema enda tervisele ja elule (epilepsiahoog keskmiselt kestab -20 minutit (viimasel ajal 2-3 kordust) ja selle järgnev haiglaravi vähemalt 2 ööpäeva). Eeltoodud põhjustel soovivad Y K ja E K loobuda oma lapsest ja paluvad vastav otsus teha võimalikult kiiresti, eelkõige lähtudes lapse ema tervisliku seisundi halvenemisest.

SA Narva Hailga psühhiaatrite Ilona Kalugina poolt väljastatud tõenditest (tlk 22) nähtub, et E K ja Y K viibisid 20.11.2009.a psühhiaatri vastuvõtul. Tõendite kohaselt on E K diagnoositud pikaajaline depressiooni reaktsioon. Y K on diagnoositud raske depressioon, epilepsia ning tema seisundi tõttu on raskendatud lapse hooldamine

Seega tuvastatud on, et lapse vanemad on oma tegevusega näidanud hoolivust lapse suhtes, kuid ei suuda jätkuvalt ööpäevaringselt olla puudega lapse kõrval. Käesolevaks ajaks Y K oma terviseseisundi tõttu ei suuda üksi tagada lapsele parimat hoolitsust ja võib olla ohtlik lapsele. Lapse isa ei ole samuti võimeline tagama lapsele ööpäevaringset hooldust. Vanemad on ise oma avalduses avaldanud, et ei ole suutelised lapse eest vajalikul määral hoolt kanda, eelkõige tervislikel põhjustel.

Seega avaldaja ja lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et lapse sügava puude tõttu ei suuda vanemad R K tagada talle vajalikku kõrgendatud hoolitsust ja pidevat järelevalvet. Lapse jätmine vanemate juurde ohustab lapse tervist. Kohus leiab, et avaldus lapse äravõtmiseks Y K ja E K vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus peab vajalikuks selgitada menetlusosalistele, et lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada lapse vanemale tagasiandmise PKS § 53 lg 4 alusel.

Kuna kohus käesoleva määrusega lahendas Narva linna avalduse siis puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning selles osas jätab kohus avalduse läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.

Geete Lahi

2-09-61697 Lk 5 / 5

Kohtunik