3-08-2158/100 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2158

Haldusasi Koigi Vallavalitsuse kaebus Järvamaa Keskkonnateenistuse 22.09.2008.a korralduse nr 34- 1-1/2135 ja geoloogilise uuringu loa L.MU.JÄ- 190484 tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Koigi Vallavalitsuse loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasja nr 3-08-2158 menetlus.

2. Mõista Koigi Vallavalitsuselt kolmanda isiku Hetkinvest OÜ kasuks menetluskulud summas

25 500 (kakskümmend viis tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu

30 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

1. 29.10.2008. a esitas Koigi Vallavalitsus Tallinna Halduskohtule kaebuse Järvamaa Keskkonnateenistuse 22.09.2008. a korralduse nr 34-1-1/2135 ja geoloogilise uuringu loa nr L.MU.JÄ-190484 tühistamiseks.

20.02.09.a.määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Menetlusosalised esitasid kaebuse suhtes oma seisukohad, samal ajal sooviti lahendada asja kompromissmenetluses.

2. 21.04.09.a. saatis kaebuse esitaja teatise ja taotluse, milles märkis, et kokkuleppeettepaneku osas ei olnud võimalik kujundada lõplikku seisukohta põhjusel, et volikogu esitas 14.04.09 Riigikohtule taotluse Maapõueseaduse § 20 lg 3 teise lause ja käesolevas asjas ilmselt mittekohaldamisele kuuluva § 34 lg 2 osas. Kaebuse esitaja taotles TsKMS § 356 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse peatamist, so Riigikohtus läbiviidava menetluse ajaks.

3. 21.04.2009 määrusega peatas kohus käesoleva haldusasja menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-9-09 lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni.

4. Riigikohus tegi 30.09.2009 asjas nr 3-4-1-9-09 otsuse, millega jäeti Koigi Vallavolikogu taotlus tunnistada MaaPS § 20 lõike 3 teine lause ja § 34 lõige 2 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata.

5. 14.10.2009 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse, kuna menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud olid ära langenud ning menetlus kuulus uuendamisele. Kohus palus kaebuse esitajal esitada kohtule seisukoht, kas kaebuse esitaja jääb oma kaebuse juurde või soovib menetluse lõpetamist või kaebuse nõude muutmist arvestades uuringuloas lubatud tööde teostamisega ja Riigikohtu 30.09.2009 otsuse seisukohti asjas nr 3-4-1-9-09.

6. 02.11.2009 esitas kaebuse esitaja esindaja kohtule kaebusest loobumise avalduse. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole otstarbekas jätkata käesoleva haldusasja menetlust ning seda põhjusel, et tühistamisekaebuse alus on ära langenud vaidlustatud haldusaktide alusel lubatud toimingute teostamisega. Kaebajal puudub piisav põhjendatud huvi menetluse jätkamiseks.

7. 3. 02.11.2009 kohtunõudega palus kohus vastustajal ja kolmandal isikul esitada omapoolse seisukoha kaebusest loobumise avaldusele ning kui soovitakse menetluskulude väljamõistmist, siis ka taotlus kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks, kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid

8. 04.11.2009 esitas kolmas isik Hetkinvest OÜ kohtule vastuse kaebuse esitaja kaebusest loobumise taotlusele ja menetluskulude väljamõistmise avalduse. Kolmas isik märgib, et ei esita vastuväiteid kaebusest loobumise avaldusele ning paluvad jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik palub kaebuse esitajalt välja mõista Hetkinvest OÜ kasuks menetluskulud summas 94 436,50 krooni.

9. Keskkonnaamet esitas 10.11.2009 kohtule vastuse kaebusest loobumise avaldusele ning märgib, et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ning menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.

10. HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kuna see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi.

11. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et loobumine kaebusest kahjustaks teiste isikute õigusi või vabadusi. Kaebuse esitaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Seega peab halduskohus võimalikuks võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada haldusasjas menetlus vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-le 2.

12. 10.11.2009 kohtunõudega palus kohus vastutaja ja kaebuse esitaja seisukohta kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlusele.

13. HKMS § 92 lg-te 6 ja 7 kohaselt kannab kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kohtukulud. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

14. 13.11.2009 vastuses kohtunõudele leidis Keskkonnaamet, et kohtuasi oli keerukas ja spetsiifiline, mistõttu on õigustatud kvalifitseeritud õigusabi kasutamine. Seejuures oli ka kaebuse esitajal Koigi vallal esindaja. Samas märkis Keskkonnaamet, et ei ole pädev hindama, kas kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Siiski lisas Keskkonnaamet, et arve on esitatud ka büroo üldkulu eest (3% õigusabi summast), mis ei pruugi olla põhjendatud menetluskulu.

15. Kaebaja esindaja vastas kohtule 19.11.2009, et peab jätkuvalt põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja märkis, et kolmas isik osales ka varasemas menetluses haldusasjas nr 3-08-590, kus kolmandat isikut esindas sama esindaja. Sealjuures ei ole vahepealsel ajal märkimisväärselt muutunud vaidluse asjaolud ning samaks on jäänud kolmanda isiku positsioon ja väited. Kolmanda isiku menetlusdokumendid kordasid paljus varasema menetluse dokumente, seega ei saanud kolmanda isiku esindaja vajalik ja põhjendatud töömaht olla selline, nagu kaasatava kolmanda isiku esitatud arved ja aruanded.

16. Kaebaja selgitas, et nende andmetel on käesolevas menetluses kolmas isik esitanud järgmised menetlusdokumendid: 6.1.2008 seisukoht esialgse õiguskaitse osas 9 lehel, 11.03.2009 seisukoht 15 lehel, 28.08.2009 teade esindajast loobumise osas ning hilisemad dokumendid, mille koostamisel õigusabi ei kasutatud. Kaebaja leiab, et vajalikud ja põhjendatud menetluskulud saavad olla seotud vaid kahe esimese menetlusdokumendi koostamisega. Põhjendatud ajakuluks esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamiseks saab lugeda kõige enam 2 tundi ning kaebusele vastamiseks mitte enam, kui 3 tundi. Mõistlikuks hinnaks advokaadi õigusabi eest käsitleb kaebaja maksimaalselt 1500 krooni tunnis, mistõttu saavad vajalikud ja põhjendatud olla kulud kuni 7500 krooni. Kaebaja leiab, et selline järeldus on kooskõlas ka kohtupraktikaga, arvestades seejuures, et vaidlus ei olnud sisuliselt keerukas, see haakus kolmanda isiku põhitegevusega ning kolmas isik ei pidanud vaidlustatud haldusakti otseselt kaitsma, kuna seda tegi vastustaja. Samuti ei jõudnud vaidlus praktiliselt kaugemale eelmenetlusest.

17. Kaebaja lisab, et kontrollida tuleb ka kaebuse esitaja poolt põhjendatuks peetud menetluskulude reaalset kandmist. Kaebajale teadaolevate andmete kohaselt ei ole kaebaja tõendanud enamike kulude nõuetekohast kandmist. Lisaks on osad arved tasutud S.T poolt, kuid kolmas isik ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks S.T-le vastavad arved hüvitanud või oleks kuidagi kohustatud seda tegema. Kolmas isik ei ole esitanud ka TsMS § 174 lõike 6 kohast kinnitust, seega puudub alus käibemaksu väljamõistmiseks.

18. HKMS § 83 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. HKMS § 83 lg 4 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kolmas isik on sõlminud kliendilepingu 16.10.08 (tlk 20 II kd); kaebuses on esitatud kolmanda isiku esindaja advokaat L.L-i seisukoht EÕK taotluse osas (tlk 82-86 I kd); seisukoht kaebuse osas (tlk 146-160 I kd ), mis kohtu hinnangul on koostatud vajaliku õigusliku ja sisulise motivatsiooniga. 28.08.09 teatas vandeadvokaat L.L-i lepingu lõppemisest alates 28.08.09. Kolmanda isiku menetluskulude tasumine on tõendatud vastavalt tlk 204-217 I kd ja tlk 25-29 II kd ja ehkki osadel maksekorraldustel on maksjaks märgitud S.T või M.P, nähtub selgitustest maksekorraldustel, et tasumine toimus OÜ Hetkinvest arvete alusel. Kohus lisab, et äriregistri väljavõttest nähtuvalt on S.T kolmanda isiku juhatuse liige; käibemaksukohustuse puudumine nähtub käibemaksukohustuslaste registrist kui ka kolmanda isiku kinnitusest.

Kohus nõustub, et kolmas isik võis vajada professionaalset õigusabi, kuna faktilise ja õigusliku olustiku sidumine ja selle esitamine kohtule ei ole siiski kolmanda isiku põhitegevuseks ning kaebaja esindaja püstitas küsimused, mille lahendamisel on õigustatud õigusabi kasutamine. Riigikohus on nt lahendis 3-3-1-12-07, mil vaidlus oli mahukas ja keerukas ning esitati suuresummaline menetluskulude nõue (77 871 kr), märkinud, et „Kolleegium on oma varasemates lahendites rõhutanud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

30. novembri 2005. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-05, p 11). Seda põhimõtet ei muuda võimalus kolmanda isiku kantud menetluskulude väljamõistmiseks“. Käesolevas asjas peab kohus õigusabikulusid põhjendamatult suureks ning HKMS § 93 lg

5 alusel mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja arutamise mahtu ning asja keerukust, kuid kohtumenetluse piirdumist kirjaliku menetlusega, peab kohus põhjendatud kuluks 25 500 krooni, mis tuleb kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Kulude kandmine nimetatud summas on tõendatud panga maksekorraldustega (I kd, tl 204-217; II kd, tl 25-29) ja kuulub selles osas rahuldamisele. Ülejäänud osas jääb aga taotlus rahuldamata.

Karin Kalmiste Kohtunik