2-09-22456/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-22456

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Tartu Maakohus

Lea Aavastik

27. november 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

AS Krediidikassa hagi Marina Kuznetsova vastu 5559

krooni nõudes

2780 krooni

hageja AS Krediidikassa, rk 11344317; asukoht Jõe tn 3,

Tallinn, 10151;

hageja esindaja Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ, Jõe tn 3,

Tallinn, 10151; anne.klaamas@iulianus.ee

kostja Marina Kuznetsova,

RESOLUTSIOON

Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 4, 174 lg 1 ja 3, 435 kohus

o t s u s t a s :

1. Rahuldada AS Krediidikassa hagi Marina Kuznetsova vastu osaliselt.

2. Välja mõista Marina Kuznetsovalt 340 krooni põhivõla, 642 krooni lepingu sõlmimise ja

pikendamise tasu (intressi) ja 1000 krooni viivise katteks, kokku 1 982 (üks tuhat

üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni AS Krediidikassa kasuks.

3. Marina Kuznetsova kanda jääb menetluses tasutud riigilõiv. AS Krediidikassa kannab

50 % poolte muudest menetluskuludest ja Marina Kuznetsova kannab 50 % poolte

muudest menetluskuludest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõue ja põhjendused

AS Krediidikassa (Laenuandja) ja kostja Marina Kuznetsova (Laenusaaja) sõlmisid

28.07.2008.a. laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas

3000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise ning

pikendamise tasu 1080 krooni tagastama hiljemalt 10.11.2008.a. Kostja andmed laenu taotluse

esitamisel olid kontrollitud ja autenditud ning hageja AS Krediidikassa kandis 28.07.2008.a.

kostja pangakontole 3000 krooni. Kostja nimelt võetud laenulepingu tingimuste kohaselt

Laenusaaja on kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt

laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, so 10.11.2008.a.

Hageja saatis kostjale 03.11.2008.a. teate võlast, millele kostja reageerinud ei ole. 10.12.2008.a.

oli saadetud hagihoiatus, millele kostja reageerinud ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga

võlgneb kostja AS-le Krediidikassa põhivõlana 2780 krooni ja viivise 2779 krooni. Kostja on

pärast hagi menetlusse võtmist tasunud ära 1900 krooni. Seega on põhivõla jäägiks 880 krooni,

viivised 2779 krooni ja hageja kohtukulud 3500 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja soovis leida hagejaga kompromissi, saates kirjaliku

ettepaneku kokkuleppeks, millele hageja reageerinud ei ole. Kostja kinnitas, et reageeris

03.11.2008 saadetud võlateatele, sest kandis 07.11.2008 üle 400 krooni, 26.11.2008 - 180 krooni

ja 13.01.2009 - 180 krooni. Kostja ei ole nõus hageja poolt arvutatud viivistega. Vastavalt

laenulepingule tuleb viiviseks 2474.20 krooni, mitte hagis märgitud 2779 krooni. Kostja ei ole

nõus maksma hageja õigusabi eest 2500 krooni, kuna hageja esitas kohtule eksitavad andmed.

Samuti tugineb kostja VÕS §-le 103 lg 2, mille kohaselt laenu tagasimaksmine oli raskendatud

tulenevalt vääramatust jõust, nimelt palgalangusest (järsult vähenesid lehtede ja raamatute

tellimused ning reklaam).

Kostja tugineb ka TsÜS-i § 86 lg-le 1, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing

tühine. Kostja arvates käesoleva laenusumma intress aastas 194,2 % on vastuolus heade

kommetega. Kostja arvates pidi hageja aru saama, et laenuvõtmise taga on kas erakorraline

vajadus, kogenematus või teadmatus lepingutingimuste osas. Kostja tugineb TsÜS-i § 86 lg 3 2.

lausele, mille järgi on tarbijakrediidileping, mille krediidikulukuse määra ületab Eesti Panga

laenu andmisele eelnenud viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda heade kommetega vastuolus ja seega

tühine. 2008 aasta juulikuu keskmine tarbijakrediidikulukuse määr oli 26,6%, siis peaks ka antud

tehingu krediidimäär olema väiksem, kui 79,8%. Laenulepingu kulukuse määr ületab seda ligi

kaks ja pool korda.

Vastavalt TsÜS § 84 lg-le 1 tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele. VÕS § 1027 alusel peaks saaja tagasi andma teiselt poolelt aluseta saadu. See tähendab

3000 krooni, mis saadi tühise laenulepingu alusel. Samuti peaks laenuandja loobuma

omapoolsetest nõuetest, mille aluseks olnud tarbijakrediidileping on tühine. Tarbijakrediidi

saajana on kostja juba omaltpoolt tasunud krediidiasutusele 2260 krooni, mis on tõendatud

pangaväljavõtetega ja tuleks tagasimaksmise kohustusest maha arvestada.

Hageja vastuväited

Hageja ei nõustu kostja väidetega, et on edastanud hagejale kirjaliku ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks, see on alusetu ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma väidet tõendanud. Hageja ei ole kostjalt kirjalikku

ettepanekut saanud.

Kostja tasumised 07.11.2008 summas 400 krooni ja 26.11.2008 summas 180 krooni on lepingu

tagastamise tähtaja pikendamise tasud. Kostja kohustus tagastama laenu 27.08.2008, kuid

vastavalt eeltoodud maksetele on kostja tagastamise tähtaega pikendanud lepingu üldtingimuste

järgi.

Õigusabi kulud 2500 krooni on õigustatud, kuna kostja ei reageerinud hageja poolt saadetud

kirjadele ega vastanud hageja kõnedele. Kostja ise pole kordagi ühendust võtnud ega laenu

tagastamise vastu huvi tundnud enne kohtu poolt hagi menetlusse võtmist. Kostjale olid teada

kõik hageja kontaktandmed, et võtta ühendust või edastada teateid. Seega ei jäänud hagejal muud

üle kui pöörduda kohtusse.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Marina Kuznetsova on kätte saanud laenusumma 3 000 krooni, mille üle poolte vahel vaidlus

puudub.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma

sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

Laenulepingu tingimuste kohaselt oli laenusaaja kohustatud 3000 krooni suuruse 30 päevaks

võetud laenu puhul tasuma laenuandjale laenu tagastamise tähtajaks laenusumma ja lepingu

sõlmimise tasu 180 krooni (tl 8). Laenu tagasimaksmise kuupäeva on pikendatud, mille tõttu

kostja pidi hagejale tagastama lisaks 3000 krooni suurusele laenule ja lepingu sõlmimise tasule

ka lepingu pikendamise tasu hiljemalt 10.11.2008 summas 1 080 krooni (tl 8). Kohus on

seisukohal, et lepingu sõlmimise ja tähtaja pikendamise tasud on sisuliselt intress. Kokkulepe,

mille kohaselt lepingu pikendamise tasu ehk intress on hiljem suurem kui oli laenulepingu

sõlmimise ajal, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav, sest kallutab kohustuste tasakaalu tarbija

kahjuks ebamõistlikult. Pärast 30 päeva möödumist laenusummalt oluliselt suurema intressi

maksmise kohustus on tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Intress on tasu laenusumma kasutamise eest

ja selle suurus lepitakse poolte vahel kokku laenu andmisel. Kohus on seisukohal, et kostja pidi

tasuma hagejale hiljemalt 10. novembriks 2008 a, so laenu tagastamise tähtajaks intressi perioodi

eest 27.07.2008 kuni 10.11.2008 arvestusega 180 krooni 30 päeva eest, so 6 krooni päevas,

kokku (6x107 päeva) 642 krooni VÕS § 397 lg 1 ja 3 alusel: Majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui

laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kohus loeb kõik kostja tehtud maksed selgitusega „laenu pikendamine" laenusumma

tagastamiseks summas 580 krooni, sest kohus on asunud seisukohale, et laenu pikendamise tasu

on intress raha kasutamise eest. Kohus lähtub VÕS §-s 415 lg 2 sätestatud tarbija ebapiisavate

maksete arvestamise järjekorrast ning on seisukohal, et teistsugune arvestamise viis (kostja

maksed loetakse leppetrahvi, intressi vm katteks) on tarbija õigusi ebamõistlikult kahjustav

käitumine laenuandja poolt, sest lepingust tulenevate kohustuste tasakaalu on tarbija kahjuks

oluliselt rikutud. Laenulepingu punktis 10.5. märgitud summade laekumise arvestus on tühine

VÕS § 42 lg 1 alusel.

Lisaks on kostja enne hagi esitamist kandnud hageja arvele veel 180 krooni ilma selgituseta.

Sellest tulenevalt oli kostja hagi esitamise ajaks tasunud 3000 krooni suurusest laenusummast

760 krooni ning kohtumenetluse kestel tasus kostja veel 1900 krooni (perioodil 06.08. kuni

10.10.2009).

Kostja võlg hageja ees laenusumma osas on seega 3000-(760+1900) 340 krooni, millele lisandub

intress 642 krooni.

Laenulepingu üldtingimuste p 9.1. kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,5 % päevas tähtajaks

tasumata laenusummalt. Kostja viivitas võla tagastamisega, kuid on seda põhjendanud

halvenenud majandusliku olukorraga. Esimeses kirjalikus vastuses hagile tunnistab hageja viivist

2474.20 krooni. Kirjaliku vastuse täienduses on kostja seisukohal, et laenu tagasimaksmine oli

raskendatud tulenevalt vääramatust jõust. VÕS § 162 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv

on ebamõistlikult suur, võib kohus seda vähendada kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku

suuruseni. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-

1-31-97 öelnud, et kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel.

Kostja on oma vastuses hagile viidanud VÕS §-le 113 lg 8 ja §-le 162, mida tuleb käsitleda

vastava taotlusena. Lepingus kokku lepitud viivise määr - 0,5 % päevas on ebamõistlikult suur:

182,5 % aastas. Kostja on esitanud oma töötasu vähenemise tõendamiseks pangakonto

väljavõtte, mille kohaselt kostja töötasu on novembrist 2008 kuni novembrini 2009 vähenenud

kolm korda. Lepingu rikkumine kostja poolt on tuvastatud. Tõenditest nähtub, et kostja on laenu

tagasimaksega viivitanud ning hagejal on õigus kohaldada õiguskaitsevahendit, sest tema õigusi

on rikutud. Kostja on käesolevaks ajaks tasunud ära suurema osa laenulepingu alusel saadust

ning laenusaaja suurem kahju ei ole tõendatud. Kohus vähendab VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8

alusel kostja poolt tasumisele kuuluvat viivist, arvestades laenu järk-järgulist tasumist kostja

poolt ning kostja oluliselt halvenenud majanduslikku olukorda. Kohus vähendab tasumisele

kuuluvat viivist 1 000 krooni.

Kostja ei saa oma vastuväites intressi suuruse kohta tugineda TsÜS §-i 86 lõigetele, sest vastavad

sätted hakkasid kehtima peale laenulepingu sõlmimist ning nende sätete tagasiulatuvat jõudu ei

ole seadusandja kehtestanud. Lepingule kohaldatakse seadust, mis kehtis lepingu sõlmimise ajal.

Intress määratakse kindlaks poolte vahel sõlmitud lepingus ning ainuüksi selle suurus ei saa

kaasa tuua laenulepingu tühisust. Määrav on asjaolu, kas laenuandja kasutas ära laenusaaja

rasket olukorda TsÜS § 97 mõttes. Kostja ei ole oma rasket olukorda laenu võtmise ajal ei

väitnud ega tõendanud. Kostja on esitanud kohtule väite, et tema majanduslik olukord on

halvenenud pärast laenu võtmist ning ta oli seetõttu raskustes laenu tagasimaksmisega. Kohus ei

nõustu kostjaga, et palgalangus on VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõud. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada

erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda.

Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu hageja tasutud riigilõivu terves ulatuses kostja kanda,

poolte muud menetluskulud 50 % ulatuses nende endi kanda, 50 % ulatuses tuleb hüvitada

vastaspoole menetluskulud. Riigilõiv jääb kostja kanda seetõttu, et hagi kohtusse esitamise ajaks

oli kostja tasunud võlast ainult 760 krooni.

TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik